Ei ole need ehitajad nii tühi koht midagi. Mul on praegu kaks töötut tuttavat ehitajat. Ühel on AutoCADi kogemus ja sellise pooleaastase koolituse järel, mis tema teadmistes olevad lüngad täidaks, sobiks ta hästi kuskile koostejoonistajaks vms sarnasele erialale. Teise arvutitundmine on piisav et olla mingi andmetöötleja vms. PHP-neegreid neist vast ei saa, jah, küll aga korralikud kontorirotid. Uba selles, et kuna nad mõlemad on TKs kirjas üldehitajana (selline suvaline oskusteta mördiööbik), ja TK ei huvitu nende enda huvidest mõnd muud eriala katsetada ega paku neile ka sellesisulist koolitust (pole midagi pakkuda ka), siis nii ongi: nemad on tööta ja mingitel ettevõtetel on just sobivad kohad täitmata. Mõlemad üle 30-ne vanad kah, seega on suhtumine neisse valdavalt selline, et ega nad enam eriala ei vaheta, rääkigu mis tahavad. Kusjuures, vanusevahemikus 25-40 ongi Eesti meeste töötus vist suurim. See on just see seltskond, kel paljudel napib IT-teadmust mitte tahtmatuse tõttu vaid eelkõige kehvade õppimisvõimaluste tõttu. Aga kaldume Leedu teemast vist väga kõrvale, ehk läheme ja jätkame Vaba teema all, nt Tööturu lõimes?
TaivoS, jutt ei käi personalifirmast vaid ettevõttest, kes koos Barclays'ga kolis oma ühe haru Leetu ressursside vahendamiseks. Barclays on nende üheks kliendiks. Probleem on selles, et kõik on täpselt nii nagu Leedus kombeks, lihtsalt nimed on välismaised. Barclayse teine IT kompetentsi keskus väljapool Inglismaad asub muideks Mauritiusel. Algul, kui õngitseti, siis räägiti kui kompetentsikeskusest, millele ei saanud ma muud vastet kui Mauritiuse koht. Nii palju kui ma lugesin Leedu foorumite arutelus Barclays teemal, siis sinna oodatakse seda, mida turult on saada, sest see on kokkulepe Leedu valitsusega - tagada IT tööjõu nõudluse. Ma ei tea, miks Barclays oma sihte üles muutnud on, sest neil oli kohustus esimese kolme aastaga 300 spetsialisti Leedu turult hankida. Samas õngitsesid nad üle Baltiliselt.
Võibolla on siin skeem selles, et rakendades turu keskmist turu keskmisest kõrgema palgatasemele, siis maksulaekumised on oluliselt paremad. Muu hulgas õpitakse ja õpetatakse ameti spetsiifiline profiil selgeks. Ma ei väida siin, et SAN spetsialist, DBA või projektijuht oleks madalad profiilinõudmised, kuid neid ei ole Leedu turul sellises ulatuses saada, mida selline rahvusvaheline organisatsioon vajaks. Lisaks on Leedukate inglise keel ääretult kehv.
Võibolla on siin skeem selles, et rakendades turu keskmist turu keskmisest kõrgema palgatasemele, siis maksulaekumised on oluliselt paremad. Muu hulgas õpitakse ja õpetatakse ameti spetsiifiline profiil selgeks. Ma ei väida siin, et SAN spetsialist, DBA või projektijuht oleks madalad profiilinõudmised, kuid neid ei ole Leedu turul sellises ulatuses saada, mida selline rahvusvaheline organisatsioon vajaks. Lisaks on Leedukate inglise keel ääretult kehv.
Inglise keele kohta - see kehv on oluliselt parem kui lätlastel, kuid jääb keskmiselt eestlaste omast alla. Põhjus just geograafiline paiknemine ja lähinaabrid.
OK, kuna ise olen hästi servast asjast kuulnud, siis sain aru, et teemaga tegeles Leedu personaliotsinguettevõte. Ise pean silmas Strategic Staffingut, mis ka CVO-s pakkumisi vahendab. Või siis õigemini selle ettevõtte Leedu branch nagu veebist selgub. Aga ehk räägime siis samast asjast. Õngitsetud on jah üle Baltikumi, kuid töökoht on mõistagi Vilniuses. Eks Skype teeb samamoodi.
See, et värbamisfookus on sellisel projektil laiem kui Leedu riigipiirid, on minu arust täiesti elementaarne. Ise asi muidugi, paljud eestlased sinna minna tahavad. Lätis läheb ehk paremini. Ise olen üldiselt leedukate inglise keelega rahule jäänud, kuid ilmselt on mu valim ka liiga väike.
See, et värbamisfookus on sellisel projektil laiem kui Leedu riigipiirid, on minu arust täiesti elementaarne. Ise asi muidugi, paljud eestlased sinna minna tahavad. Lätis läheb ehk paremini. Ise olen üldiselt leedukate inglise keelega rahule jäänud, kuid ilmselt on mu valim ka liiga väike.
Kultuuriliselt küll sobib eestlasele ilmselt Skanvinaavia külm rahu rohkem kui leedukate emotsionaalne sahmimine :)
tegelikult- ärme otsime vigu vaid tehkem järgi, aga kes peaks eestvõtja olema?
Palju Seveni mahud olid? Keegi teab?
Ise küsin, ise vastan. 100 inimest.
Mis puudutab veel IT Kolledžite multiplikeerimist, siis kõige suurem probleem on seal kvaliteetsete õppejõudude saadavus. Juba täna on IT Kolledžis (no algusest peale) oluline osa õppejõududest erasektorist. Ei tahagi väita, et see tingimata paha on, võib olla insenerihariduse andmisel meie oludes ehk pigem vastupidi.
Panka sobiva süsteemihalduse peale täna Eestis vist mõistliku ajaga 300 inimest tööle võtta pole üldse võimalik. IT-eripäradest tulenevalt, arenduse peal inimesi rohkem kui administreerimises. Isegi arenduses oleks see number väga-väga suur väljakutse.
PS, oleks päris huvitav teada kui kõrge professionaalse taustaga inimesi sinna Barclaysi võetud on. Kui keegi natuke spetsiifikat teab (winger?), siis oleks päris huvitav kuulata. Mitte, et ise sinna või üldse Leetu tööle tahaks minna, vaid pigem millises erialase arengu etapis inimesi on pank nõus oma operatsioone ajama võtta. Ja ma ei mõtle helpdeski.
Mis puudutab veel IT Kolledžite multiplikeerimist, siis kõige suurem probleem on seal kvaliteetsete õppejõudude saadavus. Juba täna on IT Kolledžis (no algusest peale) oluline osa õppejõududest erasektorist. Ei tahagi väita, et see tingimata paha on, võib olla insenerihariduse andmisel meie oludes ehk pigem vastupidi.
Panka sobiva süsteemihalduse peale täna Eestis vist mõistliku ajaga 300 inimest tööle võtta pole üldse võimalik. IT-eripäradest tulenevalt, arenduse peal inimesi rohkem kui administreerimises. Isegi arenduses oleks see number väga-väga suur väljakutse.
PS, oleks päris huvitav teada kui kõrge professionaalse taustaga inimesi sinna Barclaysi võetud on. Kui keegi natuke spetsiifikat teab (winger?), siis oleks päris huvitav kuulata. Mitte, et ise sinna või üldse Leetu tööle tahaks minna, vaid pigem millises erialase arengu etapis inimesi on pank nõus oma operatsioone ajama võtta. Ja ma ei mõtle helpdeski.
Eks neid väiksemaid arvutiteeninduse jms asju on kutsekoolides ka. Kuid mis on õpetamise kvaliteet? Head õppejõud ei jõua / ei püsi paraku kolgastes.
Ma arvan, et see võikski olla lahendus, et IT jm kolledžites oleks õppejõud ametis osakoormusega. Sest ei kujuta ette, mis nipiga õnnestuks saada täiskohaga õppejõule Eestis korralik palk, mis on eelduseks korraliku spetsi palkamisel. Osalise koormuse eeliseks olekski see, et nn. õppejõud teenib leiva erasektorist ja õppejõutegevusega tegeleb n.ö. missioonitundest (väike promo ja enesehinnangu tõstmine ka). Erasektori inimestel lihtsalt on kogemus, mida edasi anda, täiskohaga õppejõud seda taset reeglina ei saavuta.
IT Kolledži kõige suurem probleem on see, et vaatamata sellele, kas võetakse iga aasta vastu 150, 300 või 500 inimest, lõpetajaid on ikka igal aastal 30...40.
On see ikka IT Kolledži probleem? Mida siis tegema peaks, diplomit-teadmisi devalveerima?
Samuti eks see on paratamatus, et selles sektoris on erialaselt töötavate tudengite osakaal ilmselt suurim üldse, mistõttu kipuvad õpingud nominaalist üle minema. Mis pole samas ka mingi katastroof kui nad mõistliku aja jooksul ikkagi tehtud saavad.
Lisaks ei ole need numbrid päris korrektsed. 2007. aastal lõpetas 70, 2008. aastal 51 ning 2009. aastal 66 ning 2010. aastal 75 üliõpilast. Kool on ajaga ka kasvanud, samuti õppevormide ja -suundade hulk suurenenud. Üldiselt peaks lõpetajate hulk ka sellega seoses väikses tõusutrendis olema.
Ja muidugi IT-hariduse populariseerimise aluseks on ka motiveeritud ning asjast huvitatud tudengikandidaatide olemasolu. Eks võib muidugi vaielda, kas üks põhjustab teist või teine esimest, aga me ei saa siiski piiramatust ressursist kindlasti rääkida.
Samuti eks see on paratamatus, et selles sektoris on erialaselt töötavate tudengite osakaal ilmselt suurim üldse, mistõttu kipuvad õpingud nominaalist üle minema. Mis pole samas ka mingi katastroof kui nad mõistliku aja jooksul ikkagi tehtud saavad.
Lisaks ei ole need numbrid päris korrektsed. 2007. aastal lõpetas 70, 2008. aastal 51 ning 2009. aastal 66 ning 2010. aastal 75 üliõpilast. Kool on ajaga ka kasvanud, samuti õppevormide ja -suundade hulk suurenenud. Üldiselt peaks lõpetajate hulk ka sellega seoses väikses tõusutrendis olema.
Ja muidugi IT-hariduse populariseerimise aluseks on ka motiveeritud ning asjast huvitatud tudengikandidaatide olemasolu. Eks võib muidugi vaielda, kas üks põhjustab teist või teine esimest, aga me ei saa siiski piiramatust ressursist kindlasti rääkida.
Ettevalmistused käivad Vilniuse börsil euroga kauplemisele üleminekuks link