LHV Pärsia Lahe Fond

LHV Pärsia Lahe Fond pakub investoritele võimalust investeerida Araabia poolsaare riikidesse, sh Katar, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Bahrein ja Omaan. Seda regiooni iseloomustab kiire majanduskasv, mis baseerub naftadollarite investeerimisel teistesse majandussektoritesse.

Fond on sobilik kõrgema riskitaluvusega investoritele, kelle jaoks see oleks pikaajaline investeering suuremas hajutatud väärtpaberiportfellis. Investeerida saab fondi läbi LHVs registreeritud A-osakute või EVKs registreeritud B-osakute.

Fond ei alusta investeerimistegevust enne 4. märtsi, mistõttu 4. märtsini fondi osaku väärtus ei muutu (A-osaku NAV 10 eurot ja B-osakut NAV 100 krooni).

Fondi tutvustuse, dokumendid ja olulisemad detailid leiab lehelt www.lhv.ee/lahefond

Fondi juhib Oliver Ait (tel 6 800 452). Küsimuste korral palun vaadata ka lehte enim küsitud küsimused.

Tõeliselt hea toode!
Kohalikule väikeinvestorile praktiliselt ainus viis antud piirkonna exposure saamiseks. Just täna lugesin üht pikemat ülevaadet GCC kohta ja tundub, et piirkonnal on jumet. (nt. Kuveidi riigieelarve peaks y-o-y konservatiivse prognoosi järgi tõusma 50%+).

Igatahes palju õnne LHV-le toote puhul, mis on piirkonnas esimene ja õigel ajal kohal. Ennustan fondile Alfa-fondist olulisemalt suuremat populaarsust. Ja kasumlikkust (15% success fee over 10% hurdle on ka väga OK arvestades unikaalsust. Pigem oleks võinud isegi rohkem küsida).

Richard Kimble
see tundub nüüd olevat üpris kindel märk selle kohta, et naftahinnad lähemal ajal paraja kolksu alla teevad :-) Aga mõnikord ongi just oluline mingil hetkel teha asju, mis iseenesest sinu tavamõtetega on vastuolus, juhtusin just lugema ühte artiklit (behavioral science kallakuga) hedge fondist, kes üritab raha teha just selliste "äraspidiste" ideedega, mis analüüsib (korjab kasvõi artiklitest, blogidest vms teatud sõnu) investorite meeleolusid mingi aktsia vms suhtes ja talitab vastupidiselt üldisele "emotsioonile", mis pahatihti väärtuse ühes või teises suunas paigast ära ajab selle suhtes. (Arvatavasti) mõne kuu pärast vaataksin seda fondi täitsa huviga.

Humphrey Appleby
Millal nimetatud fond jõuab LHV-s Minu konto -> Portfell -> Fondiosakute ost/müük alla?
Eks naftarahasid ole paari viimase aastaga kõvasti kokku kogutud küll, kuid seda pole uisapäisa kulutatud, vaid 'üleliigne' raha laiutab reservides või on kodumaistesse teistesse sektoritesse investeeritud, mis aitab pikemas perspektiivis kaasa regiooni terviklikule majanduslikule arengule. Huvitavaks muudab selle fondi eelkõige madal korrelatsioon muu maailma turgudega ning võimalus diversifitseerida oma investeeringuid geograafiliselt. Ühese võrdusmärgi tõmbamine nafta ja sealsete turgude vahele oleks vale.
Aga kas nimetatud regioon ei ole mitte onupojapoliitikast juhendatud? Nimetatud riikidest pole minu meelest ühtegi kelle naftatootmine kasvaks. Pigem kasvab sisetarbimnine ja väheneb eksport. Nafta hinna pöörane tõus on seda kompenseerinud. Kas Dubais ei olnud mõni aasta tagasi turbulentsi aktsiaturul? Lihtsalt vastukaaluks rõõmuhõisetele toote kohta.....
Üks võimalik koht sealsete turgude jägimiseks. Päris selgelt tegid languse muude turgudega kaasa. Joel, on sul selle madala korrelatsiooni kohta mingeid konkreetsemaid numbreid ka käepärast?

HansaPanda, Kuveidi naftatootmine on mõnevõrra kasvanud ning 2007. aasta kapatsiteet oli tegelikult rohkem kui 8% kõrgem reaalsest tootmisest. Samuti on UAE ja Katari naftatootmine suurenenud, viimase kapatsiteet on samuti kõrgemal kui reaalne tootmine on olnud. Saudid on hoidnud tootmist enam vähem samal tasemel. Tootmiskapatsiteeti plaanivad mitmed riigid ka suurendada, kuigi Bahreini ja Omani tagavarad hakkavad juba tagasihoidlikuks muutuma. Katar, mis on maailma ühe suurima gaasimaardla omanik, plaanib gaasi outputi suurendada 100% aastaks 2010-2012 ning lepingud edasimüügi osas on juba ka paigas. Seega ei ütleks, et naftatootmine kasvanud ei ole – küsimus on ka OPECi poliitikas, kui palju reaalset tootmist suurendada või vähendada olenemata kapatsiteedist. Mis puudutab naftahindasid, siis usun, et järgneval aastal näeme pigem allatrendi, kuid see ei muuda sealsete juhtide poliitikat investeeringute osas muudesse majandusharudesse (kuna eelarved on tehtud piisavalt konservatiivsed ilma defitsiiti langemata).

Tõsi, onupojapoliitikat on päris palju ning risk see on, kuid praegused juhid on väljendanud oma liberaalsust sellega, et toimumas on erastamisprotsessid ning mitmed sektorid on avatud konkurentsile. Ma usun, et onupojapoliitika osas on pigem asjad paranevad, arvestades, et paljusid projekte tehakse tänapäeval koos lääne firmadega.

Negatiivseks küljeks on kindlasti ka geopoliitiline olukord, mis tõsi küll, GCC regioonis on tunduvalt parem kui Iraanis või Iisraelis, kuna regioon on end integreerinud maailmamajanduse “vereringesse” juba väga tugevalt. Kuid negatiivsed küljed, mis täna on tihtipeale võimalused, on minu jaoks üle kaalutud positiivsete poolt.

Kui vaadata GDP korrelatsiooni aastast 1980 USA-ga, siis see on olnud suhteliselt madal või negatiivne. Üheksakümnendate keskpaigast saadik on see aina tõusnud ning täna tunduvalt kõrgemal tasemel, kuid siiski suhteliselt madal.

Gross domestic product, current prices annual % change, correlation

Korrelatsioon aktsiaturgudega on olnud ajalooliselt tõesti suhteliselt madal. Ka 2007. aastal käitusid USA aktsiaturud suhteliselt nõrgalt, samal ajal kui GCC regioon tegi läbi kena tõusu. 2006. aasta oli samuti erinev ning ajaloos veel tagasi minnes on pilt järgmine:

Source: markaz, Kuwait

Korrelatsioon on olnud viimasel kuul või paaril tunduvalt suurem ning see on paratamatus aina kasvavat huvi välisraha poolt arvestades.

Üks päris tore link Pärsia Lahe turgude jälgimiseks oleks zawya.com. Investori jaoks mugav ja kergesti asju kokku võttev. Vasakul kasti sees on toodud kõikide sealse piirkonna aktsiaturgude liikumised ning jooksvalt kajastatake uudiseid regiooni kohta.
emirates'iga äsja lennates sirvisin mingit kohalikku business lehte mis osaliselt koosnes kogu lk. hõlmanud reklaamidest teemal: "investeerimiskompanii X õnnitleb šeik mahmuudi nagu alati ja taaskord targa ja mõistliku otsuse puhul määrata oma vennapoeg al-tsuhaar riikliku tähtsusega konglomeraadi Y tegevjuhiks, paistku neile igavene päike "
Ülejäänud leht oli täidetud uhkete kv reklaamidega (tehis-saared ja erinevad tornid) kuid ka uudistega planeeritavatest miljardi investeeringutest põhiliselt keemia-, hotelli- ning turismitööstusesse ning infrasse.
Samas lehes ka mingi eurooplasest pankuri arutelu "kv hindade tõus pole igavene, isegi mitte Dubais. Kuidas languseks valmistuda"

kui valitakse sektorid kuhu nafta/gaasiraha läheb õieti siis oleks ehk täiesti asjalik fond
to: opex

See überbosside perse lakkumine igal võimalikul ja võimatul juhul on põhjus, miks nende tsivilisatsioon peab feilama. Olen sest varem ka sõimavas võtmes kirjutanud, seega uuesti ei viitsi, kuid kokkuvõtvalt on Lähis-Ida nafta üks ajaloo suurimaid vimkasid ilma milleta oleks see regioon samasugune nagu Bangladesh või Sudaan. Venelased väärivad oma maapõue võrreldamatult rohkem.
Päris hea pildiseeria Dubaist
Minus äratab see ausalt öeldes hämmastust - aina hotellid, kaubandus, meelelahutus... Selleks, et regiooni arengusse uskuda tahaks näha ennekõike tööstuse arengut.
Ja btw, kui antaks valida üks riik Pärsia lahe äärest, kuhu pensioniks investeerida, siis oleks selleks hoopis Iraan ;-)
raha on kergelt tulnud ja paistab ka kergelt minevat. peamise tuleviku majandustegevusena nähakse turismi. minu arvates pole aga araabiamaad turismi sihtkohana atraktiivsed.
viimase aja positiivne trend on olnud USAs suurte osaluste ostmine ettevõtetes. aga see on peamiselt Saudi Araabia teema ja see riik pole LHV Päris Lahe Fondi sisse arvestatud.
Suffiks, suht naiivne lähenemine. Kas näiteks Lõuna-Koreas või Jaapanis nende arengu hiilgeaegadel vähem korruptsiooni ja onupojapoliitikat oli? Ei takistanud väga nende arengut. Pole absoluutselt islami fänn, aga erinevalt Venemaast on seal laiade masside elatustase ikka märgatavalt kõrgemaks aetud ja raha läheb sõjatööstuse asemel majanduse elavdamiseks. Aga jah, eks agressiivne vaene relvahullustuses maa väärib maapõue ikka rohkem :P
Ma ei arva, et Venemaa oma põue vääriks, minu arvamus araablastest kui islami tsivilisatsiooni suurimatest mõjutajatest on lihtsalt nii halb, et ma tõin sellise võrdluse. Venemaa on teine ajaloo vimka, aga nende puhul on natuke ka loogiline, kuna maalahmakas on lihtsalt nii suur.

Jaapanis ja Lõuna-Koreas ilmselt on siiani valge mehe mõistes liiga palju korruptsiooni (kõik need zaibatsud/keiretsud/chaebolid), aga erinevalt araablastest võitlesid nad enda oma välja ning on praeguseks ka ülimalt know-how intensiivsed süsteemid. Araablased aga seda teed ei lähe.

Muuseas Dubais käies sai selgeks, et nii turiste kui ka seal töötavaid expatte on venemaalt sitta kanti. Sarnased keskkonnad ja mentaliteet tõmbavad? Üldiselt on nii venelastel kui ka neil seal samad vaimsed hälbed - kõik peab olema kõige suurem, kõige kallim, kõige ilusam. Ja erinevalt ameeriklastest ei oska nemad piiri pidada.
Regioon on kahtlemata huvitav ja mida rohkem seda tundma õpid, seda atraktiivsemaks muutub see investeerimiskohana. Loomulikult on piirkonnal iseärasusi ning kõik ei ole nii, nagu lääne maailmas normaalseks peetakse. Investorina tuleb aga teatud asju natukene lahus hoida – poliitikat majandusest, kultuuri arengust, jne.

Kui kõik on selge ja lihtne, on ka teenitav tootlus tavaliselt madal. Keerulistemas olukordades võib see-eest rohkem teenida. LHV näebki selles regioonis head riski-tulu suhet (kusjuures mitte igas sektoris ja majandusharus) ning soovime seda oma klientidele täpsemalt tutvustada.

Rain ja Oliver räägivad nii regioonist, seal aset leidvatest trendidest, kui ka fondist lähemalt järgmise nädala esimestel päevadel. Kutsume LHV fänne ja investeerimishuvilisi nendel üritustel osalema. Peale meiepoolset kõnelemist on võimalik nendel teemadel rääkida ka vabamas õhkkonnas.

Huvitatutel palun ennast registreerida LHV Klienditoe kaudu. Üritused toimuvad:
- 18. veebruaril kl 13 ja 18 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
- 19. veebruaril kl 13 ja 18 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
- 20. veebruaril kl 13 Tallinnas Swissôteli konverentsisaalis;
- 20. veebruaril kl 18 Tartus Londoni hotelli konverentsikeskuses.

Mihkel Oja, LHV Varahaldus
kas keegi seletaks mida tähendab täpsemalt see fondijuhi edukustasu edast kujutab?
näiteks kui ma ostan 10000 kr eest osakuid ja aastas on tootlus 20% siis sealt lahutan 10%(selle mis on aasta baasil) ja järele jäänud 10%-ist(ehk 1000 kroonist) läheb maha juba see 15%.
Vähemalt mina sain niimoodi aru!
jual, Sa saad põhimõtteliselt õigesti aru. See tasu võetaks fondist, mitte investorilt. Ehk siis tasu on juba osaku tagasimüügihinda sisse arvestatud. Ning 10% aasta baasil tähendab seda, et kui aastal 1 fondi osaku väärtus kukub 10%, siis aastal 2 peab osak tõusma 20% enne kui fondivalitseja edukustasu saab. Arvestus käib muidugi igapäevaselt.
mis vahet on A ja B osakutel kas aint hinna vahe voi?
Õige küsimus, verks. Ka mina jäin seda mõtlema, et mis neil vahet on. Prospekti ja lepingu tingimusi uurides ma sellele küsimusele
ühest vastust ei leidnud. Hr.Oliver Ait ehk kommenteerib?