Mille järgi sa otsustad, et neid pole siiani keegi ostnud?
Omniva vahendab vaeid EP tooteid. Otseselt nad äris ei osale. Antud tegevus on sama tulus, kui postmarkide äri. Tehakse lihtsalt vanast harjumusest ja numismaatikute / filatelistide nõudmisel. Oleks see vaid Omniva teha, poleks neid münte juba ammu letil. Samuti poleks enam ammu postmarke kasutusel, sest ned on täitsa miinusega äri.
1 Like
Ma püüdsin seda öelda, et kui nende müümisega kiiret pole, sest kulla maailmaturu hind muudkui kasvab, siis maksumaksja raha on seal all kinni. Vahet ju pole, kas tehtud kulutus istub Eesti Posti või Omniva bilansis. Kui neil on liigset raha, siis kärbiks pigem riiki õhemaks. Kas sa ei ole siis nõus, et sina suudad ise sama hästi või paremini neid münte hoida või müüa?
Omnival on e-pood, kus on müügil erinevad tooted. Eesti pangal ei ole e-poodi, ilmselt ostab teenust Omniva käest.
Eesti Pangal on ikka omal ka pood kust neid osta saab. Aga palun saage aru, veelkord püüan selgitada, et me diskuteerime hetkel seda väidet, et nii Eesti Pank kui Omniva, mõlemad võiksid muudkui tõsta oma kauba hinda ja neid lõputult müügis hoida. Sisuliselt nad siis võiksid need omale šeifi pista ja üldsegi mitte müüa neid, las siis väärtus muudkui kasvab? Kui riigil jääb raha üle ja Eesti Panga muusumipood ja Omniva hakkavad investeerimisega tegelema, siis minu meelest on hapud lood.
1 Like
E-pood.
Diskuteerimine hakkas sellest, et sinu meelest oli absurdne tõsta toote hinda, kui selle toote toormaterjali hind maailmaturul on nii palju tõusnud, et toote tagasimüümisel toormaterjaliks võib saada rohkem raha kui toote müümisel. Samuti polnud sul aimugi , kas seda üldse üldse ostetakse toormaterjaliks tagasi. Kuidas sa teemaga jõudsid tululmaksu vähendamiseni, et ülejääv raha lasta inimestel endal nutikamalt investeerida, ei tea. Ja kuidas sa jõudsid selleni, et veelkord selgitada, et me diskuteerime …, tõesti ei tea.
Ma ei saa nüüd aru, et kas teema on “lukus”, et seda ei tohi edasi arendada? Vabandan 
Igapäev õpin midagi uut
Loe veidi Eesti Panga reservidest…see kuld, mis seal veel kõik ripakil on…
Kuigi suurem osa on ammu maha müüdud ja võlakirjadesse pandud.
Reservkuld või võlakirjad, need on EP põhitegevus ja seda praegune arutelu ei puuduta. Meenemünt on selles suhtes erinev, et need on tehtud müügi eesmärgiga, siis müüdagu mingi mõistliku realiseerimisaja jooksul.
Sulatagu üles ja tehku uued meenemündid 
Ahjaa… aastaarvu võib ka 2025 panna, jääb mula vähemaks.
Ehh, meenemündid on sama värk nagu igasugune muu laokaup. Väljamüügihind on sisseostu hind + kazumm. Mõnikord on kazumm miinusmärgiga. Aga seda muidugi finantsfoorumis kunagi siinsetel kasutajatel ei ole
Kaupluse volitatud mutrikesed võivad alati kazummi koefitsenti muuta.
Ja nagu kauplustes alati - alati on vaba voli laokauba väärtus iga inventuuriga ümber hinnata ja audiitoritelt võtta kinnitus, et see vastab heale raamatupidamise tavale või isegi IFRS-le ning kirjutada ootamatu kasumi reale uus, suurem number. Tõenäoliselt annavad audiitorid enamuses kullast tehtud jubinate ümber hindamisele isegi suht kergesti aksepti, kuna on olemas mingid referentshinnad.
Aga iseenesest on tore, kui foorumi kasutajad viitavad näpuga sellise suure ja võimsa organisatsiooni nagu Eesti Pank väikestele mutrikestele, et kazumm võiks suurem olla.
1 Like
- Hiina on ehitanud päris huvitava jüaani põhise aga kulla tagatisel maailmakaubanduse clearing süsteemi. Sellel saab olema maailma finantssüsteemile ja kaubandussüsteemile tohutu mõju, mida hetkel veel ei aduta. Sisuliselt on jüään juba täna kullaga tagatud ning selle tõttu kasvab jüääni osa maailmakaubanduses kiiresti. USA dollarile ei tõota see midagi head.
Nimelt on loodud kullahoidlate võrgustik üle maailma (tulevikus luuakse veel). Riigid ja suured institutsioonid hoiavad nendes hoidlates füüsilist kulda. Kauplemine käib Shanghai kullabörsil 24/7 rutiinis. Suur rõhk on füüsilise kulla deliveryl, paberderrivatiividega ei mässata.
Süsteem töötab nii: kui Hiina ostab Saudi-Araabiast naftat, siis Hiina maksab selle eest jüäänidega. Saudi-Araabia võib need jüäänid koheselt Shanghai kullabörsil vahetada kulla vastu. Füüsiliselt asub see kuld kas Zürichis, Dubais, Hong Kongis või mõnes muus hoidlas. Kulla üle peetakse arvet blockhain tehnoloogia põhimõttel. Igal kangil on küljes omaniku silt, tehingu kuupäev, asukoht jm. Järgmisel hetkel võib Saudi-Araabia osta Hiinast tööstuskaupu ja arveldus tehakse vastupidi. Seetõttu ei pea üldiselt füüsilist kulda väga palju liigutama aga kui osalevate riikide hulk kasvab, siis kasvab ka kulla maht kindlasti.
Kuna kullavarud asuvad erinevates riikides (varsti avatakse ka Ryadis), siis võtab see maha vastaspoole riski. Kuigi idee tasandil võis süsteem olla olemas juba varem, siis suurima tõuke sellele andis USA (ja Euroopa) plaan külmutada Venemaa varad lääne pankades. Varad on dollaripõhised, mistõttu kolmandad riigid vaatasid, et dollaris hoitavad varad ei pruugigi olla sinu omad, kui USA otsustab teisiti. Sõltumatud riigid ei taha oma reservidele sellist osapoole riski. Samuti on põhjuseks USA tohutu (ja üha paisuv) võlg. On suhteliselt selge, et USA ei maksa seda mitte kunagi tagasi. Kõik finantsalkeemia mida USA mõtiskleb selle klaarimiseks tähendab võlausaldajate jaoks lihtsalt haircuti.
- Käesoleva aasta suvel omistati kullale Basel III raamistikus Tier 1 vara staatus (enne Tier 3). See tähendab seda, et alates suvest saavad finantsinstitutsioonid kajastada reservkapitalina hoitavat kulda 100% turuväärtusega (varem 50%). See loob parema võimaluse kasutada kulda tagatisena, laenata kulda, võtta kulla tagatisel laenu ja mis kõige olulisem, kasutada kulda üleöö repode tagatisena.
Keskpangad teadsid kulla staatuse muutmist pikalt ette ja asusid kulla osakaalu tõstmist keskpankade reservides. Keskpangad on viimasel kolmel aastal soetanud kollektiivselt 1000 tonni kulda aastas. Mitmed keskpangad ja suured finantsinstitutsioonide on teatanud plaanist tõsta kulla osakaal reservides 20% pealt 30% peale. See aga tähendab tänase hinna juures 2 triljoni dollari suurust täiendavat nõudlust. Ehk 15500 tonni kulda. Maailmas on ülse olemas ca 250-270 000 tonni kulda. Viimase kolme aasta tempos tähendab see et neil kulub selleks 15 aastat.
Muuhulgas on suurimad ostjad Hiina, Poola, Azerbaitžaan, Kazakhstan, Bulgaaria, Türgi, Tšehhi, Indoneesia, Gaana, Katar, Egiptus jt. Üldiselt arvatakse, et hiinlased peidavad oma kullaoste (ja tegelikke reservide suurust). Näiteks on kulla reservid eraldi Punaarmeel, Kommunistlikul parteil, maakonnavalitsustel, riiklikes fondides jne.
- Mis saab edasi? Kas mingil hetkel jõuab USA’le ja Euroopale kohale, et neid on mängust välja jäetud? Kas siis võetakse midagi ette? USAs keerutatakse mõtet teha täpselt sama asi aga krüptovaluutade baasil. Minul ei ole usku krüptovaluutadesse. Aga äkki riigid usaldavad oma triljonid dollarid reserve kuhugi kõvakettale?
Kui Euroopa ja USA proovivad teha alternatiivset süsteemi, siis tõenäoliselt läheb suuremaks kulla rabamiseks, mis tähendab kulla hinna jaoks ainult ühte. Püstloodis üles.
Paljud ei teagi, et kuni 1971 aastani oli raha tagatud füüsilise kullaga. Dollar oli tagatud kullaga ja teised valuutad olid tagatud dollariga. Kuna USA kasutas toona süsteemi kurjasti ära (dollareid prinditi rohkem kui oli kulda), siis süsteem lagunes. Täpselt sama teevad nad täna, dollareid prinditakse liiga palju, mille tulemusena ei taheta enam dollarit (US bond) hoida.
- So what?
Usun, et kulla hind saab lähiaastatel teha ainult ühte – tõusta. Argumendi selle toetuseks on:
-BASEL III’st tulenev kulla uus reservi staatus
-Maailmakaubanduse liikumine dollarist jüäänile
-Jüääni sisuline tagatus kullaga
-Riikide soov diversifitseerida ära USA võlakirjadest (dollarist)
Kui on soov sellele bettida, siis on kahjuks mitu probleemi. Esiteks kuld ei tooda intressi, seega on tegemist puhtalt spekulatsiooniga. Teiseks ei usu ma kulla derrivatiividesse (sest tihti ei ole need tagatud füüsilise kullaga). Aga füüsilise kulla hoidmine on keeruline. Üksikisiku tasandil tekib lihtsalt oht, et see varastatakse ära. Kolmandaks on väikeinvestorite jaoks kulla spread liiga suur (5-6%).
Disclaimer. Vanad mehed on kulla üle jauranud aegade algusest peale. Veel 5 aastat tagasi vaatasin ka ise Tavidi mehi nagu imelikke. Täna enam mitte. Võib-olla on lihtsalt selline vanus kätte jõudnud. Aga võib-olla olen ära tabanud varajases faasis tektoonilise muutuse maailmakorra muutuses. Aeg näitab.
17 Likes