Näedsa, mis äripäevast lugeda on:))
Alvar, kas hakkad edaspidi pidevalt turge ja oma tehinguid kommenteerima? :DDD
Börsispekulant Alvar Jõgeva rääkis, et on viimasel kuul kaubelnud Leedu Energia aktsiaga. Tema jaoks oli kogemus positiivne, kuna ta tuli tehingust välja kasumiga. Ta lisas, et Leetu investeerimisel tuleks arvestada 20 000 krooniga. “Ostsin Vilniuse börsilt 2300 aktsiat 0,93 liti eest, maha müüsin paberid 1,4 litiga,” rääkis Jõgeva. Seega võttis ta umbes kuuga ligi 4500 krooni kasumit. Jõgeva märkis, et pankade vahendustasud on suhteliselt suured, tema maksis Ühispangale 275 krooni, Hansapank pidi pakkuma teenust 250 krooni eest.
Probleem Leetu investeerimisel on Jõgeva sõnul infosulg, ettevõtete lehekülgedel puudub investorile vajalik teave.
Riia börsi üldine investeerimiskliima on Jõgeva sõnul halb ning lisaks sellele ei ole sealt ka midagi osta, samuti varjutavad börsi tegevust arvukad skandaalid. “Mulle pakuvad viimasel ajal huvi hoopis Venemaa firmade aktsiad, mis on kaubeldavad USAs, nt VimpelCom”, ütles Jõgeva.
BUUM!
'97 aastal kirjutati samasuguseid artikleid :)
r.
'97 aastal kirjutati samasuguseid artikleid :)
r.
Mul on jäänud mulje, et need tehingud käivad oma nimel. Kus on maksuameti silmad?
Ma avaldan hea meelega kommentaare turgude kohta ja oma tehinguid võin ka mainida. Viimasel ajal olen hakanud vaatama kasvuettevõtteid, mis praegu veel erilist kasumit ei teeni, kuid kasvavad kiiresti. Praegu oman näiteks SOHU`t - see on Hiina internetiaktsia, mis on jõudnud kahjumist välja ja on viimased 4 kvartalit näidanud positiivset tulemust, kasumi kasv saab ka edaspidi olema väga kiire. Praegu soovitaks jah Vimpelit (VIP) - tegu siis Venemaa mobiilsidefirmaga, mis teenib ka praegu arvestatavat kasumit, kuid sellel on veel palju ruumi kasvada. Penetratsioon kasvab metsikult, eriti just väljaspool Moskvat, samas on seal ka väiksem ARPU. Üks aktsia, mida ma viimati vaatasin ja huvi pakkus oli Saunalahti - tulemus on paranenud ja massiliselt vahetatakse operaatorit Saunalahti kasuks, kuna number jääb samaks. Rene, vast kommenteerid Saunalahti olukorda, sa peaksid olema asjaga paremini kursis, kui teised!
VIP i kohta veel niipalju et venemaal on mobiiliomanikke 17% ja arvata on et tõuseb vähemalt 50% peale nii viie aasta jooksul.VIP i omanik on ka Telenor,kes hakkab arvatavasti liikuma koos vene turuga.
Saunalahti (SAG1V) praegu vallutab turgu, kuid siiski on tegemist väga väikese tegijaga.
Täna hommikul Helsingin Sanomat lahti lüües hakkas silma kaks asja: Sonera strikes back ja Saunalahti nõudis itaallaselt 840€ suurust garantiisummat, liitumise eest! Garantiiraha nõutakse alla 2a Soomes elanud välismaalaselt ja neilt, kelledel on maksuhäired.
Suuremad reklaamkampaaniad algavad septembris ja jõuluhooajal, eelmine aasta kulmineerus see kuni 500€ eest tasuta kõneaja pakkumisega. Jaanuaris '04 loeme siis tibusid :)
Täna hommikul Helsingin Sanomat lahti lüües hakkas silma kaks asja: Sonera strikes back ja Saunalahti nõudis itaallaselt 840€ suurust garantiisummat, liitumise eest! Garantiiraha nõutakse alla 2a Soomes elanud välismaalaselt ja neilt, kelledel on maksuhäired.
Suuremad reklaamkampaaniad algavad septembris ja jõuluhooajal, eelmine aasta kulmineerus see kuni 500€ eest tasuta kõneaja pakkumisega. Jaanuaris '04 loeme siis tibusid :)
TNT: "Mul on jäänud mulje, et need tehingud käivad oma nimel. Kus on maksuameti silmad?"
Mida Sa selle kommentaariga õelda tahad? Et kui sina teed tehinguid, siis varjad tulusid?
Mida Sa selle kommentaariga õelda tahad? Et kui sina teed tehinguid, siis varjad tulusid?
Eh fire, fire..
Oled sa kursis, et EW maksustatakse erinevalt juriidilisi ja füüsilisi isikuid, eriti neidsamuseid aktsiate oste-müüke? Tulumaksuseadusega oled kursis? Mul lihtsalt jäi kuskilt vanast teemast (kevad) silma , et co kandis raha isiklikule arvele kokku. Kui nii jätkata, siis 4-5 aasta pärast tuleb raudselt ettekirjutus. Eeldusel, et Na + muu jääb välja.
Sa fire, nagu arvad midagi vähemalt minu kohta väga valesti. Ehk tegelikult teed sama vea nagu MA Paltsu puhul. Mina ja minu tulud ei ole üksüheses seoses minu poolt kas täielikult või osaliselt omatavate jur .isikute kasumi/kahjumiga.
"Mida Sa selle kommentaariga õelda tahad? Et kui sina teed tehinguid, siis varjad tulusid?"
Otseseks vastuseks sulle: EW ei ole tänaseks võimalik varjata börsitehingute tulusid. Isegi mitte paraja ja ühtlasi väga kuluka kombineerimise tulemusel ei saa anda 100% kindlust.
Oled sa kursis, et EW maksustatakse erinevalt juriidilisi ja füüsilisi isikuid, eriti neidsamuseid aktsiate oste-müüke? Tulumaksuseadusega oled kursis? Mul lihtsalt jäi kuskilt vanast teemast (kevad) silma , et co kandis raha isiklikule arvele kokku. Kui nii jätkata, siis 4-5 aasta pärast tuleb raudselt ettekirjutus. Eeldusel, et Na + muu jääb välja.
Sa fire, nagu arvad midagi vähemalt minu kohta väga valesti. Ehk tegelikult teed sama vea nagu MA Paltsu puhul. Mina ja minu tulud ei ole üksüheses seoses minu poolt kas täielikult või osaliselt omatavate jur .isikute kasumi/kahjumiga.
"Mida Sa selle kommentaariga õelda tahad? Et kui sina teed tehinguid, siis varjad tulusid?"
Otseseks vastuseks sulle: EW ei ole tänaseks võimalik varjata börsitehingute tulusid. Isegi mitte paraja ja ühtlasi väga kuluka kombineerimise tulemusel ei saa anda 100% kindlust.
TNT, tõesti, juriidilisi ja füüsilisi isikuid maksustatakse erinevalt, kuid see iseenesest ei tähenda, et füüsilise isikuna tehingute tegemine on võimatu maksuameti pärast...lihtsalt tuleb maksud vastavalt seadustele ära maksta... ettekirjutus tuleb ikkagi vaid siis, kui tahetakse füüsilise isikuna juriidilise isiku hüvesid nautida. Ei näe mingit põhjust sellise maksuameti suunal ilkumisele. Pealegi... see, et selline tulumaksuseadus on, ei ole maksuameti süü.
Rahakotid aetakse tavaliselt teises suunas segi. Ja see on ka põhiline ja enimlevinud alus ettekirjutuseks.
kas oü alt vaba raha paigutamine riskantsetesse finantsinstrumentidesse käsitletakse kui finantsjuhtimist voi kui ettev6tlusega mitteseotud tulu/kulu?
on kellegil kogemusi?
eesti firma, eesti maksuamet?
on kellegil kogemusi?
eesti firma, eesti maksuamet?
riq
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.
Kui sinu ettevõtlus (isiku iseseisev majandustegevus) on ka investeerimine, siis otse loomulikult on selle ettevõtluse tuluks kasum investeeringutelt ja kuludeks näiteks kahjumid investeeringutelt, teenustasud, aga ka kulutused investeeringute otsustamiseks (selle alla lähevad väga erinevad kulud) jms.
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.
Kui sinu ettevõtlus (isiku iseseisev majandustegevus) on ka investeerimine, siis otse loomulikult on selle ettevõtluse tuluks kasum investeeringutelt ja kuludeks näiteks kahjumid investeeringutelt, teenustasud, aga ka kulutused investeeringute otsustamiseks (selle alla lähevad väga erinevad kulud) jms.
ja tükki ei võta muidugi küljest investeerimisega seotud litsenseerimist mitte vajavate tegevusalade lisamine oma personaalse juriidilise keha põhitegevusalade nimekirja.
see rohkem selline pehme ja subjektiivne, juriidiliselt vist erilist tähendust mitte omav asi muidugi. noh, täiendav barrikaad, et maksuametnikule ei jääks võimalust väita, et Sinu tavapäraselt progemisteenuseid pakkuva ettevõttekese raha börsile liikumises, ja eriti näiteks sellega seotud kulude kandmises, midagi liiga ootamatut ja seega kahtlast (eestis loe: eeldatavasti kuritegelikku) ei ole.
sC
see rohkem selline pehme ja subjektiivne, juriidiliselt vist erilist tähendust mitte omav asi muidugi. noh, täiendav barrikaad, et maksuametnikule ei jääks võimalust väita, et Sinu tavapäraselt progemisteenuseid pakkuva ettevõttekese raha börsile liikumises, ja eriti näiteks sellega seotud kulude kandmises, midagi liiga ootamatut ja seega kahtlast (eestis loe: eeldatavasti kuritegelikku) ei ole.
sC
kui aga asja v6tta nii:
firma tegevusalaks on muuhulgas teatud toodete arendus, myyk jne.
toote arendamine on väga kallis, riskantne
ning hoolimata korduvatest yritustest pole riskiraha leidunud
ettev6tte senised kassavood aga ei suudaks arenduskulusid katta,
samas toimub kapitali akumulatsioon tuleviku (toote)arengu tarvis.
pangakontol/tähtajalisel hoiusel seisev raha on aga raha surm.
seega silmapiiril v6lakirjad/aktsiad/leapid/optsioonid,
mis aga eeldavad väärtpaberikontot
olen kuskilt lugenud, et isegi microsoft tegeleb raha paigutamisega finantsinstrumentidesse,
ja on saanud kasu/kahju, mida aastaaruandes kajastab kui muu tulu/kulu.
kus siis lahebs ee piir tegevusala ning finantsjuhtimise vahel.
kas firma väärtpaberikonto avamine on sama mis arveldusarve,
v6i käsitletakse seda erijuhuna?
kellegil on kogemusi?
firma tegevusalaks on muuhulgas teatud toodete arendus, myyk jne.
toote arendamine on väga kallis, riskantne
ning hoolimata korduvatest yritustest pole riskiraha leidunud
ettev6tte senised kassavood aga ei suudaks arenduskulusid katta,
samas toimub kapitali akumulatsioon tuleviku (toote)arengu tarvis.
pangakontol/tähtajalisel hoiusel seisev raha on aga raha surm.
seega silmapiiril v6lakirjad/aktsiad/leapid/optsioonid,
mis aga eeldavad väärtpaberikontot
olen kuskilt lugenud, et isegi microsoft tegeleb raha paigutamisega finantsinstrumentidesse,
ja on saanud kasu/kahju, mida aastaaruandes kajastab kui muu tulu/kulu.
kus siis lahebs ee piir tegevusala ning finantsjuhtimise vahel.
kas firma väärtpaberikonto avamine on sama mis arveldusarve,
v6i käsitletakse seda erijuhuna?
kellegil on kogemusi?
riq
Praegusel ajal Eesti seadusandlus seda ei reguleeri, põhiline on, et finantsinstrument ei satuks vastuollu tulumaksuseaduse paragrahv 52-ga:
Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 102 lõike 1 punktides 1-3 toodud tingimustele;
3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
Punkt 1 küll räägib ettevõtlusega mitteseotud vara omandamisest, kuid kui vara omandamise eesmärk on selle läbi tulu saamine (näiteks hilisema müügi või vahetamise vms tulemusena), siis on seos ettevõtlusega (ehk iseseisva majandustegevusega) olemas.
Kui riskide anaüüsida, siis võib välja tuua ettevõtete igapäevase riskina krediitimüügi - jääb ju osa arveid laekumata, üks majandusraamat andis selleks suuruseks ~2% krediitimüügi käibest.
Finantsjuhtimine on ju ettevõtte tegevusega kaasnev oluline vajadus, iga ettevõtte teeb seda (valib instrumendid) oma eesmärkidest lähtuvalt.
Praegusel ajal Eesti seadusandlus seda ei reguleeri, põhiline on, et finantsinstrument ei satuks vastuollu tulumaksuseaduse paragrahv 52-ga:
Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 102 lõike 1 punktides 1-3 toodud tingimustele;
3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
Punkt 1 küll räägib ettevõtlusega mitteseotud vara omandamisest, kuid kui vara omandamise eesmärk on selle läbi tulu saamine (näiteks hilisema müügi või vahetamise vms tulemusena), siis on seos ettevõtlusega (ehk iseseisva majandustegevusega) olemas.
Kui riskide anaüüsida, siis võib välja tuua ettevõtete igapäevase riskina krediitimüügi - jääb ju osa arveid laekumata, üks majandusraamat andis selleks suuruseks ~2% krediitimüügi käibest.
Finantsjuhtimine on ju ettevõtte tegevusega kaasnev oluline vajadus, iga ettevõtte teeb seda (valib instrumendid) oma eesmärkidest lähtuvalt.
Tänan, Marcano
Mjah see on Alvari WEB: Lugege kindalsti soovitusi ja toimige õieti:)
http://hot.ee/rahahunnik2/
http://hot.ee/rahahunnik2/
Vabandage mind, kuid kas ma NAERDA tohiksin?
http://hot.ee/rahahunnik2/
http://hot.ee/rahahunnik2/
Karum6mm.
Mis rumal küsimus see on? " Kas tohib"
Lausa peab ja kõva häälega ning kõht kõveras.
Mis rumal küsimus see on? " Kas tohib"
Lausa peab ja kõva häälega ning kõht kõveras.
börsihai....
hea õhtune nali
hea õhtune nali