No pigem oleks see maratoni analoog TEO puhul, et teades juba selle ühe jooksja (e. TEO) poole distantsi tulemust saades teada satutakse millegipärast hiljem paanikasse kõikide jooksjate keskmise vaheaja teadasaamisel.
to: 3dcapital , ei, analoog on toodud vale. Mitte ei saadud teada teiste jooksjate vaheaegu, vaid et tuli teade, et edasine rada kulgeb läbi paksu kleepuva muda ja puhub vinge vastutuul. Samuti on antud marataonivõistlustel auhinna suurususeks määratud see, kui palju ületatakse ette antud kvalifikatsioonitaset, mitte see, et kes võidab.
Just seda ma silmas pidasingi- inimene vaatab juulis Q2 numbrit ja arvab, et vaatab tulevikku :-)
Ligi: Eesti langus pole nii hull kui Leedus
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ff0b7f8b-a742-4631-8ec3-b7ca3cba0bd5&ref=rss
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=ff0b7f8b-a742-4631-8ec3-b7ca3cba0bd5&ref=rss
Seda Ligi tuleb karta. Tõstab siin 2 päevaga makse ja vaata kuidas ise saad. Ma neid eesti poliitikuid ikka üldse ei usu enam, ajavad kägu ja mõtlevad kuidas valimisteni välja vedada. Ja siis tuleb doomday.
Huvitav, kas 20% -ne palgalangus Rahandusministeeriumis oli otsustatud enne või pärast Ligi "tulekut" ?
Ttrust: nagu iga ebapopulaarse otsuse puhul, on kaks varianti. Ligi otsustas, aga Padar jääb süüdi. Või teine variant: otsustajat ei saagi teada, Ligi ja Padar süüdistavad teineteist.
Isegi Leedu president tunnistab, et ilmslt varsti koputatakse IMF-i uksele.
Leedu uus president Dalia Grybauskaite ütles, et Leedu võib pöörduda IMFi poole, kui riik ei suuda vaaruva majanduse toetamiseks kaasata rohkem raha kapitaliturgudelt.
ÄP
Leedu uus president Dalia Grybauskaite ütles, et Leedu võib pöörduda IMFi poole, kui riik ei suuda vaaruva majanduse toetamiseks kaasata rohkem raha kapitaliturgudelt.
ÄP
Ma kujutan juba ette kuidas leedukad lähevad IMFi ukse tha sooviga suurendada valitsuse kulutusi majanduse toetamiseks ja kui pikalt neid sealt tagasi saadetakse:-)
Leedu keskpanga hinnangul tabab tänavu riiki 19,3%-line majanduslangus, peaaegu iga viies Leedu töövõimeline elanik jääb tööta
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=23cb11ac-cadd-4ddc-8c3f-f2e52bc5d2c0&open=sec
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=23cb11ac-cadd-4ddc-8c3f-f2e52bc5d2c0&open=sec
Milles probleem, isegi eestis on iga viies inimene hetkel tööta.
luarvik Re: Leedu muutub järjest atraktiivsemaks? Aga Eesti? 06/08/09 21:31
Milles probleem, isegi eestis on iga viies inimene hetkel tööta.
Siia on vanurid ja alaealised sisse arvestatud.
tartz´i ennustus (-16,3%) siis kõigi täpsem.
Leedu 5-aastaseid eurovõlakirju sai 15. juunil päris hea yieldi pealt osta. Bloombergis lugu Leedu riigivõlakirjadest. Saksa Landesbank Berlini tüüp kommenteerib, et ta on ostnud sel aastal 200 mln EURi eest Leedu riigi võlakirju. Kui Balti finantssüsteemi toetasid Rootsi pangad, siis valitsuskulutusi on hakanud toetama Saksamaa investorid...
Arengufondi uudised: Leedu 'investeeringute tsaar' konkurentsivõime teenistuses:
http://www.arengufond.ee/news/foresight/news1779/
"Väliskapitali hankimise vankri ette rakendatud peaminister on käinud viimase aasta jooksul läbi maailma tänased innovatsiooni tõmbekeskused ja ei ole sealt tühjade kätega naasnud."
"2009. aasta suvi: maailma üks suurimaid panku - Briti Barclays pank - teeb Leetu ligi 780 mln krooni suuruse investeeringu, rajades sinna oma IT teenuste arendamise keskuse."
"2010.a. mai: 5 miljardi kroonise käibe ja 6000 töötajaga globaalsete rahaülekannete turuliider Western Union sätib Leetu üles oma arvult neljanda globaalsete operatsioonide tippkeskuse."
"2010.a.: Leedu Valitsus ja globaalne tehnoloogiahiid IBM sõlmisid heade kavatsuste protokolli, millega väljendavad ühist tahet rajada Leetu IBM uurimiskeskus. Keskus hakkaks tegema uuringuid IBMi strateegilistes suundades, milleks on nanotehnoloogia, eluteadused, innovatsioon tervishoius ja intellektuaalomandi juhtimine."
"2010.a.: USA teadusarenduse toodete ja teenuste gigant Thermo Fisher Scientific omandas Leedu biotehnoloogiafirma Fermentas International hinnaga 3,2 miljardit krooni. Uus omanik kinnitas teadus- ja tootmistegevuse laiendamisplaane Leedus."
"Välisinvesteeringute puhul kehtib vägagi vanasõna, et kus juba on, sinna tuleb juurde. Nii ongi riburada mööda otsustanud Leetu tulla ka USA kõrgtehnoloogiafirmad Moog ja Computer Science Corporation; Microsoft innovatsioonikeskusega Kaunase ülikooli juurde; Ryanair Kesk-Euroopa lennukibaasiga. Võrgutamise nimekirjas ootavad oma järge Lloyds, Barclays Capital, HSBC jpt."
"2010.a.: Sel aastal on Leedu peaminister käinud USAs kahel korral. Muuhulgas väisas ta koos Leedu kõrgharidusjuhtidega ka maailmaklassi ülikooli MITid (Massachusetts Institute of Technology). Huvitav, kas varsti võime lugeda uudist Vilniuse ülikooli ja MIT alliansist?"
"Leedu sihiteadlik tegevus majanduse restruktureerimisekson olnud muljetavaldav. FDImarkets.com hindab Leedut Balti riikide liidriks tehnoloogiamahukate investeeringute saamise võidujooksus: nende andmetel registreeriti Leedus 2009. aastal 28 välisinvesteeringut, kes on lubanud tuua uut raha kokku 15,6 miljardi krooni väärtuses ja luua 5300 uut töökohta."
"Edukal jätkamisel on Leedul tõsine võimalus regiooni magusamad investeeringud ja sellega koos ka talendid endale püüda ning Balti riikide vahelises konkurentsivõitluses kaugele ette pürgida. Tõusu kiirus mõned päevad tagasi avaldatud Maailma Majandusfoorumi riikide globaalse konkurentsivõime edetabelis juba kinnitab seda."
Kas Eesti on jäänud rahvusvahelises konkurentsis oma soovmõtlemise lõksu?
Barclays tehing sai teoks ainult tänu sellele, et Leedu lubas Barclays arenduskeskuse ülalpidamisek EU toetusrahasid suurusjärgus 2-3 millionit Litti aastas. Ehk siis 50% maksab EU kinni. Nagu olen aru saanud, soovib Barclays väga lihtsat ja tavalist kvalifikatsiooni.
Eesmräk on 300 inimest. See aasta tõsteti see 600 inimese peale. Mis on kõige lahedam see, et nad ostavad värbamisteenust sisse ja rakendavad ka rendiressursse, kuid see on Barclayse jaoks vist totaalselt läbi kukkunud, kuna olen (küll lühikest aega) näinud Barclayse otsekuulutust samale positsioonile, mida vahendaja täita üritas.
Igatahes on siin vorst vorsti vastu ning muud huvid mängus.
Eesmräk on 300 inimest. See aasta tõsteti see 600 inimese peale. Mis on kõige lahedam see, et nad ostavad värbamisteenust sisse ja rakendavad ka rendiressursse, kuid see on Barclayse jaoks vist totaalselt läbi kukkunud, kuna olen (küll lühikest aega) näinud Barclayse otsekuulutust samale positsioonile, mida vahendaja täita üritas.
Igatahes on siin vorst vorsti vastu ning muud huvid mängus.
winger, huvitav info.
See, et ihaldusväärsete välisinvesteeringute kojutoomine on kallis ja nõuab suuri kompromisse, on igati OK. See, et seda rahastatakse eurorahadega, on lausa suurepärane (muidu läheks sama raha bürokraatia arendamisele meie majandusregioonis). See, kui välisinvestor soovib "väga lihtsat ja tavalist kvalifikatsiooni", on tegelikult kõige suurem probleem, sest riigi algne eesmärk kasvatada teadusmahuka (ja loodetavasti kõrgepalgalise) tegevuse osakaalu jääb täitmata.
Aga kokkuvõtteks, sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks ei ole kerge ülesanne, millega iga riik hakkama saaks.
See, et ihaldusväärsete välisinvesteeringute kojutoomine on kallis ja nõuab suuri kompromisse, on igati OK. See, et seda rahastatakse eurorahadega, on lausa suurepärane (muidu läheks sama raha bürokraatia arendamisele meie majandusregioonis). See, kui välisinvestor soovib "väga lihtsat ja tavalist kvalifikatsiooni", on tegelikult kõige suurem probleem, sest riigi algne eesmärk kasvatada teadusmahuka (ja loodetavasti kõrgepalgalise) tegevuse osakaalu jääb täitmata.
Aga kokkuvõtteks, sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks ei ole kerge ülesanne, millega iga riik hakkama saaks.
Tööpakkumiste järgi ei olnud Barclaysi pakkumised sugugi nii low level. Pigem oleksid seda mingi esimese astme helpdesk, kuid Barclays otsis inimesi siiski spetsiifilisema süsteemihalduse peale.
Üldiselt ei ole ka väga suur erand, et korraga üritavad sama positsiooni täita nii ettevõte ise kui personaliotsingufirma, seega mingit suurt kriisi sealt täiendava infota välja ei loeks. Seda üritatakse küll vältida, aga siiski esineb. Tõsi, vaevalt neid positsioone siiski lihtne täita on. Aga mis subsiidiumitesse puutub, siis kui sa üritad selles valdkonnas riigina hiljem edukas olla ja teisigi kohale meelitada, on abiks kõvad referentsid. Barclays ma usun, et kuigi pole tavainimese mõistes võib olla Tier-1 pank, täidab seda kohta sellegipoolest.
Eestis on arenduse vallas neid referentse näidata küll, helpdeskis ka, kuid süsteemihalduses vist samuti mitte.
Üldiselt ei ole ka väga suur erand, et korraga üritavad sama positsiooni täita nii ettevõte ise kui personaliotsingufirma, seega mingit suurt kriisi sealt täiendava infota välja ei loeks. Seda üritatakse küll vältida, aga siiski esineb. Tõsi, vaevalt neid positsioone siiski lihtne täita on. Aga mis subsiidiumitesse puutub, siis kui sa üritad selles valdkonnas riigina hiljem edukas olla ja teisigi kohale meelitada, on abiks kõvad referentsid. Barclays ma usun, et kuigi pole tavainimese mõistes võib olla Tier-1 pank, täidab seda kohta sellegipoolest.
Eestis on arenduse vallas neid referentse näidata küll, helpdeskis ka, kuid süsteemihalduses vist samuti mitte.
Leedul tegelikult ei olegi eriti muid variante: energiamahukat tööstust pole mõttekas arendada, sest pärast Ignalina sulgemist imporditakse powerit ja see on kallis.
Nende valitsuse sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks on aga igal juhul kiiduväärt.
Meie oleme pärast Tiigrihüpet nagu loorberitele istuma jäänud. EstWin on samm õiges suunas, aga sellega peaks kaasnema ka investeeringud haridusse, eelkõige rakendusinseneriharidusse. Mitte lasta vohada kõikvõimalikel kassiülikoolidel ega promoda suvalist kõrgharidust vaid edendada sihikindlalt rakenduskõrgharidust - IT jm inseneriteadused. Üks, isegi neli-viis IT-kolledžit on vähe: vaja on vähemalt üht igasse maakonnakeskusse. Pole vaja õpetada massiliselt mingeid pehmoerialasid nagu näiteks turismikorraldus. Mitte et mul turismi vastu midagi oleks, aga see ei toida rasketel aegadel majandust (vaadatagu Kreekat). Tootmine ja tootearendus toidavad.
Meie haibitud IT sektor vaevleb juba pikemat aega tööjõupuuduses, loetagu Tööturu jutulõime Vaba teema all või vaadatagu töökuulutuste portaale. Isegi kõige hullematel aegadel olid Skype, Webmedia, Playtech need kel olid tööpakkumised püsti. Samal ajal on meil tuhandete viisi keskharidusega tegelasi, kes buumi ajal kõlbasid ehitusse tööle, aga praegu käivad TK kontorite vahet ilma igasuguse perspektiivita. Kus on nende massiline ümberkoolitus php- ja javameesteks, kui utreeritult öelda? 2008 tahtis Siemens siin 500 IT-tegelast palgata, aga plaan soikus, sest ei olnud tööjõuressurssi. Nüüd katsetab Seven, aga ma ei usu, et nemadki suudavad mujalt inimesi kaasata - ikka ostetakse teistelt sama sektori tegijatelt töötajad üle.
Lisaks on muidugi vaja ka valitsuse toetust suurematele investeeringutele. Eeskujulik infra pluss tööjõuressurss pluss toetus ning ii-bee-emmid tulevad kut kärbsed sooja kaka peale kohale.
Nende valitsuse sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks on aga igal juhul kiiduväärt.
Meie oleme pärast Tiigrihüpet nagu loorberitele istuma jäänud. EstWin on samm õiges suunas, aga sellega peaks kaasnema ka investeeringud haridusse, eelkõige rakendusinseneriharidusse. Mitte lasta vohada kõikvõimalikel kassiülikoolidel ega promoda suvalist kõrgharidust vaid edendada sihikindlalt rakenduskõrgharidust - IT jm inseneriteadused. Üks, isegi neli-viis IT-kolledžit on vähe: vaja on vähemalt üht igasse maakonnakeskusse. Pole vaja õpetada massiliselt mingeid pehmoerialasid nagu näiteks turismikorraldus. Mitte et mul turismi vastu midagi oleks, aga see ei toida rasketel aegadel majandust (vaadatagu Kreekat). Tootmine ja tootearendus toidavad.
Meie haibitud IT sektor vaevleb juba pikemat aega tööjõupuuduses, loetagu Tööturu jutulõime Vaba teema all või vaadatagu töökuulutuste portaale. Isegi kõige hullematel aegadel olid Skype, Webmedia, Playtech need kel olid tööpakkumised püsti. Samal ajal on meil tuhandete viisi keskharidusega tegelasi, kes buumi ajal kõlbasid ehitusse tööle, aga praegu käivad TK kontorite vahet ilma igasuguse perspektiivita. Kus on nende massiline ümberkoolitus php- ja javameesteks, kui utreeritult öelda? 2008 tahtis Siemens siin 500 IT-tegelast palgata, aga plaan soikus, sest ei olnud tööjõuressurssi. Nüüd katsetab Seven, aga ma ei usu, et nemadki suudavad mujalt inimesi kaasata - ikka ostetakse teistelt sama sektori tegijatelt töötajad üle.
Lisaks on muidugi vaja ka valitsuse toetust suurematele investeeringutele. Eeskujulik infra pluss tööjõuressurss pluss toetus ning ii-bee-emmid tulevad kut kärbsed sooja kaka peale kohale.
Olgem ausad, sul ei ole võimalik tühja koha pealt õppida vähegi efektiivseks IT-inimeseks. Selleks peab olema mingisugunegi tõsisem huvi, mis hoiab sihti silme ees, et vajalikke asju õppida. Seega too ehitajad php-progejateks näide on _liiga_ utreeritud.
Liiatigi on IT-s vajalik teatud intellektuaalne tase, mida lihtsama vastupanu teed minemine (15K brutos ämbreid tassima vms), küll eriti ei ilmesta.
Liiatigi on IT-s vajalik teatud intellektuaalne tase, mida lihtsama vastupanu teed minemine (15K brutos ämbreid tassima vms), küll eriti ei ilmesta.