A osakud on registreeritud LHVs ja B osakud EVKs. A osakute omandamiseks peab investor olema LHV klient, B osakuid saavad osta kõik, kellel on EVK väärtpaberikonto. Nii et vahe on registripidajas.
Ka valuuta, milles NAVi arvutatakse, on erinev. Kuid reaalselt valuutarisk on sama, kuna loeb see, millises valuutas on fondi varad, mitte see, millises valuutas nende väärtust mõõdetakse.
Tasude jms osas vahet ei ole.
Mihkel, kas see (edukus)tasu jutt on ikka korrektne? Tasud võetakse ju investori taskust? Erineval moel muidugi.
mulle jäi esitlusel jagatud materjalidest silma, et plaanitakse maandada USD-EUR kursirisk. Palju see % maksma läheb ja kuidas seda tehakse?
Häbi, suffiks, mida sa loed! :-)
Mis sa arvad mitu % seal portaalis tõtt on?
Mis sa arvad mitu % seal portaalis tõtt on?
Juhuslikult sattusin peale, aga see uudis võib täiesti vabalt olla tõene ning igal juhul peegeldabki sealset mentaliteeti. Kohapealsed giidid seletasid kunagi, et autonumbrid on seal selge staatusesümbol.
Igatahes. Kusjuures ma ei ole selle maailmaga eriti tuttav ja räägin vaid oletuste najal, kuid minu loogika ütleb, et tõsiseks naftarahadest motiveeritud majanduskasvuks peaks kohalik tarbija laiapõhjaliselt ja selgelt tugevamaks muutuma. Kuidas toetab aga seda sealne kultuur?
Kas ikkagi islamimaades jagunevad need varad võrdsemalt ja paremini kui keegi ennist Venemaaga võrreldes väitis? Kas ilmalikud lõbud, mille peale raha kulutada, haridus ja töö naistele jms ei võta ära palju võimalusi? Kas loomulikult oma vigadega, kuid siiski liberaalsemal Venemaal ei ole siin eelist? Selles valguses oleks Venemaa äkki ikkagi parem bet, kuna sõltuvus toorainerahadest on samasugune (ma usun tegelikult, et see sõltuvus väheneb kiiremini kui Pärsia lahe ääres - lääne ettevõte kolib oma tootmise igal juhul enne Venemaale kui Pärsia lahe äärde juba puhtalt kultuuriliste iseärasuste tõttu), aga vähemalt kultuur justkui soosiks rohkem keskklassi tugevnemist. Hetkel tundubki kohaliku investori vaatenurgast Venemaaga võrreldes Pärsia lahe ümbrus justkui parem lihtsalt seetõttu, et tegu on Eesti mõttes uue instrumendiga.
Ka see, et Lähis-Ida piirkonnast tulevad suured rahasüstid USA pangandussektorisse ja mujale tundub minu jaoks veider. Miks Venemaa nii ei käitu? Võib olla tahetakse venelaste raha vähem näha, kuid täbaratel aegadel on raske abikäest ära öelda. Minule pasitab pentsik see, et leitakse raha investeeringute tegemiseks kräppequity'sse selle asemel, et püüelda oma rahva heaolu maksimaalsele kasvatamisele. Minu jaoks vihje, et Lähis-Ida naftaraha liigub läbi veel peenema lehtri kui see on Venemaal.
Tore oleks kui keegi suudab mu kahtlused hajutada, Swissoteli seminarile kahjuks tulla ei jõua, seega saan end vaid kirjasõnaga harida. Mis fundamentaalseid eeliseid pakub Pärsia lahe fond Venemaa ees?
Kas ikkagi islamimaades jagunevad need varad võrdsemalt ja paremini kui keegi ennist Venemaaga võrreldes väitis? Kas ilmalikud lõbud, mille peale raha kulutada, haridus ja töö naistele jms ei võta ära palju võimalusi? Kas loomulikult oma vigadega, kuid siiski liberaalsemal Venemaal ei ole siin eelist? Selles valguses oleks Venemaa äkki ikkagi parem bet, kuna sõltuvus toorainerahadest on samasugune (ma usun tegelikult, et see sõltuvus väheneb kiiremini kui Pärsia lahe ääres - lääne ettevõte kolib oma tootmise igal juhul enne Venemaale kui Pärsia lahe äärde juba puhtalt kultuuriliste iseärasuste tõttu), aga vähemalt kultuur justkui soosiks rohkem keskklassi tugevnemist. Hetkel tundubki kohaliku investori vaatenurgast Venemaaga võrreldes Pärsia lahe ümbrus justkui parem lihtsalt seetõttu, et tegu on Eesti mõttes uue instrumendiga.
Ka see, et Lähis-Ida piirkonnast tulevad suured rahasüstid USA pangandussektorisse ja mujale tundub minu jaoks veider. Miks Venemaa nii ei käitu? Võib olla tahetakse venelaste raha vähem näha, kuid täbaratel aegadel on raske abikäest ära öelda. Minule pasitab pentsik see, et leitakse raha investeeringute tegemiseks kräppequity'sse selle asemel, et püüelda oma rahva heaolu maksimaalsele kasvatamisele. Minu jaoks vihje, et Lähis-Ida naftaraha liigub läbi veel peenema lehtri kui see on Venemaal.
Tore oleks kui keegi suudab mu kahtlused hajutada, Swissoteli seminarile kahjuks tulla ei jõua, seega saan end vaid kirjasõnaga harida. Mis fundamentaalseid eeliseid pakub Pärsia lahe fond Venemaa ees?
filmis Syriana lausub Matt Damoni mängitud tegelaskuju kuldsed sõnad, vabandan kui valesti tsiteerin, kuid mõte oli umbes säärane: kui Teil ei oleks naftat, siis ratsutaksite veel täna kõrbes ringi nagu Teie vanaisad, kui nafta otsa saab, siis pöördute selle eluviisi juurde tagasi kiiremini kui arvata oskate ...
Tundub, et praegu/varsti on väga hea aeg panna raha KIE fondidesse - samuti hea piirkond ja mõnda aega ei võeta edukustasu.
See tsitaat on muuseas parafraas Selle mehe, praeguse Dubai valitseja isa sõnadest. Üks vähestest mõistlikest mõtetest, mis sealt kostnud.
to: TaivoS
Minu arust on nende peamine erinevus võrreldes venelastega see, et venelastel on vaja teha otsuseid, mis võimaldavad neil võitjate leeris olla. Ja ilmselt venelased seda ka teevad. Neil pärlipüüdjatel ja iraanipelgajatel pole shanssigi. 30 aastat säilinud naftaajastut ehk rahutut kuid siiski stabiilset Pax Americanat veel ja seejärel vaata ise, kuidas hakkama saada. Sellepärast kusjuures ameeriklased eriti ei põegi nende raha sisse lastes (kui kunagine DPW sadamate case välja arvata (see oli niiehknii rohkem poliitiline trumm)), sest kogu see "kuninglike kõrguste" ja "tema ekstsellentside" kamarilja on ameeriklaste lõa otsas.
to: TaivoS
Minu arust on nende peamine erinevus võrreldes venelastega see, et venelastel on vaja teha otsuseid, mis võimaldavad neil võitjate leeris olla. Ja ilmselt venelased seda ka teevad. Neil pärlipüüdjatel ja iraanipelgajatel pole shanssigi. 30 aastat säilinud naftaajastut ehk rahutut kuid siiski stabiilset Pax Americanat veel ja seejärel vaata ise, kuidas hakkama saada. Sellepärast kusjuures ameeriklased eriti ei põegi nende raha sisse lastes (kui kunagine DPW sadamate case välja arvata (see oli niiehknii rohkem poliitiline trumm)), sest kogu see "kuninglike kõrguste" ja "tema ekstsellentside" kamarilja on ameeriklaste lõa otsas.
Paar pilti piirkonna arengust:
Minu arvates ei ole peamine asja võlu selles, et piirkond oleks oluliselt parem kui Venemaa, vaid et ta on teistsuguste riskide ja arenguga.
Minu arvates ei ole peamine asja võlu selles, et piirkond oleks oluliselt parem kui Venemaa, vaid et ta on teistsuguste riskide ja arenguga.
Siin peavad mingid inimesed foorumit kuhu kirjutatakse üles kõik uudised mida kuulda on olnud araablaste rahapaigutuste kohta. Asukohad Argentiina, UK, Jordaania, Tuneesia, usa jne.
Kui nii võtta, siis ollakse ju õigel teel kui otsitakse nafta-raha-hunnikule globaalseid paigututusvõimalusi, midagi säilib (kasvab?) ka ajaks peale naftat ja ega nad neid investeeringuid päris omal käel ei otsusta, selleks on ka palju valgeid palgatud.
Suures plaanis on see Dubai kohalik kräpp ju ainult mingi osa suuremast kulutatavast rahast.
Kui nii võtta, siis ollakse ju õigel teel kui otsitakse nafta-raha-hunnikule globaalseid paigututusvõimalusi, midagi säilib (kasvab?) ka ajaks peale naftat ja ega nad neid investeeringuid päris omal käel ei otsusta, selleks on ka palju valgeid palgatud.
Suures plaanis on see Dubai kohalik kräpp ju ainult mingi osa suuremast kulutatavast rahast.
http://www.skyscrapercity.com/showpost.php?p=18126836&postcount=560 :
Experts estimate that oil-rich nations have a $4 trillion cache of petrodollar investments around the world. And with oil prices likely to remain in the stratosphere, that number could increase rapidly.
In 2000, OPEC countries earned $243 billion from oil exports, according to Cambridge Energy Research Associates. For all of 2007 the estimate was more than $688 billion, but that did not include the last two months of price spikes.
“If you look at gulf countries, they have a total common economy that is about the size of the Netherlands,” said Edward L. Morse, chief energy economist of Lehman Brothers. “These are tiny countries, but they have to place collectively over $5 billion a week from their oil revenues. It’s not an easy thing to do.”
“The investments are diversifying outside the United States, though the U.S. still has the bulk of it,” said Diana Farrell, director of the McKinsey Global Institute, a research arm of the McKinsey consulting firm, which calculated in October that petrodollar investments reached $3.4 trillion to $3.8 trillion at the end of 2006. ------“Europe is a prime target,” she added, “but at least 25 percent of foreign investments from the Persian Gulf are in Asia, the Middle East and North Africa.”
Other petrodollar investments are made through government-owned corporations, corporations and individuals like Prince Walid, who owns stakes not only in Citigroup but also News Corporation, Procter & Gamble, Hewlett-Packard, PepsiCo, Time Warner and Walt Disney.
Experts estimate that oil-rich nations have a $4 trillion cache of petrodollar investments around the world. And with oil prices likely to remain in the stratosphere, that number could increase rapidly.
In 2000, OPEC countries earned $243 billion from oil exports, according to Cambridge Energy Research Associates. For all of 2007 the estimate was more than $688 billion, but that did not include the last two months of price spikes.
“If you look at gulf countries, they have a total common economy that is about the size of the Netherlands,” said Edward L. Morse, chief energy economist of Lehman Brothers. “These are tiny countries, but they have to place collectively over $5 billion a week from their oil revenues. It’s not an easy thing to do.”
“The investments are diversifying outside the United States, though the U.S. still has the bulk of it,” said Diana Farrell, director of the McKinsey Global Institute, a research arm of the McKinsey consulting firm, which calculated in October that petrodollar investments reached $3.4 trillion to $3.8 trillion at the end of 2006. ------“Europe is a prime target,” she added, “but at least 25 percent of foreign investments from the Persian Gulf are in Asia, the Middle East and North Africa.”
Other petrodollar investments are made through government-owned corporations, corporations and individuals like Prince Walid, who owns stakes not only in Citigroup but also News Corporation, Procter & Gamble, Hewlett-Packard, PepsiCo, Time Warner and Walt Disney.
opex,
kõik on õige, aga küsimus on pigem selles, et mis kasu saab näiteks keskmine saud või kuveitlane sellest, et riigi ladvik teenib sitta kanti pappi? See ei olnud retooriline küsimus, kuid ma kardan, et midagi väga head see vastus ei too. Norra-laadset heaoluühiskonda seal ei looda ju?
kõik on õige, aga küsimus on pigem selles, et mis kasu saab näiteks keskmine saud või kuveitlane sellest, et riigi ladvik teenib sitta kanti pappi? See ei olnud retooriline küsimus, kuid ma kardan, et midagi väga head see vastus ei too. Norra-laadset heaoluühiskonda seal ei looda ju?
vums - edukustasu, nii nagu fikseeritud haldustasugi, arvutatakse igapäevaselt maha fondi varadest ning makstakse välja fondi arvelt. Selle võrra on NAV madalam. Kuid see NAV, mida avaldatakse, on peale kõiki tasusid ehk siis tegu on hinnaga, mida investor osakuid müües saab (miinus tagasivõtmistasu). Eks edukustasu arvelt väheneb investori tootlus (kui vähemalt 10% tootlust aastas ei ole, siis ei vähene), kuid nii fondid töötavadki. Usun, et kokkuvõttes on ka investorite jaoks parem, kui fondivalitsejal on motivatsioon tööd teha ja paremaid tulemusi näidata.
myygiguru - EUR/USD riski maandamise kulu sõltub intresside vahest. Ning alati ei pruugi tegu olla kuluga, samahästi võib sedasi teenida ka tulu. Kui sa ostad midagi dollaris (oled dollaris pikk), siis riski maandamiseks pead kokku leppima, et tulevikus müüd dollareid (selle leppega lähed lühikeseks). Hinda, millega sa saad tulevikus toimuva tehingu täna kokku leppida, nimetatakse forward hinnaks. Forward hind sõltub tänasest hinnast (nö spot rate ehk praegune kurss) ja cost of carry'st (sõltuvalt alusvarast siis hoidmise kulud (nt toorainete puhul), intressid (valuutade puhul), dividendid (aktsiate puhul), jne). Valuutade puhul forward price (EUR/USD tulevikus) = spot (EUR/USD täna) * (1 + USDi intress) / (1 + EURi intress)
Nt kui täna on spot 1.4 ja USDi intress 3% ja EURi intress 4%, siis aastane forward hind on = 1.4 * 1,03/1,04 = 1,3865. Ehk siis niikaua, kuni on $ intress madalam kui € intress, on dollari "tulevikuhind" kallim kui tänane hind. Ning täna leppida kokku tehing, millega müüd tulevikus dollarit kallima hinnaga, toob sulle hoopis kasu, mitte kulu.
Teisisõnu, kui ma vahetan oma eurod dollariteks, siis hakkan saama vähem intressi, kuna dollari intressid on madalamad. Et matemaatika klapiks ja ei oleks arbitraaži võimalust, pean valuutariski maandamiseks tehtava tulevikutehinguga saama tulu, mis kompenseeriks madalama intressitulu.
TaivoS - Pärsia lahe piirkonda võiks investor panna 10-35% portfellist. Ka Venemaa on hea investeering. Lisaks veel Kagu-Aasia piirkonnast arvame pikas perspektiivis hästi. Ühesõnaga ei ole küsimust, et kas see või teine. Ning mis Pärsia lahe piirkonda puudutab, siis kohaliku majanduse arengusse investeeritavad naftadollarid ($1.6 triljonit järgmise 5 aasta jooksul) toovad paratamatult muudatusi/kasvu, millest on ka välisinvestoritel võimalik kasu saada. Samas ei tohiks see olla siinse investori ainus panus.
myygiguru - EUR/USD riski maandamise kulu sõltub intresside vahest. Ning alati ei pruugi tegu olla kuluga, samahästi võib sedasi teenida ka tulu. Kui sa ostad midagi dollaris (oled dollaris pikk), siis riski maandamiseks pead kokku leppima, et tulevikus müüd dollareid (selle leppega lähed lühikeseks). Hinda, millega sa saad tulevikus toimuva tehingu täna kokku leppida, nimetatakse forward hinnaks. Forward hind sõltub tänasest hinnast (nö spot rate ehk praegune kurss) ja cost of carry'st (sõltuvalt alusvarast siis hoidmise kulud (nt toorainete puhul), intressid (valuutade puhul), dividendid (aktsiate puhul), jne). Valuutade puhul forward price (EUR/USD tulevikus) = spot (EUR/USD täna) * (1 + USDi intress) / (1 + EURi intress)
Nt kui täna on spot 1.4 ja USDi intress 3% ja EURi intress 4%, siis aastane forward hind on = 1.4 * 1,03/1,04 = 1,3865. Ehk siis niikaua, kuni on $ intress madalam kui € intress, on dollari "tulevikuhind" kallim kui tänane hind. Ning täna leppida kokku tehing, millega müüd tulevikus dollarit kallima hinnaga, toob sulle hoopis kasu, mitte kulu.
Teisisõnu, kui ma vahetan oma eurod dollariteks, siis hakkan saama vähem intressi, kuna dollari intressid on madalamad. Et matemaatika klapiks ja ei oleks arbitraaži võimalust, pean valuutariski maandamiseks tehtava tulevikutehinguga saama tulu, mis kompenseeriks madalama intressitulu.
TaivoS - Pärsia lahe piirkonda võiks investor panna 10-35% portfellist. Ka Venemaa on hea investeering. Lisaks veel Kagu-Aasia piirkonnast arvame pikas perspektiivis hästi. Ühesõnaga ei ole küsimust, et kas see või teine. Ning mis Pärsia lahe piirkonda puudutab, siis kohaliku majanduse arengusse investeeritavad naftadollarid ($1.6 triljonit järgmise 5 aasta jooksul) toovad paratamatult muudatusi/kasvu, millest on ka välisinvestoritel võimalik kasu saada. Samas ei tohiks see olla siinse investori ainus panus.
Mnjah, puusalt tulistades: ühiskonna mõttes äkki seal ehk 3 kihti: alumine on sissetoodud tööjõud millest vaesemad "sinikraed" (ehitajad põhiliselt) elavad peost suhu sest saadavad kõik mis vähegi üle jääb koju indiasse, bangladeshi jms kohtadesse ja kohalikud vaesemad rahvagrupid kes elavad oma lihtsat elu nagu 100 a. tagasi (kalurid, aafrikaga kauplejad, väikekaupmehed?).
Siis kohalikud (noored) palgatöölised/valgekraed võiksid olla mingi keskklassi moodi asi koos imporditud valgekraedega. Ja lõpuks šeigid ja muud ülikud kes tegelikult koore riisuvad.
Kaks viimast gruppi peaks küll kasu saama šeigile/emiirile kuuluvast rahapumbast maja kõrval.
Samas läheb küll rohkem nagu mingisse eetilise inv. teemasse see üksikisiku/ühiskonna kasusaamise ja arengu jutt. Do we care?
Raha kasvatamise mõttes kst mis õigem on, ega neid ikka päris debiilideks kah pidada saa ja midagi nad ikkagi seal teevad teadlikult, et vähem naftast sõltuda ja mitmekülgsemad olla.
Alustuseks puhuvad mõned mullid, kv & aktsiad? :)
Siis kohalikud (noored) palgatöölised/valgekraed võiksid olla mingi keskklassi moodi asi koos imporditud valgekraedega. Ja lõpuks šeigid ja muud ülikud kes tegelikult koore riisuvad.
Kaks viimast gruppi peaks küll kasu saama šeigile/emiirile kuuluvast rahapumbast maja kõrval.
Samas läheb küll rohkem nagu mingisse eetilise inv. teemasse see üksikisiku/ühiskonna kasusaamise ja arengu jutt. Do we care?
Raha kasvatamise mõttes kst mis õigem on, ega neid ikka päris debiilideks kah pidada saa ja midagi nad ikkagi seal teevad teadlikult, et vähem naftast sõltuda ja mitmekülgsemad olla.
Alustuseks puhuvad mõned mullid, kv & aktsiad? :)
Esiteks ma arvan, et eetika kui selline on asi, mida ei tasuks aknast välja visata ükskõik mis teemat arutades. Minu jutu mõte ei olnud aga mitte just eetiliste dilemmade küsimus sealses ühiskonnas, vaid just selles, et naftarahaga ostetakse üles USA finantsinstitutsionnide equityt (ja muud säärast) ja rikkus koondub ka muidu ilmselt väga kitsa huvigrupi kätte. No jumal hoidku, MILLEKS osta USA panku praegu üles? Kui räägime finantsinvesteeringutest, siis leiab kohe kindlasti nendest huvitavamaid investeerimisobjekte. Järele jäävad muidugi ka variandid, et rahaga ei osata lihtsalt mitte midagi enam teha, stiilis:
http://www.youtube.com/watch?v=xpHFnRgAUbE
või on siin mingi muu agenda. Mõlemal puhul on asi vähe mäda. Aga olgu, ma olen nõus, et kogu raha sellistesse kohta ei lähe.
Kus on tipptasemel teadusasutused, USA ülikoolidega (vähemalt konkureerida püüdvad) koolid, maalima tipptasemel elukvaliteet oma inimestele, haridustaseme maksimaalne tõstmine jne. Kõike seda võiks selle rahaga teha, mida nad nähtavasti enam lihtsalt ära kasutada ei oska. Teisalt miks teha teadusasutusi ja ülikoole, et inimesi targaks teha? Et leiutada uusi asju, müüa neid maailmale, saada targaks ja edukaks? Ahjaa, õige, meil juba on raha, seega miks pingutada? Aga võib olla ei peagi.
Ühesõnaga jutu point on see, et minu jaoks on ebaselge see kuhu ja mis motivatsiooniga seda naftast tulevat raha kasutatakse, et _keskmine_ selle riigi elanik muutuks selle protsessi käigus ostujõulisemaks ja hakkaks rohkem (erinevaid!) teenuseid ja/või kaupu tarbima, mis siis juba tõsiselt laiapõhjalist majanduskasvu genereeriks. Aga nagu ikka, risk ja tulu on pöördvõrdelised.
http://www.youtube.com/watch?v=xpHFnRgAUbE
või on siin mingi muu agenda. Mõlemal puhul on asi vähe mäda. Aga olgu, ma olen nõus, et kogu raha sellistesse kohta ei lähe.
Kus on tipptasemel teadusasutused, USA ülikoolidega (vähemalt konkureerida püüdvad) koolid, maalima tipptasemel elukvaliteet oma inimestele, haridustaseme maksimaalne tõstmine jne. Kõike seda võiks selle rahaga teha, mida nad nähtavasti enam lihtsalt ära kasutada ei oska. Teisalt miks teha teadusasutusi ja ülikoole, et inimesi targaks teha? Et leiutada uusi asju, müüa neid maailmale, saada targaks ja edukaks? Ahjaa, õige, meil juba on raha, seega miks pingutada? Aga võib olla ei peagi.
Ühesõnaga jutu point on see, et minu jaoks on ebaselge see kuhu ja mis motivatsiooniga seda naftast tulevat raha kasutatakse, et _keskmine_ selle riigi elanik muutuks selle protsessi käigus ostujõulisemaks ja hakkaks rohkem (erinevaid!) teenuseid ja/või kaupu tarbima, mis siis juba tõsiselt laiapõhjalist majanduskasvu genereeriks. Aga nagu ikka, risk ja tulu on pöördvõrdelised.
No jumal hoidku, MILLEKS osta USA panku praegu üles? Kui räägime finantsinvesteeringutest, siis leiab kohe kindlasti nendest huvitavamaid investeerimisobjekte.
Ilmselgelt on naftariikidel hirm USA majanduse jahtumise ees, mis tooks endaga kaasa naftahinna languse.
Seega toimub skeem: teilt saadud naftadollarite eest turgutame teie pangandust, et vältida teie ja kogu maailma majanduse langust. Sellega aga tagame kõrge naftahinna, et saaksime ka tulevikus teid hädas "aidata"!
Ilmselgelt on naftariikidel hirm USA majanduse jahtumise ees, mis tooks endaga kaasa naftahinna languse.
Seega toimub skeem: teilt saadud naftadollarite eest turgutame teie pangandust, et vältida teie ja kogu maailma majanduse langust. Sellega aga tagame kõrge naftahinna, et saaksime ka tulevikus teid hädas "aidata"!
1) Väike selgitus - vaatasin, et ÄP oli tänases paberlehes mu kommentaari veidi kontekstist välja võtnud - pealkiri oli " Lepik: LHV jäi Pärsia lahe äärde hiljaks" ja mu eilne kiirkommentaar nende telefoniküsimusele oli, et "viimase 5.a. 30+% aastatootlused on regioonis suhtelised hinnatasemed juba päris kõrgeks ajanud". Ehk mul oleks raske regiooni täna valuatsiooni mõttes odavaks pidada, kuid keskmisest arenevast turust on samas huvitavam. Seega pole keegi otseselt kuhugi lootusetult hiljaks jäänud, vaid lihtsalt regiooni ei saa pidada globaalselt "teemantiks mida keegi veel avastanud pole" (TMKVAP).
2) The phaonmneal pweor of the hmuan mnid, aoccdrnig to a rscheearch at Cmabrigde Uinervtisy, it dseno't mtaetr in waht oerdr the ltteres in a wrod are, the olny iproamtnt tihng is taht the frsit and lsat ltteer be in the rghit pclae. Nimevaliku eest tuleb maksimumpunktid anda, sest ma silmanurgast olen mitu korda lugenud "Päris Lahe Fond" ... suurepärane töö alateadvuse kallal :)
2) The phaonmneal pweor of the hmuan mnid, aoccdrnig to a rscheearch at Cmabrigde Uinervtisy, it dseno't mtaetr in waht oerdr the ltteres in a wrod are, the olny iproamtnt tihng is taht the frsit and lsat ltteer be in the rghit pclae. Nimevaliku eest tuleb maksimumpunktid anda, sest ma silmanurgast olen mitu korda lugenud "Päris Lahe Fond" ... suurepärane töö alateadvuse kallal :)
Haridusest GCC riikides
On õige, et puudub sajanditevanuste ülikoolide traditsioon, aga et haridusse ei panustata on vale.
Hariduse tähtsust mõistavad sealsed valitsejad ilmselt pareminigi kui siinsed. Ja mitte ei mõista
vaid ka reaalselt investeerivad.
Suur osa sealsetest valitsejatest on käinud koolis kas Euroopas (ennekõike UK) või USA-s.
Sellest ka nn. lääne hariduse mõistmine. Mis reaalselt tehtud?
Käib reaalne võistlus piirkondlikuks hariduskeskuseks saamise pärast.
Dubai panus on Knowledge Village kust võib leida Harvard Medical Schooli
1 miljoni elanikuga Katar investeeris üle 1 miljardi USD Education City-sse kust võib leida näiteks Carnegie Melloni ning isegi jesuiitliku taustaga Georgetown University koos kohustusliku teoloogiakursusega.
Abu Dhabil on ette näidata INSEAD ja Sorbonne
Reeglina maksab kodanike õppemaksu kinni valitsus.
On õige, et puudub sajanditevanuste ülikoolide traditsioon, aga et haridusse ei panustata on vale.
Hariduse tähtsust mõistavad sealsed valitsejad ilmselt pareminigi kui siinsed. Ja mitte ei mõista
vaid ka reaalselt investeerivad.
Suur osa sealsetest valitsejatest on käinud koolis kas Euroopas (ennekõike UK) või USA-s.
Sellest ka nn. lääne hariduse mõistmine. Mis reaalselt tehtud?
Käib reaalne võistlus piirkondlikuks hariduskeskuseks saamise pärast.
Dubai panus on Knowledge Village kust võib leida Harvard Medical Schooli
1 miljoni elanikuga Katar investeeris üle 1 miljardi USD Education City-sse kust võib leida näiteks Carnegie Melloni ning isegi jesuiitliku taustaga Georgetown University koos kohustusliku teoloogiakursusega.
Abu Dhabil on ette näidata INSEAD ja Sorbonne
Reeglina maksab kodanike õppemaksu kinni valitsus.