Ega pole midagi teha kui puudub lugemisoskus ning on soov võidelda tuuleveskitega ja suvaliselt silte kleepida. Korduvlugemisega ehk siiski märkad, et pole kordagi eelistanud üht fondiliiki teisele, pelgalt tõin välja et LHV valikus on igale maitsele kõik variandid olemas ning mis puutub kvartaalset võrdlust siis samahästi võiks teha pildikesi tunnistest või päevastest graafikutest - ühtmoodi kasutud need mingite sisukate järelduste tegemiseks, olenemata sellest milline fond konkreetses lühikeses ajaperioodis parem oli.
Igal ajahetkel on inimesi, kes on pensionile siirdumas ning nende jaoks, kes teevad seda praegu on vähe lohutust targutamises, et lühike ajaperiood ei näita midagi, kui nende kogumispension edaspidi 15% väiksem hakkab olema, kui oleks võinud olla ilma selle LHV Varahalduse poolse ebaõnnestunud turu ajastamiskatseta. Suuna oma virin LHV investorsuhete meeskonnale, miks nad oma kvartaliaruande varahalduse peatükis sellist fonditootluste perioodi kajastavad, mis on kasutu mingite sisukate järelduste tegemiseks. Veel parem - get a life - kindlasti suudad midagi kasulikumat teha, kui foorumi risustamine endapoolse null infopanusega vingumisega teiste postituste üle.
Eesti süsteemis on ainuke mõistlik raha väljavõtmise viis fondipension ja “pensionile siirdumas” hetk pole siis oluline. Loeb pikaajaline tootlus.
Investor ei pea end segada laskma nendest õhuvõngutajatest, kel positsiooni pole, kes kvartalis korra siia sisse sajavad, viskavad valeinfot õhku ja kaovad siis tagasi oma seinaprakku. Eriti koomiline on, kui mõned tegelased üritavad siin aeg-ajalt Lõhmust ja Viisemanni õpetada, kuidas tegelikult panka pidada)
Aga siin on faktid II kvartalist:
Töötajate arv kasvas.
Palgad kasvasid.
LHV Pank sai taas tunnustuse kui Eesti finantssektori parim tööandja.
Indeksi fännidele(mis on täiesti mõistlik valik) panen siin ühe aktiivselt juhitud fondilaadse ettevõtte, mis mulle tulevikus pensionit maksab,
Investor AB. Ettevõtte enda kodulehe andmetel on viimase 20 aasta keskmine tootlus hetkel 16,5% aastas. Oma positsiooni ehitamises olen praegu umbes poole peal. NAV-i dünaamikat saab jälgida siit: Ibindex
Väikeinvestori analüüs ja kommentaar. Intressitulu juunis (kvartali ülevaates kipub viimane kuu jääma tähelepanuta) 21 666 mln (aprillis 19 933, mais 20 881). Ootus lõpuks realiseerus (laneumahu kasv ei saanud jääda ka sellele real kajastamata). Aasta lõpus netoressitulu usun nii 23-24 mln eurot kuus. Puhaskasum juunis (petlikult) hädine: 6 869 mln eurot…ENT sellel on kaks põhjust, millest peamine laenuprovisjon summas 4 220 mln!!!, tavapärase kuu keskmise 0,5-1,0 mln eurot. On ülioluline juhtkonna kommentaar, et see ei peegelda “vähimalgi määral” (kommenteerija sõnastus) laenuportfelli üldist kvaliteeti, vaid on seotud ühe konkreetse laenuga. Potentsiaalse kuu kasuminumbri oskab igaüks rehekendada. No worries. Teine põhjus siiski kulud: juunis 15 410 mln eurot (aprillis 13 636 mln, mais 14 545 mln. Ligi 2 mln eurot suurem kui aprillis). Aga kulud ongi väga volatiivsed kuude lõikes e siin peaks vaatama pikemat perioodi. Minu jägitav tulude-kulude vahe juunis 11 420 mln eurot, nii 1,5 mln eurot suurem kui eelmise kvartali kuu keskmine. Not bad. Aktsiahind - 5 aastat muutumatu!!! Usun, et näeme 2021 aasta kordust õige pea. Ei salga et olen 20%-list hüpet oodanud (ja lubanud:) viimased 3 aastat… ja eksinud. Samal ajal on raju tootlust teinud Skandinaavia pangad Nordea, Swed, SEB, ehk võinuks 3 aastat tagasi käituda teisiti. Kokkuvõte: minu hinnangul, lihtsmate rehklenduste ja väikese analüüsi põhjal oleme jõudnud või jõudmas punkti kus on halvim aeg LHV aktsiat müüa…Discl: oman väikeaktsionäri kohta suht palju (14% portfellist).
Väga õige loogika. Kui oleks soovi vaadata kuidas äril päriselt läheb, siis oleks mõistlik vaadata tulemusi enne allahindlusi. Sest allahindlused mõjutasid tugevasti nii eelmise aasta teise kvartali tulemusi (ühekordselt suurendades) kui ka selle kvartali tulemusi (ühekordselt vähendades, kusjuures juhatus ise kirjutas(!), et ei oota allahindluse kahju realiseerumist).
Enne allahindlusi olid tulemused:
St +6% YoY ning +26% QoQ. Trend on selgelt muutunud nii kvartali kui ka aastavõrdluses. Enne allahindlusi tehakse juba ca 12 mln kuus. Eelmise aasta juulis tehti puhaskasumit 10.5 mln, kolme nädala pärast usun et näeme selle aasta juuli kasumiks midagi vahemikus 11-12 mln. Seda oleks ka täeisti piisav finantsprognoosi täitmiseks, mh puhaskasumi +50% kasvuks järgmisel aastal.
- aasta kordumist oodates ja lootes tuleb tähele panna üht suurt muutust, mis on leidnud aset viimase viie aasta jooksul. Nimelt on Tallinna börsilt lahkunud kui mitte kõik, siis peaaegu kõik institutsionaalsed välisinvestorid. Jäänud on ainult kohalikud jaeinvestorid ja nemadki on hakanud üha rohkem mujale vaatama, sest Tallinna börs näeb juba mitu aastat välja nagu raha surnuaed. Kahtlane, kas nad jaksavad 2021. aastat korrata, isegi kui mõni üksik siinne ettevõte tõesti häid tulemusi näitab.
Ei peagi lootma. Peaasi, et LHV täidaks oma plaani, mis on täiesti realistlik. Selle plaani kohaselt on 2030. aasta puhaskasum ca 2.5x suurem kui 2026. aasta kasum. Prognoosis on arvestatud 50% väljamaksetega. Kui aktsiahind jääb pikemaks ajaks praegusele tasemele, siis jääb rohkem aega oma positsiooni suurendada, mis tähendaks juba 4–5 aasta pärast dividenditootlust 12–13% (ja sealt kasvaks see ilmselt edasi).
Tundub, et dividenditootlus pole Tallinna börsil argument. Tallinkil on juba praegu dividend 10% (ja mitte esimest aastat), aga aktsia hinda see ei liiguta.
Dividendimäär mängib rolli kui see on jätkusuutlik. LHV puhul on tegu suhteliselt lihtsa äriga - laenuportfelli pealt teenitakse netointressimarginaali, millest osa saab dividendidega jagada. Kui NIM on suhteliselt stabiilne ning laenuportfell kasvab (Eesti laenude turg kasvas keskmisena üle 7% aastas ka nullilähedase majanduskasvu perioodil, LHV puhul lisandub ka täiendav UK turuosa võitmine), siis dividendide summad ja nende kasv on pikemal horisondil põhjendatud ja jätkusuutlikud. Forward-looking hinnanguid on LHV kasumis vähe.
Tallinkist ettevõttena ma ei tea midagi. Aga kiire pilk nende 2Q26 aruandele näitab lausa mitu red flagi mis esmapilgul annab tugevat alust kahelda nende dividendi taseme jätkusuutlikkuses:
“Kontserni 2026. aasta teise kvartali auditeerimata puhaskahjum oli 2,5 miljonit eurot ehk 0,003 eurot aktsia kohta (2025. aasta teise kvartali puhaskahjum 2,5 miljonit eurot ehk 0,003 eurot aktsia kohta).”
Kusjuures jääb mulje et algne kahjum oli suurem, seda vähendati kunstliku amordimäära muutmisega " Kontserni varade amortisatsioonikulu vähenes 2026. aasta teises kvartalis aastases võrdluses 3,4 miljoni euro võrra 19,4 miljoni euroni. Amortisatsioonikulu vähenes peamiselt seetõttu, et laevade (va. shuttle laevad) hinnanguline kasulik eluiga ühtlustati 45 aastale, mille tulemusel vähenesid amortisatsioonimäärad." Ma kahtlustan, et tavainvestor ega audiitorid ei tea laevade õiglasest amorditasemest mitte midagi.
Tallinki aruannet tasuks tähelepanelikumalt lugeda ja mitte peatuda vaid II kvartali lõpliku kasuminumbri ja EPS-i juurde jõudmisel.
Seda, et Tallinna börs on nagu (raha) surnuaed, on räägitud viimased 20+ aastat. Ometi on 20 aastaga mitmedki Tallinna börsi ettevõtted oma omanikele arvestatavat tulu toonud ja oma väärtust seal juures mitmekordistanud, ja küllap leidub ka neid kes seda teekonda sarnaselt jätkavad.
“Mitmekordistumine” 20 aastaga on reaalset inflatsiooni arvestades pehmelt öeldes kehv tulemus. Isegi lihtinimeste palgad on selle ajaga “mitmekordistunud”, rääkimata hindadest
Ega mina ka alla sajakordistumisega ei lepi, eriti arvestades reaalset inflatsiooni.
LHV on börsil olnud 10 aastat, selle aja jooksul on tootnud +475%, millest annualiseeritud tootluse arvutamiseks võtame 10nda juure kordajast 5.75 ning saame kordaja 1.19 ehk annualiseeritud tootluseks 19%, mis on igati lugupidamist väärt näitaja, millega Sa täpsemalt rahul ei ole?
Ma arvan, et enamik aktsionäre ei ole rahul sellega, et viimase 5 aastaga on aktsia hind kukkunud 4,75 pealt tänase 3,33 peale st 30%. Milline on olnud inflatsioon selle 5 aastaga? Ca 50%. Investeeringu väärtus on viie aastaga kahanenud 53%. Dividende arvestamata.
Samas Nasdaq 100 indeks on kasvanud 92%.
Kui long-term staircase price action võtab põlved nõrgaks, siis istutakse vales aktsias äkki? Võibolla lausa vales sektoris? Pangaaktsiad teadupärast täiesti loomupäraselt täis volatiilsust ja ootamatusi. Kui hind tegi aastatel 2020-2021 kiire hüppe niiöelda etteruttavalt ära, kas pole siis täiesti loomulik, et vahepeal tammub hind tükk aega paigal?
Huvitav, kas selle foorumi keskmine kasutaja suudab näha loogilist seost nende kahe asjaolu vahel?
-
LHV aktsia hind saavutas oma ajaloolise tipu 2021. aasta septembris.
-
2 pensionisamba lahkumise avalduste esitamise tähtajad on 2021 aasta 31. märts, 31. juuli ja 30. november. Kui avaldus esitatakse hiljemalt: 31. märtsil, lõppevad sissemaksed 31. augusti seisuga ja väljamakse tehakse septembris.
Aga ei, Isamaa on endiselt kõige populaarseim erakond täna. Kes on süüdi? Loomulikult LHV koos selle juhtkonnaga!
Ma tahaks arvata, et enamus aktsionäre ei ostnud aktsiat 5 aasta tipust.
Pole mõtet LHV fännboidega vaielda, las ostavad. Keegi peab ju siseringi müügid ära võtma, nemad juba müümist ei lõpeta.
LHV aktsionäride arv kasvas plahvatuslikult aastatel 2021–2024. Viimasel kahel aastal on see finantsturgude jahtumise tõttu veidi tippudest taandunud.
|Aasta / Periood|Aktsionäride arv aasta lõpus|
|2021|20 404|
|2022|32 001|
|2023|37 547|
|2024|38 646|
|2025|37 831|
|2026 (30. juuni seisuga)|37 824|
Peaks olema enam-vähem nii.
2020. aasta lõpus oli LHV-l vaid 10 714 aktsionäri