Millegipärast mulle tundub, et viimasel ajal leviv propaganda “Ostke kulda - see on kindel kaitse kõikehaarava majanduskriisi vastu, Kõik on kaduv - kuld jääb”. Kas see ei ole mitte katse laiadele massidele mütsi pähe tõmmata. Enamik maailmas ringlevast rahast ei ole enam ammu kulla alusel. Maailma pankade keldrid on täis sadu ja tuhandeid tonne kulda millel puudub igasugune tarbimisväärtus. Kuld on küll ilus aga ilu ei sünni teatavasti patta panna. Kui saabub kõikegaarav kriis mingi sõja või ökokatastroofi tõttu, ei ole kahjuks kullaga midagi pele hakata sest see ei kõlba süüa ega ei saa seda ka bensiinipaaki valada. Kellele sa ikka siis seda kulda müüd. Igaühel on endal sahtlitäis mustadeks päevadeks varutud.
maailmas on u 120-140 tuhat tonni kulda üldse,
usal on 8 tuhat tonni, euroopas kõvasti üle 10 tuhande tonni
aastas toodetakse 2-3 tuhat tonni kulda
keskmine kulla tootmise kulu on $238 ozi kohta,
untsi hind hetkel miski 644 usd/oz, ehk 20.71 usd/g,
seega 1kg kulda on 16 000 eur/ 21 000 usd
kogu kulla väärtus on seega 2.5-2.9 triljonit usdi! (1.9-2.3 trilj eur)
samas kui usa välisvõlg on 7 triljonit usdi (usal endal on kulda 0.13 triljon usd eest..)
noh, jutt ilma numbriteta..
rohkem põnevat saate lugeda ise kullafaq
PS: loen hetkel raamatut kulla võim, mis kingiti mulle hm, jõuludeks... hmm..
usal on 8 tuhat tonni, euroopas kõvasti üle 10 tuhande tonni
aastas toodetakse 2-3 tuhat tonni kulda
keskmine kulla tootmise kulu on $238 ozi kohta,
untsi hind hetkel miski 644 usd/oz, ehk 20.71 usd/g,
seega 1kg kulda on 16 000 eur/ 21 000 usd
kogu kulla väärtus on seega 2.5-2.9 triljonit usdi! (1.9-2.3 trilj eur)
samas kui usa välisvõlg on 7 triljonit usdi (usal endal on kulda 0.13 triljon usd eest..)
noh, jutt ilma numbriteta..
rohkem põnevat saate lugeda ise kullafaq
PS: loen hetkel raamatut kulla võim, mis kingiti mulle hm, jõuludeks... hmm..
Tegelikult ei ole kuld, kui üks metallidest ju rohkemat väärt kui tema tootmiseks tehtud kulutused. Aga et kulda on ladudesse seisma toodetud tohututes kogustes, siis niipalju kui seda vaja läheb elektroonikas jms. jätkub seda päris pikalt st. kui suurimateks väärtusteks saavad puhas vesi ja toit, siis vaevalt et on palju neid, kes pätsi leiba või pool kanistrit diiselkütust soovivad jämeda kuldketi eest ära anda.
Kuna ka antud juhul on tegemist piiratud ressursiga ja teatud toodete puhul ka raskesti asendatava metalliga, siis ei ole nõus, et väärtus võrdub tootmiseks tehtavate kulutustega. Samuti võib ju öelda, et väljaspool suuremaid linnu ei ole vesi midagi väärt, kuna see on pea tasuta käes.
Ma ei ole küll kulla fänn ja ei näe põhjust, miks seda metalli peaks teistel alustel hindama kui teisi metalle, aga metallid iseenesest on sellises kategoorias, kus kontroll kaevanduste ja sulatusahjude üle loob võimaluse tekitada kunstlik defitsiit ja küsida turujõu abil lühiajaliselt üle mõistuse marginaali. Väärtus on ikka selles, kui palju kellelgi seda materjali vaja on.
Ma ei ole küll kulla fänn ja ei näe põhjust, miks seda metalli peaks teistel alustel hindama kui teisi metalle, aga metallid iseenesest on sellises kategoorias, kus kontroll kaevanduste ja sulatusahjude üle loob võimaluse tekitada kunstlik defitsiit ja küsida turujõu abil lühiajaliselt üle mõistuse marginaali. Väärtus on ikka selles, kui palju kellelgi seda materjali vaja on.
Teiste metallide puhul ei ole nii tohutuid jõude seisvaid laovarusid mis ületavad toorme seisukohalt nõudluse tuhandeid kordi. Kunagi oli kuld raha ekvivalent. Täna ta seda enam ei ole. Mis ta siis on? Tooraine, nagu iga teine metall. Tootmises kulub seda aga nii vähe, et sellest piiratud ressursist mis juba valmis on kaevandatud jätkub sadadeks aastateks. On ainult aja küsimus, kui tekkib lumepalliefekt, mil kulla omanikud soovivad kasutult seisvat metalli mingigi hinna eest millegi hamba alla pistetava vastu vahetada. Hamba alla pistetav on siis aga juba tõeliselt piiratud resurss.
Mutionu, kuidas sai siis kuld üldse vahetusväärtuseks kujuneda ajal, kui tal oli väärtus anult ehtemetallina ?
Sõin praegu prooviks ühe koidula ära. Tõesti, pole suurem asi maitseelamus ja ilmselt jätab ka toiteväärtus soovida.
Alguses oli kogu olemasolev kuld ainult ehetana. Kulda oli vähe ja ehted ihaldusväärsed. Nii kujunes kullale hind vahetuskaubana. Kuna ehtekulda pidi kauplemisel kaaluma, hakati vermima kuldmünte. Need olid kindla kaaluga ja see lihtsustas kauplemist. Et aga pehme metall kulus käest kätte käies, korjati mündid panga keldrisse ja anti nende vastu paberist tsekid (hakati hiljem rahaks nimetama), mis tõendasid, et tseki omanikul on panga keldris vastav kogus kulda. Ehk oli nii, et kuld = raha. Nii püsis ringluses olev raha hulk kontrolli all, sest iga sedel pidi tõestama kulla olemasolu. Tänapäeval on vastav võrdusmärk kadunud, kuld EI VÕRDU raha ja kulla funktsioon, ehk vajadus tema järele kadunud. Järelikult on kullal ainult tooraine väärtus.
Nelc
Kogu teemaarenduse mõte on selles, et kulda reklaamitakse kui kindlapeale investeeringut puhuks, kui maailmamajndus kaotab stabiilsuse. Kui valitseb stabiilsus, ei torma keegi kulda müüma ja ka koidula eest saab vorsti. Kui maailm paiskub kaosesse, kõlbab kuld sama vähe süüa, kui klementi aktsia või koidula. Vahe pole.
Kogu teemaarenduse mõte on selles, et kulda reklaamitakse kui kindlapeale investeeringut puhuks, kui maailmamajndus kaotab stabiilsuse. Kui valitseb stabiilsus, ei torma keegi kulda müüma ja ka koidula eest saab vorsti. Kui maailm paiskub kaosesse, kõlbab kuld sama vähe süüa, kui klementi aktsia või koidula. Vahe pole.
armastus on ka teoorias piiramatu resurss, aga praktikas kullastki kallim..
Kuld on tooraine kullasepatöökojale. Raha aga keskpankadele ja erahoiustajatele, nii on see kogu aeg olnud ja ma ei näe mis võiks seda muuta.
Konservatiivsetest investeerimisõpikutest olen lugenud soovitust hoida 3% vahendeid kullas. See soovitus on antud eelkõige toetudes viimase saja aasta sündmustele (lääne Euroopas ja põhja Ameerikas) . Kuld on pöördelistel hetkedel aidanud hästi aktsiate ja võlakirjade väärtuse langust kompenseerida.
Minumeelest on hea, et vaatamata investeerimist mittesoodustavale maksuseadusele on majapidamistel võimalik ka Eestis osta kulda, kui raha, maksmata käibemaksu. See on isegi nagu väike ime.
Endal mul investeerimisportfellis kulda pole. Põhjuseks on see, et ei ole nii palju vahendeid, et neid, õpikust näpuga järge ajades, hajutada. Pole ühtegi võlakirjagi. Paraku.
Mis puutub kindlatesse investeeringutesse, siis selliseid ei pidanuvat olemas olemagi.
Konservatiivsetest investeerimisõpikutest olen lugenud soovitust hoida 3% vahendeid kullas. See soovitus on antud eelkõige toetudes viimase saja aasta sündmustele (lääne Euroopas ja põhja Ameerikas) . Kuld on pöördelistel hetkedel aidanud hästi aktsiate ja võlakirjade väärtuse langust kompenseerida.
Minumeelest on hea, et vaatamata investeerimist mittesoodustavale maksuseadusele on majapidamistel võimalik ka Eestis osta kulda, kui raha, maksmata käibemaksu. See on isegi nagu väike ime.
Endal mul investeerimisportfellis kulda pole. Põhjuseks on see, et ei ole nii palju vahendeid, et neid, õpikust näpuga järge ajades, hajutada. Pole ühtegi võlakirjagi. Paraku.
Mis puutub kindlatesse investeeringutesse, siis selliseid ei pidanuvat olemas olemagi.
mutionu, sa teed selle vea, et jagad maailma võimalikud olekud must-valgelt stabiilsuseks ja kaoseks. IMHO on neil kahel väga palju vahevorme.
Kui valitseb täielik kaos, siis maksavad midagi ainult konservid ja padrunid, sest kaubandus ei toimi. Niipea aga, kui kaubandus toimima hakkab, hakkavad maksma kaosest puutumata vahetusväärtused (nagu dollarid Berliinis aastal 45). Just selles ebastabiilses ja laostunud, kuid toimiva kaubavahetusega maailmas on kuld senini alati olnud sure bet. Ja ausalt öeldes ei näe mina talle ka alternatiivi tulemas.
Kui valitseb täielik kaos, siis maksavad midagi ainult konservid ja padrunid, sest kaubandus ei toimi. Niipea aga, kui kaubandus toimima hakkab, hakkavad maksma kaosest puutumata vahetusväärtused (nagu dollarid Berliinis aastal 45). Just selles ebastabiilses ja laostunud, kuid toimiva kaubavahetusega maailmas on kuld senini alati olnud sure bet. Ja ausalt öeldes ei näe mina talle ka alternatiivi tulemas.
to: mutionu.
Kuld on nagu igivana ja usaldusväärne kaubamärk - süüa ei kõlba, kuid loob kindlustunnet. Seega säilib vajadus kulla järele seni, kuni (uskmatud) inimesed vajavad kindlust tuleviku suhtes. Mida siis veel usaldada?
;)
Kuld on nagu igivana ja usaldusväärne kaubamärk - süüa ei kõlba, kuid loob kindlustunnet. Seega säilib vajadus kulla järele seni, kuni (uskmatud) inimesed vajavad kindlust tuleviku suhtes. Mida siis veel usaldada?
;)
Siin on ehk kohane meenutada Mason'i esimest sünergismiseadust:
"Päeval, kui olete valmis oma hinge millegi eest maha müüma, on selliseid hingi rohkem kui küll." (allikas: Murphy seaduste kogu)
tõenäoliselt kehtib ka muude asjade, sealhulgas kulla kohta.
"Päeval, kui olete valmis oma hinge millegi eest maha müüma, on selliseid hingi rohkem kui küll." (allikas: Murphy seaduste kogu)
tõenäoliselt kehtib ka muude asjade, sealhulgas kulla kohta.
Nelc
Vot seda vanainimesejuttu ma ootasingi "viimased sada aastat on nii olnud... ja kuld on alati olnud... ja nii jääb igavesest ajast igavesti" Esimesed autod tehti ka täpselt tõlla sarnased, sest nii olid viimased sada aastat liiklusvahendid välja näinud. Hiljem taspisi selgus ikkagi, et selline kuju ei ole ratsionaalne.
Vot seda vanainimesejuttu ma ootasingi "viimased sada aastat on nii olnud... ja kuld on alati olnud... ja nii jääb igavesest ajast igavesti" Esimesed autod tehti ka täpselt tõlla sarnased, sest nii olid viimased sada aastat liiklusvahendid välja näinud. Hiljem taspisi selgus ikkagi, et selline kuju ei ole ratsionaalne.
Kuld on siiski oluliselt tähtsam tööstuse tooraine kui ehete materjal. Elektroonikatööstus neelab igal aastal tonnide viisi kulda, võib küsida, millest on tehtud näiteks lennukite aknasoojendused jne, selliseid näiteid võib palju tuua ja iga aastaga üha enam. Maailm on lihtsalt astumas kolmandasse etappi pärast Bretton Woodsi (õigupoolest on ammu astunud, aga samm tuleb pikaldaselt) - traditsioonid (keskpangad, ehted ja sure bet) versus pragmaatika (tööstuse vajadused).
Koostada oma investeerimisportfell kolmandat maailmasõda oodates ei kuulu isiklikult minu strateegiate hulka.
Koostada oma investeerimisportfell kolmandat maailmasõda oodates ei kuulu isiklikult minu strateegiate hulka.
riq
kust sa selle "keskmise kulla tootmise kulu" leidsid? Ime, et allikas komakohta ei andnud.
kust sa selle "keskmise kulla tootmise kulu" leidsid? Ime, et allikas komakohta ei andnud.
panin ju lingi, kullafaq, http://www.galmarley.com/FAQs_pages/commodity_essentials_faqs.htm
The average production cost of the world's biggest producer - South Africa - is about $238 per troy ounce. 1997 industry estimates by the Federal Reserve Board suggested an average production cost worldwide of $300 per ounce.
The average production cost of the world's biggest producer - South Africa - is about $238 per troy ounce. 1997 industry estimates by the Federal Reserve Board suggested an average production cost worldwide of $300 per ounce.
Well, kulla puhul ei räägi me mitte viimase 100 aasta, vaid vähemalt 5000 aasta trendist. See trend võib teoreetiliselt ju ka muutuda, aga selleks tahaks kuulda mõnda kandvamat põhjendust, kui jutt, et maailmamajandus toimib nüüd kuidagi teistmoodi kui vanasti (dotcom anyone?)
Ja btw, nagu iga investeeringuga, isegi kui sa ise 3. maailmasõjaks ei valmistu, piisab sellest, et paljud valmistuvad, muutmaks kuld atraktiivseks investeerimisobjektiks.
Ja btw, nagu iga investeeringuga, isegi kui sa ise 3. maailmasõjaks ei valmistu, piisab sellest, et paljud valmistuvad, muutmaks kuld atraktiivseks investeerimisobjektiks.
mis juhtus alumiiniumiga? kas mitte alu ei olnud kunagi kullastki kallim?