See küll tark plaan ei ole, enamasti kodulaenu intress ca 3% ja keskmine börsi tootlus ca 10%, et targem on ikka sedapidi, et vaba raha viid börsile mitte ei maksa laenu tagasi. Aga kindlast on see individuaalne, mõnel juhul on võibolla kodulaen suur kuine kulu ja selle vähendamine parandab elujärge, mõnel mitte, aga see on juba elukorralduslik mitte majanduslik argument. LHV graafikut ma tean, sellega pole vaja võrrelda kui usk sinna puudub saab raha mujale paigutada, argument jääb investeering vs laenu tagasimakse.
Coop artikkel, ma arvan see on selline kena poliit tüüpi spinn. Ma ei tea, aga ma arvan, et Coopil on optsioonide väljaostu väärtus madal ja LHV-l kõrge (ala 50% turu hinnast). Ehk näitena see võib olla nii, et Coopis antakse 25 000.- optsioone väljaostuhinnaga 1 eur ja LHVs antakse 50 000.- optsioone väljaostuhinnaga 25 000.- siis teisel juhul sul ongi vaja ennem müüa et ostuks raha saada. Spinnida saab, et näe müüvad meie ei müü
Kui töötajad usuks ettevõtte positiivsesse arengusse, siis nad ju ei müüks langevalt turul 5 aasta põhjade lähedal?
Nii Coop pank kui ka Bigbank suurendavad hoolega turuosa. Mille või kelle arvelt see küll võiks tulla? Bigbangal näiteks füüsiline pangakaart ilma kuutasuta, loomulikult panin ma LHV kaardi kinni ja kolisin Bigbanka.
SEB pakub hetkel kodulaenu intressiga 4,8% (“Krediidi kulukuse määr: 4,770%”). Börsi tootlus on 10%? Mis seos on aktsiaoptsioonidel börsi tootlusega? Lisaks tuleb sul arvestada ka tulumaksuga.
Lisaks on inimestel palju muid võlgu kaelas, kui ainult kodulaen. Palju kõrgema intressiga.
Sa pead sellele intressile veel lisaks ka laenu põhiosa tagasi maksma. Samuti tootluse pealt tulumaksu maksma, sest kusagilt tuleb sul raha saada, et laenu tagasi maksta.
See kui sul on optsiooniga saadud aktsiad, siis on tegemist ikkagi konkreetsete aktsiatega, mitte aga turu keskmisega. Iga aktsia käitub erinevalt.
Kui kodulaen on piisavalt pika tähtajaga, siis on põhiosa väike. Optsiooniväärilised pankurid peaksid sellistes nüanssides spetsid olema.
Kaalutletud ja mõitlik otsus kodulaenu katmiseks optsiooniaktsiat müüa on eelkõige juhul, kui müüja arvates optsiooniaktsia tootlus on keskmise aktsia omast madalam.
LHV stocki probleem pole Coopis. Siin börsil on viimased 2-3 aastat käinud järjepidev väljamüük ning võlakirjadesse või usa börsile lappamine.
Küll aga oleks LHV-l mõistlik see optsiooniprogrammi täitmise tagasiostu lahendus uuesti läbi mõelda. Selline läbi turu tilgutamine ilmselgelt pole kõige optimaalsem. Mingit lihtsat book-building formaadis asja ei saa korraldada(?), et siis lahendaks mitmete osapoolte mured korraga ära ja saaks õhu puhtaks. Ning sedasi siis kord-kaks aastas ja kaob see üksteise võidu turgu pressimine ära…
Kui ettevõtte juht ise eelistab enda juhitud ettevõtte aktsia asemel kodulaenu vähendamist (mis on küll vaid oletus), siis väikeinvestorina tekib paratamatult küsimus, kui palju ta ise ettevõtte seatud finantsplaani ja selle täitmisse usub. Kui LHV oma plaani realiseerib, peaks aktsia pikaajaline oodatav tootlus ju olema kodulaenu intressist tunduvalt kõrgem.
Ei ole kuulnud, et Torimil oleks mida müüa
Foorum on siin maru negatiivselt LHV osas meelestatud, tuuakse välja erinevate kirjutiste miinuspooli. Samas jäetakse mainimata, et Coop panga juht pole siiani LHV aktsiaid müünud. Samuti usub ta Lõhmuse ambitsiooni. Pikaajalise investorile on täna hea koht ostmiseks. Kasutage võimalust ja ärge hädaldage. Kümne aasta pärast tuleb teil naer peale, kui odavalt LHV kätte saite
Kui inimesed on mingite aktsiate suhtes negatiivsed, närvislikult tähelepanelikud, siis näitab see seda, et need inimesed omavad neid aktsiaid. Või on valmis neid kohe-kohe soetama, nende arust sobival hetkel.
Kohendades veidi Arnold Rüütli paremaid pärleid, siis mina ennustan, et üsna varsti oleme jõudmas ajastusse, mil LHV aktsia liigub suurel kiirusel ja hulgakaupa)
Vb hinna langus sellest, et iga aruanne hakkab teemal, oleme fintsplaanist maas, nagu loeks PRfoodi aruannet, kus ainult negatiivne oli alati esimene .
Üsna arusaamatu, jah. Aga tal võib ka okas hinges olla, sest LHV-s ei saanud nii kõrgele juhtimispüünele kui nüüd Coopis…ja siis tulevadki sellised torked LHV suunas.
Kuna olen pidevalt ja pikalt LHV juhtidele etteheitnud, et iga optsioon kohe julmalt turgu lükatakse, siis tegelikult on see ju loogiline, sest:
Alustame nii, “kas keegi teab, kedagi, kes”
On kodulaenu võtnud, autoliisingut, omanud pisut suuremat vara - LHVs? Vist mitte…
/me pobiseb vaikselt: minu eraisiku investeerimiskonto süsteemis olevast rahast suurim tükk asub just LHV-s. Tõsi, aktsionäre (sh. ma ise) see ülearu ei lohuta, sest alates 2021 algusest olen ma teenustasusid kokku maksnud tugev 20,90EUR.
Kus kohas siis veel USA väärtpabereid hoida? Tänu võimalusele esitada nii eraisiku, kui ettevõttena W-8BEN/W-8BEN-E maksuresidentsustõend ja vältida sellega USA dividendide topeltmaksustamist, on LHV Eestis pikka aega olnud ainuke ja väga loogiline koht USA paberite hoidmiseks (nüüd on lisandunud Revolut ja LY). Selle nimel võib isegi andeks anda, et viimasel aastal on vp-tehingutasudeks tulnud LHV-le €1018,06 taguda.
LHV Panga aastaaruannete järgi kasvas kinnisvaraalase tegevuse sektori brutolaenude jääk 2020. aasta lõpu ligikaudu 499 miljonilt eurolt 2025. aasta lõpuks ligikaudu 1,069 miljardile eurole. Viie aastaga suurenes see umbes 114%. Tegemist on väga olulise riskipositsiooniga, mille kujunemise eest vastutavad ka panga enda krediidiotsustajad.
Eesti Pank on oma 2026. aasta finantsstabiilsuse ülevaates juhtinud tähelepanu kinnisvara- ja ehituslaenude kontsentratsioonile ning kasvavale vakantsusele. Ülevaates tuuakse välja, et selle sektori laenukasvu on suuremal määral vedanud väiksemad ja keskmised pangad, sealhulgas LHV, Coop ja Bigbank. Samuti hoiatatakse, et suurenev vakantsus ja hinnasurve võivad halvendada laenusaajate maksevõimet ning vähendada tagatiste väärtust.
Minu peamine mure puudutab uute ja olemasolevate hoonete koosmõju. Uue büroohoone täitumine ei tähenda tingimata uut nõudlust: üürnik võib kolida sinna vanast majast, võttes sageli ka väiksema pinna. Uusarenduse rahastaja saab eduka projekti, kuid vanema hoone omanik kaotab üürniku, rahavoo ja võimaluse oma vara mõistliku hinnaga müüa.
Newseci 2026. aasta II kvartali raporti järgi oli Tallinnas ehituses ligikaudu 171 000 m² büroopinda ning 2027. aastaks prognoositi umbes 99 000 m² valmimist. Seetõttu pean 2027–2028 ülepakkumise süvenemise riski tõsiseks. Nõrgemates vanades büroohoonetes tuleb minu hinnangul arvestada ka 20–30% vakantsuse stressistsenaariumiga. See ei ole kogu turu kindel prognoos, kuid on risk, mida vastutustundlik laenuandja peab kontrollima.
Palun vastake järgmistele küsimustele:
Kui suur osa LHV kinnisvaralaenudest rahastab uute büroo-, lao- ja lao-kontori hoonete ehitamist ning kui suur osa olemasolevaid rahavooobjekte? Palun esitage võimaluse korral võrreldavad andmed aastate 2020–2025 ja 2026. aasta esimese poolaasta kohta.
Kui suur osa rahastatavate uusarenduste pindadest on siduvate üürilepingutega kaetud ja kui suur osa ehitatakse alles tulevase üürniku leidmise ootuses?
Kuidas arvestate uute hoonete rahastamisel nende mõju olemasolevate hoonete üürnikele ja rahavoogudele, sealhulgas LHV enda laenuportfellis?
Milline oleks mõju laenude teenindamisele ja tagatiste väärtusele, kui hoone vakantsus tõuseks 30%-ni, tegelik üüritulu väheneks ning vara müük või laenu refinantseerimine muutuks keeruliseks?
Kuidas hinnatakse juhatuse, krediidikomitee ja kasvustrateegia vastutust, kui need riskid realiseeruvad?
Minu hinnangul võivad pankade kasvule suunatud krediidiotsused ülepakkumist võimendada. Sellisel juhul ei saa tekkivaid laenukahjumeid käsitleda üksnes Eesti väikeettevõtjate eksimuste või ootamatu majanduskeskkonna tagajärjena.
Kui pangad rahastavad samal turul ulatuslikult uut pakkumist, peavad nad võtma vastutuse ka selle eest, kuidas lisanduv pakkumine mõjutab olemasolevaid ettevõtteid ja tagatisi. Ettevõtjale esitatakse ranged nõuded äriplaani ja riskide hindamiseks. Sama nõudlikult tuleb hinnata panga enda otsuseid.
Seetõttu ootan LHV-lt läbipaistvat vastust, mitte üldist kinnitust, et portfell on hästi hajutatud. Kui laenukahjumid hakkavad suurenema, tuleb ausalt hinnata ka pankade endi rolli riskide kujunemises — mitte asuda kogu vastutust Eesti väikeettevõtjate peale lükkama.
