LHV aristokraatide foorum ehk džaketid, plastroonid jms

Pomisen vahepeale sellest banaanist ja teibist. Üks lahtiseletus Facebookist,

It's not just a banana. The duct tape plays an important role, both compositionally and symbolically. The composition echoes a communist hammer and sickle and poetically alludes to the contrast between the sticky and the slippery.

köitis mu tähelepanu, kuna pärineb kellegi klaverist, kes on kaasaegse kunsti ja sellega seoses feimi ja sulli keerutamisega mitte ainult kursis, vaid sel alal ka tegev. Tema nimi on Mark Kostabi.

Viimased kaheksa sõna panid vähemalt mind mõtlema: "Aga tõepoolest..."
Paljude kunstiteoste head koopiad maksavad korraliku summa. Ma näwn siin võimalust.
"Marvin"
Oli aeg, mil mu helitehnika hind oli suhtes muusse elukvaliteeti põhjendamatult kõrge. Siis vabastas lollus mind suurest osast sellest kraamist ning mõnda aega oli ka huvi kasin. Tasapisi tuli huvi tagasi, aga oluliselt mõistlikumal kujul. Vinüülimängija on korraliku helipeaga lihtne Pro-Ject, võimendi on erilise aastakäigu ja mudeli Sansui asemel Cyrus 6, CD-mängija Cyrus CD6S, kõlarid praeguseks täiesti absurdse hinnasildiga Audese Maestrote asemel järelturult ostetud Linn Index 2 või Dali Blue 8008. Elamuse saamiseks piisab. Kõlarite hulk kipub kasvama, muus osas on olukord kontrolli all :).


Päh, mul toas ainult 6 kõlarit, töös enamasti 2 e steroset. Filmi vaatamiseks lükkan kõik taha, olles eelnevalt kontrollinud naabri eemalolekut. Monitor Audio silver kõlarid ja Denon saavad pärast mikrofoniga kohastumist päris hästi hakkama. Jah, soetuskulu oli mitu keskmist, aga kestab ka.
Kodukinohaigus on minust mööda läinud. Kõlarid saabuvad tuppa kahekaupa.
...meenus veel üks tore lugu hiljutistest helinautlejate seiklustest. Nimelt leidis üke kohalik helinautleja rahvusvahelisest oksonikeskkonnast Alfredi (kes teab, see teab) oopuse nimega Orpheus. Hinda oli paaril muidugi mehiselt. Helinautleja ütles aga prantslastest müüjale nii:

Kallis sõber, sul on käes midagi eksootilist, mida sinu küsitud hinnaga ilmselt keegi kunagi ei osta. Sina tead, mis see on. Mina tean, mis see on. Ma isegi tean, kust see on. Ma isegi tean seda venda, kes need välja mõtles. Ma olen sinu unistuste ostja. Aga ma maksan poole sellest, mida sa küsid. See on sinu elu võimalus!

Ainus mure oli see, et ta pidi ise Euroopa teises otsas järel käima
Ma usun, et enamjagu siin toimetajaid teab, kes on Alfred. Alfredi pakutavad tooted aga on selles hinnaklassis, mis on helinautlemise teekonna lõpuosas - kindlasti mitte alguses ega ka mitte keskel :).

Audese lehte vaadates - ei, mul ikka ei ole Maestroid kunagi olnud. Studiod on :).
Uuuu..audio ja helitehnika maailm! Juba nende terminate mainimine tõmbas käima :D

Kõlarikaablite osas jagaks üht huvitavat kogemust. Varasemalt oli loetuse tasemel arusaam ja kuidas argumendid erinesid, ühed väidavad, et kaabel omab helile mõju ja teiste maailmas on see ju võimatu. Puhas meeleline ettekujutus.

Kunagi sai soetatud 3 erinevat kaablit, eesmärgiga parandada süsteemi helikvaliteeti. Ostsin ühed ettejuhtuvad prantsuse tootja sõrmejämedused hõbetatud, siis Van den Hul high end kaablid ja juhuslikult pmts. No Named. Kõik eBay okjsondielt, sisulsielt mul etteantud parameetrid või eelistused puudusid. Vaatasin vaid, et ei oleks liiga kallid. Ainsana teadsin varasemalt Van den Hul, seda hinnati.

Süsteem on suht korralik. Proovimiseks tuli külla ka kodanik A. juures töötanud kunagine tehnik, kes minu teada vist tegeles seal filtrite projekteerimise või kõlarite häälestamise alal. Hea tuttav mul.
Niiviisi, mina muidugi olin alguses üsna kahtlev ja kõhklev, et kas tõesti ja miks kõlarikaabel omab helipildile mõju. Vastaspool väitis, et kindlalt omab. Oma kõrv on kuningas.

Kõige kallimad vist olid need prantsuse hõbetatud. Osutusid minu süsteemi jaoks (rõhutan. Just konkreetse süsteemi: CD, lamp eelvõim, võim + kõlarid) kõige ebasobivamaks. Tuhm.
Van den Hul -. See tõi aga esile liigselt kõrgema otsa. Ehk helipilt muutus liiga “bright”, terav, jäine.
No Name -. Ehk kõige odavam osutus kõige sobivamaks ja helipilt muutus päris heaks. Vrd. nende kaablitega, mis kunagi oomipoest meetri kaupa sai ostetud.

Novot, sellised isiklikud kogemused, mis minu maailmas kummutasid müüdi nagu kaablitel ei oleks mõju helipildile. See muidugi ei tähenda, et konkreetsed No Named oleks kusagil mujal süsteemis kõige paremad (loe= sobivamad). Lihtsalt minu süsteemile nad sobisid kõige paremini. Vbl kaabel töötab ka nagu eq ehk helifiltrina (midagi toob rohkem rõhutatult esile, midagi varjab, mõnel juhul on neutraalne). Vbl tal ikkagi on oma helikarakteristika.
Kaablitel on nii takistus, mahtuvus kui induktiivsus. Loomulikult töötavad need nii filtrite kui võnkeringidena, ja seda kõike korraga ja ühtaegu. See ongi see põhjus, miks kaabli valik on pigem kunst kui teadus :).
Loodan, et võin siin audiofiilidest aristokraatide jutulõime vahele ühe kõrvaltvaataja kommentaari lisada.

Kui sul kodus on paar väikest last, mille tulemusena 99% ajast kuulatakse lõpmatuseni ainult Laulpesa või Lolala stuudio lastelaule, siis on täiesti ükskõik, milline helisüsteem sul kodus on või ei ole. Peamine, et telekal oleks küljes mingisugusedki kõlarid, kust tuleks välja mingisugunegi heli. Ja kinnitan, et kui sa siis näed, kuidas pisipere silmade särades ja ülima entusiasmiga kaasa laulab ja kaasa tantsib, siis ei ole üldse oluline kui hea või kehv see heli kvaliteet on. Vähemalt mingil eluperioodil :)
...ma olen olnud peol, kus Alfredi šedöövrite paari kasutati Youtube diskoks.
"Karum6mm"
...ma olen olnud peol, kus Alfredi šedöövrite paari kasutati Youtube diskoks.

Mul on mälestus, et mingid väiksemad Alfredi loometöö viljad on Pärdi keskuses inimestele kuulata. Loodetavasti mitte päris arvutikõlarite rollis - aga kindel olla ei saa.
"Murzilka"
Kui sul kodus on paar väikest last, mille tulemusena 99% ajast kuulatakse lõpmatuseni ainult Laulpesa või Lolala stuudio lastelaule, siis on täiesti ükskõik, milline helisüsteem sul kodus on või ei ole. Peamine, et telekal oleks küljes mingisugusedki kõlarid, kust tuleks välja mingisugunegi heli. Ja kinnitan, et kui sa siis näed, kuidas pisipere silmade särades ja ülima entusiasmiga kaasa laulab ja kaasa tantsib, siis ei ole üldse oluline kui hea või kehv see heli kvaliteet on. Vähemalt mingil eluperioodil :)

Elukvaliteet vs helikvaliteet. Valik on tegelikult ilmne.
"Karum6mm"
...ma olen olnud peol, kus Alfredi šedöövrite paari kasutati Youtube diskoks.


See oli kindlasti v. hea pidu. Kas joodi ka margikonjakti teeklaasist ja loputati alla Mummiga otse pudelist ja tehti Lamboga põllurallit?
Offf, Mumm on šampade koola ja seda kõlbabki ainult pudelist juua, kõrrega :D
"siretsch"
Offf, Mumm on šampade koola ja seda kõlbabki ainult pudelist juua, kõrrega :D


Aga see oligi asja point. Kui on rahaliselt võimalik, miks mitte näidata suhtumist -- "üleshaibitud" -- teatud asjade pihta.
Googeldad näiteks "Lamborghini" ja "eesti" ja mis sa tulemuseks saad - õliste näppudega korruptandi ja kohtus süüdi mõistetud maksupetturi. Kas Tõeline Aristokraat kasutaks sellist asja muuks kui põlluralliks? Ei. T.A.-l kasutab (minu tagasihoidlikku arusaamist mööda) ikka vähemalt Bristol 40x või Jensen Interceptor vms. :)
...no seda minagi. Mumm oli viimati tegija siis, kui kogu linna beibendussektor kogunes BonBonni, sest seal olevat eelmisel õhtul kalli kella ja puhaste kingadega itaallast nähtud.
Normaalsel aristokraadil on 1970ndate roheline Land Rover station wagon.
Oh mis nostalgialaks… BonBon… see oli veel too aeg kui popid olid “lounge’id”, mis pidid olema ka haigla kombel üleni valged (Stereo!) ja ekstravagantsi ülim tipp oli pardisalat greibiviiluga.
"siretsch"
Normaalsel aristokraadil on 1970ndate roheline Land Rover station wagon.


Siinkohal vaidleks vastu (kuigi, mida mina, tavalise palgalise it-mehena ka tean), aga minu pisikeses peas seostuvad mõistega Aristokraat ikka sellised margid nagu:
Bristol
Delahaye
Delage
Talbot-Lago
Jensen
Duesenberg
Cord
Pierce-Arrow
jms.
Kuigi, tõepoolest, mida mina ka tean :)
"siretsch"
Oh mis nostalgialaks… BonBon… see oli veel too aeg kui popid olid “lounge’id”, mis pidid olema ka haigla kombel üleni valged (Stereo!) ja ekstravagantsi ülim tipp oli pardisalat greibiviiluga.


Ohh aegu! Mäletan, kuidas avati numbri nimega lesila (lounge) ning esimesel õhtul (sõbra girlfriend suutis laua panna) olid kõik kohal, kes endast midagi arvasid. Eluks ajaks jääb meelde, kuidas otsustaval hetkel saabus koos staarkokaga staarinivesteerimispankur, kellel oli neoonkapsaroheline ülikond ning oranžid aksessuaarid. Lisaks mingi kuld ja kard ja natuke kollast. Vat see kostüüm oli pillerkaar. Nagu ka elu sel ajal üldse.