Veidi provokatiivseid numbreid spekulatiivsetele hingedele:
market cap 877 mln LTL
equity 2 mrd LTL
bilansilised väärtused:
transmission networks and related installations - 1,2 mrd LTL
distribution networks and related installations - 668 mln LTL
Kõik 3 Balti gaasiinfrat omanike osas sarnaste jõujoontega ning maksnud korralikult dividende (täna aktsia hind 1,87 LTL):
2011 - 0,2 / 0,153 (EPS/dividend LTL)
2010 - 0,34 / 0,256
2009 - 0,2 / 0,153
2008 - 0,14 / 0,096
2007 - 0,22 / 0,107
Kui ma õigesti aru saan, on transmission võrk suur magistraalvõrk (ka Kaliningradi oblastit varustatakse selle abil) ning distribution võrk otsad lõpptarbijateni. Umbes nagu elektrivõrkudes põhivõrk ning jaotusvõrk.
On päris selge, et ettevõtte varad on börsil väga madalalt hinnatud. Magistraalvõrgu bilansiline väärtus ~40% madalam kui terve ettevõtte turuväärtus. Aktsionärid (sh Gazprom) on AGM-il vormiliselt nõustunud magistraalvõrgu eraldamise ning müügiga. Smells fishy.
Seadusest tulenevalt peavad kõik tegevused magistraalvõrkude eraldamiseks ning uuele omanikule müümiseks olema lõpetatud 2014.a. oktoobriks. Kõige tõenäolisem ostja Leedu Elering ehk Litgrid. Mitmete riskide sasipuntras ajafaktor üks tähtsamaid kõikvõimalike kohtukaasuste jms-ga:
http://www.e24.ee/862480/leedu-gaas-ei-valista-et-gaasivorgu-eraldamine-voib-venida/
Kui aga asi ära tehakse, võib see kaasa tuua päris olulise ettevõtte sisese väärtuse vabastamise, mis täna tugeva discoundiga kaupleb.
Kindlasti ei midagi, mis täna-homme reageerimist vajab, kuid spekulantidel tasub pikemas perspektiivis radaril hoida. Tavapärane äri alanud 2012. aastal suhteliselt nõrgalt.
st siis:
Magistraalvõrgu bilansiline väärtus ~40% kõrgem kui terve ettevõtte turuväärtus.
Magistraalvõrgu bilansiline väärtus ~40% kõrgem kui terve ettevõtte turuväärtus.
Ma ei tea kuidas leedukatel aga meil siin tahetakse ka eraldada torusid ja lehes kirjutab, et aluseks tuleb võtta just bilansiline väärtus. Kas ei loo see eeldusi "kergitame bilansis vara hinda, et kõrgema hinnaga müüa" olukorraks?
Kas tõesti saaks sundida ettevõtet müüma oma vara bilansiline väärtusega? Pigem vist mitte. Pigem peab tellima mõnelt konsuldibüroolt hindamise. Siinkohal tuleb muidugi eeldada, et bilansis on võrk õiglaselt hinnatud ja audiitorilt vastuväiteid selles osas ei näe (kui pädev on PwC või mõni teine finantsaudiitor Leedu gaasivõrku hindama, on muidugi ise küsimus).
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=510829&messageId=627275
Peaks olema siis selge, et 2014. aasta oktoobri tähtajaga peavad olema eraldatud nii ülekande- kui jaotusvõrgud, mis hetkel ettevõtte bilansis 1,86 mrd LTL väärtusega. Natuke ebaselge, kas jutt käib ainult organisatsioonilisest eraldamisest või peab selleks ajaks olema juba ka uus omanik leitud. Kuna mainitud pole, tundub, et selleks ajaks peavad organisatsioonid olema eraldatud, müügivalmis ja hakkavad alles läbirääkimised potentsiaalsete ostjatega ning hinnavaidlused
Ilmselt kannab ettevõte ka nende tegevustega seotud kulud.
Peaks olema siis selge, et 2014. aasta oktoobri tähtajaga peavad olema eraldatud nii ülekande- kui jaotusvõrgud, mis hetkel ettevõtte bilansis 1,86 mrd LTL väärtusega. Natuke ebaselge, kas jutt käib ainult organisatsioonilisest eraldamisest või peab selleks ajaks olema juba ka uus omanik leitud. Kuna mainitud pole, tundub, et selleks ajaks peavad organisatsioonid olema eraldatud, müügivalmis ja hakkavad alles läbirääkimised potentsiaalsete ostjatega ning hinnavaidlused
Ilmselt kannab ettevõte ka nende tegevustega seotud kulud.
Leedus arvestatav (20%) gaasi hinnatõus tulemas 1. juulist.
Väiketarbijad (kuni 500 m3 aastas) hakkavad maksma 0,807 EUR/kuupmeeter, seni 0,674 EUR
500-20 000 m3 tarbijad 0,628, seni 0,506 EUR
Üle selle hind praktiliselt sama, vahe 0,3 eurosenti. Lisanduvad võrgutasud, mida Leedus makstakse fikseeritud tariifi alusel tarbimisklasside järgi kuus (0,564 / 4 / 4). Need siiski ei muutu.
Võrdluseks Eestis (samuti uued hinnad alates 1. juulist):
Kuni 200 m3 tarbijad - 0,744 EUR m3
200 - 750 m3 tarbijad - 0,529 EUR m3
750 - 100K m3 tarbijad - 0,445 EUR m3
Eraldi arvestatakse juurde aktsiis 0,028 EUR m3 ning võrguteenus 0,063 EUR m3.
Tundub seega, et Leedus hinnad võib olla veidi kallimad. Gaas Eestis odavam, võrguteenus kallim. Lietuvos Dujose osas on see aasta vist veidi pekki keeratud. Esimene kvartal teeniti 38,7 mLTL kasumit, mis oli aga ligi poole vähem kui aasta eest. Üks põhjuseid oli gaasihindade liikumine, mis tähendas nähtavasti siis seda, et Gazprom tõstis müüdava gaasi hinda, kuid Leedus õnnestus hinda tõsta alles Q3 algusest. Seega sama efekt ka Q2 tulemuses.
Q1 on samas aeg, mil teenitakse peamine kasum. Praeguse gaasituru mudeli puhul on see ka üks riskidest. Läti-Leedu gaasifirmades on dividendiks makstud 70-80% aastasest kasumist (Eesti Gaasis ilmselt ka). Eelmine aasta LDJ1L puhul 0,044 EUR aktsia kohta. 3 kuuga teeniti 0,04 EUR EPS. Seega käesoleva aasta dividend võib väga vabalt madalam tulla, kuid samas ei pruugi.
Huvitav on siinjuures see, et ettevõtte käive tõusis Q1 23,7%. Paistab, et enim kasvas müük tööstusele.
Dividenditootlus eelmise aasta baasilt praegu 8%.
Väiketarbijad (kuni 500 m3 aastas) hakkavad maksma 0,807 EUR/kuupmeeter, seni 0,674 EUR
500-20 000 m3 tarbijad 0,628, seni 0,506 EUR
Üle selle hind praktiliselt sama, vahe 0,3 eurosenti. Lisanduvad võrgutasud, mida Leedus makstakse fikseeritud tariifi alusel tarbimisklasside järgi kuus (0,564 / 4 / 4). Need siiski ei muutu.
Võrdluseks Eestis (samuti uued hinnad alates 1. juulist):
Kuni 200 m3 tarbijad - 0,744 EUR m3
200 - 750 m3 tarbijad - 0,529 EUR m3
750 - 100K m3 tarbijad - 0,445 EUR m3
Eraldi arvestatakse juurde aktsiis 0,028 EUR m3 ning võrguteenus 0,063 EUR m3.
Tundub seega, et Leedus hinnad võib olla veidi kallimad. Gaas Eestis odavam, võrguteenus kallim. Lietuvos Dujose osas on see aasta vist veidi pekki keeratud. Esimene kvartal teeniti 38,7 mLTL kasumit, mis oli aga ligi poole vähem kui aasta eest. Üks põhjuseid oli gaasihindade liikumine, mis tähendas nähtavasti siis seda, et Gazprom tõstis müüdava gaasi hinda, kuid Leedus õnnestus hinda tõsta alles Q3 algusest. Seega sama efekt ka Q2 tulemuses.
Q1 on samas aeg, mil teenitakse peamine kasum. Praeguse gaasituru mudeli puhul on see ka üks riskidest. Läti-Leedu gaasifirmades on dividendiks makstud 70-80% aastasest kasumist (Eesti Gaasis ilmselt ka). Eelmine aasta LDJ1L puhul 0,044 EUR aktsia kohta. 3 kuuga teeniti 0,04 EUR EPS. Seega käesoleva aasta dividend võib väga vabalt madalam tulla, kuid samas ei pruugi.
Huvitav on siinjuures see, et ettevõtte käive tõusis Q1 23,7%. Paistab, et enim kasvas müük tööstusele.
Dividenditootlus eelmise aasta baasilt praegu 8%.
Kas see risk ei tööta ka vastupidiselt? St, et hinnalangetus Gazpromilt jõuab sarnase viitega tarbijateni.
Dividendimäär siis Eesti residendi puhul väiksem - 6,4-6,8%, sõltuvalt sellest, kas viitsid DASi täita.
LD puhul on see hea, et Leedu riik on 17,7%-ga osanik. Võib vaid arvata, mis Leedus teistmoodi läheb, kui Eestis.
Dividendimäär siis Eesti residendi puhul väiksem - 6,4-6,8%, sõltuvalt sellest, kas viitsid DASi täita.
LD puhul on see hea, et Leedu riik on 17,7%-ga osanik. Võib vaid arvata, mis Leedus teistmoodi läheb, kui Eestis.
Mina vaatan praegu seda dividendi rohkem kui ajaväärtuse kompensatsiooni oodates aega, mil torude eest pappi välja köhitakse ning näiliselt tugevalt alahinnatud varad õiglase väärtuse eest uue omaniku saavad.
Aga hinnaliikumiste osas võib see teoorias vastupidist efekti omada jah. Lihtsalt gaasi sisseostuhind pole naljalt langenud.
Ilmselt on naiivne loota, et kõik läheb väga sujuvalt ja kiiresti, kuid Klaipedas on LNG-terminali ehitamise otsus tehtud ning seadusandlus ka muudetud. Seega meelemuutuse jaoks ruumi ilmselt vähem.
Ise soetanud pole, kuid kui täna Järvevana kaasus laheneks, mõtleks hästi tõsiselt. Aga siin on ilmselt aega atra seada tõenäoliselt küll.
Aga hinnaliikumiste osas võib see teoorias vastupidist efekti omada jah. Lihtsalt gaasi sisseostuhind pole naljalt langenud.
Ilmselt on naiivne loota, et kõik läheb väga sujuvalt ja kiiresti, kuid Klaipedas on LNG-terminali ehitamise otsus tehtud ning seadusandlus ka muudetud. Seega meelemuutuse jaoks ruumi ilmselt vähem.
Ise soetanud pole, kuid kui täna Järvevana kaasus laheneks, mõtleks hästi tõsiselt. Aga siin on ilmselt aega atra seada tõenäoliselt küll.
Eks see teema jääb ka tulevikus mu isiklikuks blogiks, aga see ei tohiks kindlasti heidutada! Ettevõtte üheks probleemiks on free float, mis institutsionaalset raha eemal hoiab. Free float on vaid 6,33%, sh ca 1% ettevõttest on East Capitali käes. Kes mõistagi viimastele trendidele kohaselt aktsiatest vabaneda püüab.
2011 Q3 järel oli neil ca 5 miljonit aktsiat, järgmiste kvartalite lõpus vastavalt 4,87 ja 4,33 miljonit. 2012 Q2 lõpus kindlasti veel vähem. Ilmselt on ka pidevalt müügipoolel suured iceberg-orderid ootel.
Olen aegu tagasi umbes samadel kaalutlustel tegelikult ka Eesti Gaasi aktsiate saadavust uurinud, kuid seal enam ammu korralikku marketplace'i pole ja ka juriidiliselt ollakse Leedus selgelt kõige kaugemal.
2011 Q3 järel oli neil ca 5 miljonit aktsiat, järgmiste kvartalite lõpus vastavalt 4,87 ja 4,33 miljonit. 2012 Q2 lõpus kindlasti veel vähem. Ilmselt on ka pidevalt müügipoolel suured iceberg-orderid ootel.
Olen aegu tagasi umbes samadel kaalutlustel tegelikult ka Eesti Gaasi aktsiate saadavust uurinud, kuid seal enam ammu korralikku marketplace'i pole ja ka juriidiliselt ollakse Leedus selgelt kõige kaugemal.
Siia teemasse võiks ehk ka Läti Gaasi lisada
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?currency=LVL&instrument=LV0000100899&list=3&pg=details&tab=trading&lang=en&downloadcsv=0
kuskil mujal pole näinud sellest kirjutatavat ja ehk saaks huvitavama blogi:
Reedel 06.07 neil AGM ja vaja priske 9,8% yield ära kinnitada, millest siis uusi aktsiaid osta.
Sama floati probleem nagu Dujosel aga Gazel 2,5% float st. veel väiksem, kuid kogemusest paistab, et likviidusega eriti probleemi pole olnud. Kui ikka huvi osta mõnel hinnatasemel siis sulle müüakse ka seal.
Natuke fundamentaali kah praegusel aktsiahinnal 6,1 LTL (võib natuke muutunud olla, kuid mitte märkimisväärselt):
P/E 9,4
P/S 0,69
P/B 0,72
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?currency=LVL&instrument=LV0000100899&list=3&pg=details&tab=trading&lang=en&downloadcsv=0
kuskil mujal pole näinud sellest kirjutatavat ja ehk saaks huvitavama blogi:
Reedel 06.07 neil AGM ja vaja priske 9,8% yield ära kinnitada, millest siis uusi aktsiaid osta.
Sama floati probleem nagu Dujosel aga Gazel 2,5% float st. veel väiksem, kuid kogemusest paistab, et likviidusega eriti probleemi pole olnud. Kui ikka huvi osta mõnel hinnatasemel siis sulle müüakse ka seal.
Natuke fundamentaali kah praegusel aktsiahinnal 6,1 LTL (võib natuke muutunud olla, kuid mitte märkimisväärselt):
P/E 9,4
P/S 0,69
P/B 0,72
Latvijas Gazel on küll likviidsusega probleeme, oluliselt rohkemgi. Olen ka seda silmas pidanud, kuid likviidsuse tõttu jäi positsioon võtmata (aastake-kaks tagasi, ei hakanud siis tõusutrendis aktsiat suvalise hinnaga võtma - toona erilist torude eraldamise juttu polnud ka). Aga jah, dividenditootlus on sealgi hea kui mitte parem.
Jah, GZE-l on free float veel paar protsendipunkti väiksemgi. Viimaste aastate käibed börsil vastavalt 0,63 ja 1,65 mln EUR. LDJ-l 5,14 ja 3,39 mln EUR.
Eks dividendiaktsiana võib neid võtta ka, aga kuna ma ise sihin spekulatiivselt torude müüki, siis seal on leedukad kõige kaugemale jõudnud ja eestlased vist seal kusagil teisel kohal.
Jah, GZE-l on free float veel paar protsendipunkti väiksemgi. Viimaste aastate käibed börsil vastavalt 0,63 ja 1,65 mln EUR. LDJ-l 5,14 ja 3,39 mln EUR.
Eks dividendiaktsiana võib neid võtta ka, aga kuna ma ise sihin spekulatiivselt torude müüki, siis seal on leedukad kõige kaugemale jõudnud ja eestlased vist seal kusagil teisel kohal.
Jällegi, väga varajane staadium, aga päris huvitav on mõelda, mis saab turust siis kui tõesti torud ära müüakse. Põhimõtteliselt peaks Dujos jääma vaid müügi/vahendusorganisatsiooniks. Ja praeguse hinnakontrolli asemel hakatakse vast kontrollima pigem ettevõtte kasumimarginale (sama tants, mis praegu TVEAT-i ümber käib).
Peaks torude müüki muutub oluliselt õhemaks ja selgemaks ettevõtte struktuur. Milliseks muutub aga konkurentsisituatsioon? Kes saavad õiguse gaasi vahendada? Eesti Energia andis gaasimüüjalitsentsi saamiseks taotluse sisse ja eeldasid seda vist paari kuuga saada? Mis alusel? Võin mina ka Leedus gaasi vahendama hakata?
Eeldaks, et gaasiturule sisenemiseks on siiski arvestatavad barjäärid, mitte ei saa iga suvaline Vaidotas oma küla rahvale arveid väljastama hakata. Seega mingi eelisseisund peaks Dujosele siiski jääma (peale kehtivate tarnelepingute, kliendisuhete jms goodwilli), ise asi, mis kujul see on. Kas näiteks energiatootjad ja suurtöösturid saaksid gaasi osta otse LNG-terminalist?
Üks oluline teema on muidugi Gazprom. Leedu seadusandluse kohaselt peab gaasioperaator vähemalt 25% oma müügist tegema läbi LNG-terminali. Et LNG-terminal kiiresti kogu Leedu gaasivajaduse katta saaks, pole tõenäoliselt väga reaalne. Samuti on siin küsimus selles, kuidas töötavad Baltikumi-sisesed gaasivõrgud (ühendus on), et praktikas õnnestuks näiteks Eesti põhjarannikul või Soome lõunarannikul (peale Balticconnectorit) LNG-terminalis maha lossitud gaasi Leedu klientidele müüa.
Seniks on piisava aastaringse gaasi tarnekindluse pakkumiseks vaja torujuhtme kaudu Gazpromilt gaasi saada ning see võimalus on täna vaid Lietuvos Dujosel. Miks mitte ka tulevikus. Kui ka LNG-poolelt tuleb Gazpromile hinnasurve, siis samas ei tohiks see tingimata Dujose marginalidele hävitavalt mõjuda. Balti gaasioperaatoritest on Gazpromi kontrolli all ca kolmandik ning näiteks Ruhrgas on seal sees finantsinvestorina ja siirdehindadega kasumi manipuleerimisest huvitatud pole.
Eks analoogsed küsimused jõuavad ka Eestis päevakorda.
Peaks torude müüki muutub oluliselt õhemaks ja selgemaks ettevõtte struktuur. Milliseks muutub aga konkurentsisituatsioon? Kes saavad õiguse gaasi vahendada? Eesti Energia andis gaasimüüjalitsentsi saamiseks taotluse sisse ja eeldasid seda vist paari kuuga saada? Mis alusel? Võin mina ka Leedus gaasi vahendama hakata?
Eeldaks, et gaasiturule sisenemiseks on siiski arvestatavad barjäärid, mitte ei saa iga suvaline Vaidotas oma küla rahvale arveid väljastama hakata. Seega mingi eelisseisund peaks Dujosele siiski jääma (peale kehtivate tarnelepingute, kliendisuhete jms goodwilli), ise asi, mis kujul see on. Kas näiteks energiatootjad ja suurtöösturid saaksid gaasi osta otse LNG-terminalist?
Üks oluline teema on muidugi Gazprom. Leedu seadusandluse kohaselt peab gaasioperaator vähemalt 25% oma müügist tegema läbi LNG-terminali. Et LNG-terminal kiiresti kogu Leedu gaasivajaduse katta saaks, pole tõenäoliselt väga reaalne. Samuti on siin küsimus selles, kuidas töötavad Baltikumi-sisesed gaasivõrgud (ühendus on), et praktikas õnnestuks näiteks Eesti põhjarannikul või Soome lõunarannikul (peale Balticconnectorit) LNG-terminalis maha lossitud gaasi Leedu klientidele müüa.
Seniks on piisava aastaringse gaasi tarnekindluse pakkumiseks vaja torujuhtme kaudu Gazpromilt gaasi saada ning see võimalus on täna vaid Lietuvos Dujosel. Miks mitte ka tulevikus. Kui ka LNG-poolelt tuleb Gazpromile hinnasurve, siis samas ei tohiks see tingimata Dujose marginalidele hävitavalt mõjuda. Balti gaasioperaatoritest on Gazpromi kontrolli all ca kolmandik ning näiteks Ruhrgas on seal sees finantsinvestorina ja siirdehindadega kasumi manipuleerimisest huvitatud pole.
Eks analoogsed küsimused jõuavad ka Eestis päevakorda.
Taivo
q1 epsiks saan ainult 8,9/469=0,019 eur. Aasta tagasi 0,0365?
q1 epsiks saan ainult 8,9/469=0,019 eur. Aasta tagasi 0,0365?
Jah, veidi varem kommenteerisin seda juba. Q1 net langes ca poole võrra, mis aastakasumi osas on päris oluline. Ettevõte on seda ka kommenteerinud. Paistab, et oluline põhjus selleks oli gaasi hinna spreadi ebasoodne liikumine (sisseostuhinnad tõusid, tarbijahinnad tõusevad alles 1. juulist). Sama efekt siis Q2 samuti. Q3 alates kasvavad tarbijahinnad 20%.
OMX-i veebis on hakatud ka aastakasumeid ja käibeid mugavalt kajastama, kuid LDJ puhul on seal viga sees. 2012 Q1 kohta on kirjas 4 eurosenti kasumit, mis on vale.
Ka Leedus oma nitrofert:
http://www.e24.ee/896204/komisjon-kubilius-ei-rikkunud-vaetisetootja-huve-kaitstes-seadust/
Tundub, et Lifosa ostab siiski läbi Leedu Gaasi. Mineraalväetiste tootmisel gaas väga oluline sisend.
http://www.e24.ee/896204/komisjon-kubilius-ei-rikkunud-vaetisetootja-huve-kaitstes-seadust/
Tundub, et Lifosa ostab siiski läbi Leedu Gaasi. Mineraalväetiste tootmisel gaas väga oluline sisend.
Keegi on täna kurjalt LHV alt East Capitali aktsiaid ostnud. Ei, ma ei arva, et sel antud lõimega mingi seos oleks olnud :)
See arvamus aga küll, et passida tasuks vast vähemalt Q2 tulemused ära ja vaadata, kuidas turg neile reageerib. Midagi kuigi head sealt tulla ei tohiks.
See arvamus aga küll, et passida tasuks vast vähemalt Q2 tulemused ära ja vaadata, kuidas turg neile reageerib. Midagi kuigi head sealt tulla ei tohiks.
Täna siis kurss +11% uudisega, mis pole eriti uudis. Kinnitati gaasivõrgu eraldamise plaan, mille läbiviimine pole ka valitsuse vahetusega Leedus minu arust kahtluse all olnud.
Pigem tundub minu jaoks absurdne see, et eraldatud gaasivõrku tahetakse börsil noteerida ja uues ettevõttes jäävad vanad omanikud proportsionaalselt sisse. Küsimus ei olnud ju juriidilises, vaid sisulises eraldamises. Et gaasivõrku ei kontrolliks gaasi müüja. Kui vanad omanikud samades proportsioonides lihtsalt uues ärikehas sisse jäävad, ei muutu midagi. Idee oli ju sundida tänaseid omanikke gaasivõrku müüma. Võib olla see plaan endiselt on, aga börsiteatest ma küll midagi välja ei loe.
Suht tugev Q4 tulemus samas turgu eriti ei huvitanudki.
Pigem tundub minu jaoks absurdne see, et eraldatud gaasivõrku tahetakse börsil noteerida ja uues ettevõttes jäävad vanad omanikud proportsionaalselt sisse. Küsimus ei olnud ju juriidilises, vaid sisulises eraldamises. Et gaasivõrku ei kontrolliks gaasi müüja. Kui vanad omanikud samades proportsioonides lihtsalt uues ärikehas sisse jäävad, ei muutu midagi. Idee oli ju sundida tänaseid omanikke gaasivõrku müüma. Võib olla see plaan endiselt on, aga börsiteatest ma küll midagi välja ei loe.
Suht tugev Q4 tulemus samas turgu eriti ei huvitanudki.
No selge, tohutu makulatuuri ja lugemisvara alla on peidetud ka plaan maksta enne spin-offi välja dividende mahus 160 mln LTL.
Teeks siis 0,1 EUR aktsia kohta ja eilse päeva seisuga 17% yield.
Teeks siis 0,1 EUR aktsia kohta ja eilse päeva seisuga 17% yield.
Dividendideks makstakse siis lausa 217 mlj LTL ehk 0,134 eur per share, tänase hinna juures tootluseks ca 18%!
TaivoS, kas oled vahepeal ka positsiooni võtnud või piirdud endiselt vaid jälgimisega?
TaivoS, kas oled vahepeal ka positsiooni võtnud või piirdud endiselt vaid jälgimisega?