Küsi LHV-lt

Ja vastuseks pangalingi täpsustusele, et seis on siiski sama, plaanis on, aga tähtaega ei tahaks veel välja käia.
Kui olen ühe investeerinugaga miinustes ja olen otsustanud antud aktsiad maha müüa. Kas vastab see tõele, et selle kahjumi pealt on võimalik nn. tulevast tulumaksu kohustust vähendada (s.t kui tulevikus müün kasumlikud aktsiad maha, siis saadud tulust pean vähem tulumaksu maksma)?

Kui see on tõsi, siis kuidas see välja näeb? Kas ma pean selleks ise mingisuguseid rehkendusi tegema või on tegelikult juba kõik ära tehtud minu eest nagu tavalise tuludeklaratsiooni puhul?
Kui investeerimiskonto süsteemi ei kasuta, siis näiteks aastal X saadud kahjumiga on tõepoolest võimalik vähendada aasta X+1 tulumaksukohustust, kui viimase puhul on aktsiate müügist saadud kasu. EMTA poolt eeltäidetud tulumaksu deklaratsioonis on osa väärtpaberi tehingute infost kajastatud, kuid mitte kõik (eriti mis puudutab välisinvesteeringuid), mistõttu tuleb ka ise näpuga järge ajada ja tehingute andmeid sisestada. Vorm arvutab nende põhjal koondkasumi või -kahjumi välja ja kui on saadud kahjumit, siis läheb see automaatselt edasi järgmise aasta eeltäidetud deklaratsiooni.
Tekkis küsimus, et kui on soov investeerida pikaajaliselt aktsiatesse igakuiselt mingi summa, siis kuidas on mõistlik vältida suuri tehingukulusid. Näiteks USA turult ostes on tehingukulu ca 11 eur. Kui igakuiselt investeerida 150 euri ja selle pealt maksta nii suurt tehingukulu, siis see ei ole just eriti mõistlik tehing. Kas on mingi võimalus kuidas neid tehingukulusid hoida madalal nii, et saaks ikka ise valida millistesse aktsiatesse investeerida?
Mina kogun vähemalt 500 euri kokku ja siis ostan.
See on üks võimalus aga sellega on risk, et väga head ostukohad magad maha. Lihtsalt loen paljusid soovitusi alustajale ja enamasti soovitatakse iga kuu osta kindla summa eest. Iseenesest tundub väga mõistlik. Pikaajaliselt investeerides sellist strateegiat järgides peaks tulemus olema igal juhul üsna hea. Samas kui tehingukulu on nii kõrge, siis tekib küsimus, et kas neid soovitusi annavadki nö. nendelt tehingukuludelt teenivad ettevõtted. Usun, et pole just liiga palju inimesi kes igakuiselt saaks investeerida 500-1000 euri. Sellisel juhul oleks tõesti tehnigukulud üsna marginaalsed aga 100 eur kuus investeerides maksad juba tehingukuludeks rohkem kui 10%. Keskeltläbi on see vähemalt 1 aasta tootlus. Seega olekski huvitav teada kuidas saaks investeerida 100-200 euri kaupa igakuiselt nii, et ei peaks kohe 1 a. tootlust ära maksma.
Ega sul eriti valida pole. kas kogud 2-3 kuud suuremat summat või ostad kusagilt kus tehingutasud väiksemad, näiteks balti börsilt.
Ise ostan balti börsidelt minimaalselt 200-250 euro eest, usa omadel min 400-500 dollarit.
Tuttaval jäid Swedbank-is Bank of Georgia GDR-id Bank of Georgia Holdings aktsiate vastu ümber vahetamata. Nende esimeste noteerimine lõpetatakse 06.06.2012 ja juba praegu on need ebalikviidsed. Kas tuleks need püüda kindlasti enne 06.06.2012 maha müüa ja kui mitte müüa, mis nendega oletatavasti pärast seda juhtub? Võrdsustatakse Gruusia siseturul olevate aktsiatega? Ja kuidas siis neid müüakse? Swedi kaudu seda siis enam teha ei saa.
Mis täpselt juhtuma hakkab, seda pole vist veel otsustatud, aga mida targemad arvavad ja soovitavad?
pohuyev
Tuttaval jäid Swedbank-is Bank of Georgia GDR-id Bank of Georgia Holdings aktsiate vastu ümber vahetamata. Nende esimeste noteerimine lõpetatakse 06.06.2012 ja juba praegu on need ebalikviidsed. Kas tuleks need püüda kindlasti enne 06.06.2012 maha müüa ja kui mitte müüa, mis nendega oletatavasti pärast seda juhtub? Võrdsustatakse Gruusia siseturul olevate aktsiatega? Ja kuidas siis neid müüakse? Swedi kaudu seda siis enam teha ei saa.
Mis täpselt juhtuma hakkab, seda pole vist veel otsustatud, aga mida targemad arvavad ja soovitavad?

GDRid vahetatakse automaatselt delistimise järgselt Bank of Georgia Holdings plc aktsiate vastu, seega otsest vajadust pole neid praeguses ebalikviidsetes tingimustes hakata maha müüma.
Tänud, Risto! Kui see nii on, siis on täiesti OK (on see ikka kindel?). Swedis aeti küsimise peale täielikku umbluud.
todesson, see pole mingi jutt, et võib head ostu kohad maha magada. Vahest on just hea meel, et raha oli kuskil kinni ja ei ostnud. Oleksid teatavasti ei maksa midagi.
Arvesta, et ainuõiget võitvat investeerimisstrateegiat ei olegi. Kui raha on vähe, tegutse balti turul ja muidugi, kui ikka väga kindel endas oled, võib ka laenuga osta. Oled sa ikka kindel, et neid analüüse, koos tuhandete teiste investoritega lugedes, oled sa neist targem?
ei ole targem, sellepärast kuulangi mida targemad ütlevad ja enamus ütlevad, et igakuiselt ostes pikaajaliselt on risk hajutatud.
Veel üks küsimus indeksaktsiate kohta: kuidas nende puhul dividendi väljamaksed toimuvad (üldlevinud praktika) või reinvesteeritakse dividenditulu?
passiivselt juhitud ETFid koguvad dividende ja siis teevad perioodilisi väljamakseid, üldiselt kord kvartalis
pohuyev
Tänud, Risto! Kui see nii on, siis on täiesti OK (on see ikka kindel?). Swedis aeti küsimise peale täielikku umbluud.

See info pärineb 9. veebruaril avaldatud Bank of Georgia teatest, mis originaalis kõlab nii:
GDR Holders should be aware that, if the Tender Offer is completed successfully, any outstanding GDRs may be delisted from the London Stock Exchange ("LSE") following an application by the Bank to the UK Listing Authority and the LSE for cancellation of the listing. Upon delisting of the GDRs, the GDR programme will be terminated and any remaining GDR Holders would then receive the relevant number of Bank shares in exchange for their GDRs. The Bank may also consider applying to the Georgian Stock Exchange to cancel the listing of the Bank shares.
Risto, ma veel (viimast korda, ausalt!) tülitan nende BOG GDR-ide teemal. Kas automaatne ümbervahetamine pärast delistimist tähendab seda, et inimene võib passiivselt oodata ja tema väärtpaberiarvele tekivad ühel päeval GDR-ide asemele need BOG Holdingsi aktsiad? Kartus on nimelt selles, et kui inimene peab midagi selleks omalt poolt tegema ja täpselt ei tea, mida, siis Swedi poolt ta sisulist nõu ega abi ei saa senistel kogemustel. Eksitavad täiega selle asemel.
Tervist. mul on selline natuke rumal küsimus, aga kindluse mõttes. Mul on võimalik saada hetkel 10000€ pealt 10% tootlikust kuus. Küsimus järgmine, et kui mul hetkel seda raha ei ole kas oleks mõtekas pangast laenata või on mingi asi millele kindlasti tähelepanu pöörata? Tänud
Ma selles mõttes ei oska kuidagi kommenteerida, kuidas Swedi back office korporatiivseid sündmuseid korraldab. Ega siin muud võimalust ei ole, kui et klient peab otse oma kontohalduri poole pöörduma ja konkreetset olukorda uurima. Ma lihtsalt tsiteerisin BGEO enda avaldust.
karmaasov
Tervist. mul on selline natuke rumal küsimus, aga kindluse mõttes. Mul on võimalik saada hetkel 10000€ pealt 10% tootlikust kuus. Küsimus järgmine, et kui mul hetkel seda raha ei ole kas oleks mõtekas pangast laenata või on mingi asi millele kindlasti tähelepanu pöörata? Tänud


10% kuus ei saa olla garanteeritud tootlus, see on võimalik tootlus, millega kaasneb ka võimalus, et tootlus on hoopis väiksem või koguni negatiivne

näide: laenad pangalt 10 000 EUR, tegelik tootlus -5% ehk -500 EUR, 500 EUR + 10 000 EUR pealt intresside tasumiseks pead ise raha leidma
Aga kui on 100% kindel kas siis on mõtekas? Kas minu loogika peab siin kohal paika, et pangalaenu intress on nt. 15% aastas, aga mina saaksin 10 % iga kuu, siis jämedalt öeldes 2 kuu intreesi aastas maksan pangale?