LHV (LHV1T) börsile

Vahepeal selgus ka LHV klientide eelistamine aktsiate jaotuses:
Oleme LHV aktsiate pakkumise suunanud eelkõige Eesti jaeinvestoritele. Aktsiate jaotamisel lähtume eesmärgist kujundada LHV-st börsiettevõte, millel on võimalikult suur omanikering. Jaotatavate aktsiate koguse puhul on meil õigus eelistada märkijaid, kes olid LHV Panga kliendid enne 2. mail algavat märkimisperioodi või LHV Varahalduse kliendid enne 20. aprillil toimunud aktsionäride üldkoosolekut. Emissiooni tulemused ja jaotus selguvad 18. mail.
Prospekti tõlge eesti keelde.
Postimees: LHV plaan eelistada pensionifondide kliente võib olla seadusega vastuolus.
http://majandus24.postimees.ee/3664959/lhv-plaan-eelistada-pensionifondide-kliente-voib-olla-seadusega-vastuolus
LHV Varahalduse kasum (MEUR):

2014
Q1: 0,5
Q2: 0,8
Q3: 1,0
Q4: 1,2
2015
Q1: 1,2
Q2: 1,2
Q3: 1,2
Q4: 1,0
2016
Q1: 0,6

2015 Q3 raportist "The results of Asset Management were affected by the restrictions established in August 2015 on management fees for mandatory pension funds. The greater the fund volume, the lower the management fees payable as a percentage of the fund volume. The fee and commission income consequently dropped in August."
Ehk pangad on aina rohkem samas seisus nagu telekomifirmad. Ühelt poolt nad on osa infrastruktuurist, ehk selles mõttes rahateenimine on kindel, ja keegi neid vältida ei saa. Samas aga on nad regulaatorite all, ja nende kasumid on ühe otsusega kerge vähendada ja mitte midagi ei juhtu ühiskonnas. Erakond mis võitleb selle eest, et kärpida pensionifondide haldustasusid vaevalt valijaid ei kaota. (Kui siis mitte nagu Bernie Sanders räägib, et Wall Street rahastab poliitikuid.)
Muidu on pangad saanud windfall-kasumeid viimastel aastatel kui intressid on kukunud nullini, ja nende võlakirjaportfellid vastavalt kallinenud. Nüüd aga peavad nad ise osta neid 0% intressiga väärtpabereid, või hoiustada ECBs miinusintressiga. (Äkki mitte nii suur teema LHV Pangale.)
stefan
"The greater the fund volume, the lower the management fees payable as a percentage of the fund volume. The fee and commission income consequently dropped in August."

Tundub siis, et kaks ettevõtet/ühikut/isikut/fondi vms kellel kummalgi on hallata 100 MEUR võib võtta rohkem tasusid kui üks kellel on ise hallata 200 MEUR. Ma ei tea kas siin on mingi asi LHV poolt Danske portfelli ülevõtmise kohta.

Kui vaadata LHV Panga laenuportfelli suurust aasta algul ja lõpul ja võtta sellest keskmist, siis 2014 aastal oli laenuportfelli suurus kuskil 250 MEUR ja 2015 aastal kuskil 350 MEUR. Intressitulud olid vastavalt 19 MEUR ja 27 MEUR. Ehk lihtsustatult oletades, et kogu intressitulu teenitakse laenuportfellist, siis oleks keskmine intress sellest portfellist ligi 8%. Vastav number Swedbank Eesti puhul on natuke üle 3%. Ma oletan, et peamine põhjus on eluasemelaenude osakaal portfellis, ehk selles mõttes on nende kahe pankade laenutegevus päris erinev.
Kui me nüüd üritame ennustada mis hakkab toimuma LHV aktsiaga, siis tundub mulle, et nähtavus on päris ok lähiajal, aga väike pikemal ajal. 2016 ettevõte ilmselt teenib mingi 15 MEUR kasumieelset kasumit ja maksab parimal juhul sellest välja 5 MEUR (+makse) ehk 20 sent/aktsia. Selline dividend nagu 20 sent/aktsia pole iseenesest piisav, et hoida pangandusaktsia hinnatasemel 7 EUR. Küsimus on siis missugune kasv ette nähakse, eks laenuportfelli kasv on olnud väga suur viimastel aastatel. Pidurid aga on, 1) kas suudetakse konkureerida vaid Eestis, 2) kas kõik pangavahetajad on juba meelitatud, 3) kas jätkub kõrgkasumlikke projekte mida finantseerida Eestis, või kas ollakse sunnitud minna madal-intressiprojektide juurde.

Kui Swedbank teenib täna Eestis ligikaudu 200 MEUR kasumieelset kasumit aastas, siis ei tundu LHV oma kuskil 15 MEUR/aasta hirmutavalt kõrge, arvestades et inimesed LHVs ilmselt oskavad oma äri ja tunnevad Eestit. Aga üks asi on olla kõrgintressisegmendis, teine eluasemeturul. Veel on LHV laenuportfell siis väga noor, ja probleemkrediidid reeglina ilmuvad ajaga, ehk küsimus on kas selline kiire kasv mis on olnud on hea või halb, ja kas ta võib jätkata.

Aga pean siiski päris tõenäoliseks, et LHV sööb ennast aina rohkem sisse, ja võidab turuosa Eest pangandudsturul. Samas pean tõenäoliseks, et suurte pankade kasumid kukkuvad. Ühesõnaga konkurents paraneb. LHV on pangandusturul nagu on Tallinna Kaubamaja toiduturul, edukas kohalikul turul, aga piiratud kasvuvõimalustega. Midagi erilist pole, aga halvemat ka pole.

Need kliendid mis olid kõige kergemini võita on võidetud, aga võidetakse ka edasi. Börsileminek on hea reklaam. Kasv jätkub. Samas tegelik, ehk enam-vähem nähtav, tulevik on 20 sent dividend, ja selline aktsia ei pruugi nii ahvatlev olla pakutud hinnatasemel. Pangandust üldse praeguses maailmas seksikas äri enam pole.
Aktsia-tehniliselt on päris ohtlik asjaolu, et müüdi vähem kui kaks aastat tagasi neli miljonit aktsiat hinnaga 3,95 EUR. (Nüüd müüakse kaks miljonit hinnaga 6,95 EUR) Veel on siis emiteeritud hübriidkapitali intressiga 6-7% vms, kui ma õigesti aru sain. Ja kolmandaks, et ilmselt suur osa töötajatest lihtsalt võivad eeldada, et suur osa töötasust tuleb börsilemineku ajal seoses aktsiate ja optsioonide väärtuste realiseerimisega. LHV kogu personalikulu aastas on natuke üle 10 MEUR, aga nüüd tuleb siis emissioon mis võib tõsta 23 miljoni aktsia väärtuse korraga 7 EUR-ni. Needsamad aktsiad mis on viimastel aastatel ostetud keskmiselt alla 3 EUR, ehk tuleks mingi 100 MEUR "väärtuse nähtavaks muutmine" nendele aktsionäridele, mis võib tekitada soov kasumeid realiseerida. Samas ettevõtte väärtus ONGI kasvanud, ja kasvanud tänu nende inimeste tööle, ehk tegemist on vaid võimaliku psühholoogilise efektiga.
stefan

Kui Swedbank teenib täna Eestis ligikaudu 200 MEUR kasumieelset kasumit aastas, siis ei tundu LHV oma kuskil 15 MEUR/aasta hirmutavalt kõrge, arvestades et inimesed LHVs ilmselt oskavad oma äri ja tunnevad Eestit. Aga üks asi on olla kõrgintressisegmendis, teine eluasemeturul.
/---/
Aga pean siiski päris tõenäoliseks, et LHV sööb ennast aina rohkem sisse, ja võidab turuosa Eest pangandudsturul. Samas pean tõenäoliseks, et suurte pankade kasumid kukkuvad. Ühesõnaga konkurents paraneb.


Ma ei näe võimalust, et LHV siseneks näiteks eluasemelaenu turule. Kust võtta nii pikka raha sellise intressitasemega, mida Põhjamaade pangad pakuvad? Kindlasti ei ole börsilt kaasatav equity see, mida madala marginaaliga välja laenata. LHV leib on jah kõrge intressitasemega corp- ja tarbimislaenud. Kuni palgad kasvavad ning majandus ei kuku läheb selline äri väga hästi. Samas majanduslangusega peaks probleemkrediitide osakaal hakkama kiiresti kasvama.
LHV-l on minu arust päris palju võita (suhteliselt rohkem võrreldes suurte konkurentidega) TLTRO2-st: täpselt LHV segmendi funding (corp- ja tarbimislaenud, aga mitte eluasemelaenud), mida ECB jagab 0% intressimääraga neljaks aastaks. Teatavate üsna mõistlike kriteeriumite täitmisel saab intressimääraks lausa -0.4%.
mrk
LHV-l pole mingit kallit finantseerimist mida võib TLTRO-ga asendada, mu arusaamisel. 31 detsembril 2014 oli 45 MEUR keskpangas pargitud, 31 detsembril 2015 juba 200 MEUR. Hoiusemaht oli samal ajal kasvanud 475 MEUR->633 MEUR, ehk hoiustajate raha tuleb nüüd edastada keskpangale kus ta teenib miinusintressi. Muidugi on võimalik, et olukord muutub kiire laenukasvu korral.
Aruanne Q1 2015:
"LHV Pank ja Euroopa Investeerimisfond allkirjastasid kokkuleppe, mille alusel suurendatakse InnovFini garantii abil Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi. Kokkulepe võimaldab LHV Pangal anda järgneva kahe aasta jooksul innovaatilistele Eesti ettevõtetele garantii toel 40 miljoni euro ulatuses laenu."

teine allikas, sama asi:
http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/news/2015/lhv.htm

=>mingisugune subventsioon ilmselt. Äkki seletab osa 100 MEUR laenukasvust 2015. Ja arvestades/oletades, et uued laenud tehakse 7-8% keskmise intressiga, siis oluline.
Vaadates LHV laenuportfelli jaotust aastavahetusel, siis on kategooria "info ja side" endiselt väike, aga eks innovatsioonid on ka mujal. Juhul kui laenuportfell kasvab endiselt 7-8% keskmise intressiga, siis tõenäoliselt tarbimislaenud eraisikutele on sellest kallimad, ja ettevõtete laenud odavamad.
Intressitulu (MEUR)
Q1 2015 -> Q1 2016:

Ettevõtluslaenud: 3,3->3,9
Järelmaks: 1,5->2,0
Tarbimislaenud: 0,6->1,1
...
Keskpanganõuded: -0,03 -> -0,15

Kokku: 6,2->7,9

(Q1 2016 aruanne)


Kui LHV vara keskpangas oli aastavahetusel 200 MEUR, siis 31 märtsil juba 231 MEUR. ECB rakendatud deposiitide intressimäär oli kuni 16 märtsini -0,3% ja seejärel -0,4%. Lihtsustatult oletades, et LHV-l oli kvartalis keskmiselt 215 MEUR keskpangas siis aastane kulu peaks olema 600-700 tuhat EUR, mis vastab päris hästi reporteeritud kvartaalne kulule 146 tuhat.
Tarbimislaenud kokku Eestis, 31 dets (MEUR)

2012: 608
2013: 591
2014: 603
2015: 633

www.eestipank.ee
Kodumajapidamistele antud tarbimislaenude intressimäärad detsembris Eestis

2012: 19,39%
2013: 16,70%
2014: 16,11%
2015: 14,42%
veebruar 2016: 14,00%

www.eestipank.ee
stefan
Vaadates LHV laenuportfelli jaotust aastavahetusel, siis on kategooria "info ja side" endiselt väike

Q1 2016 on aga toimunud korralik kasv 4,8 MEUR->7,9 MEUR. Teine valdkond laenuportfellis mis on kasvanud kiiresti Q1 jooksul on "Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus" 2,5 MEUR->10,5 MEUR.

Laenuportfelli kasv kokku Q1 oli 22 MEUR (410 MEUR->432 MEUR).