Alvar,
arvan enamik BALTI optsioonide ostjatest kaotavad raha
Alvar, seleta palun seda 56 aktsia loogikat.
Talupojamõistus ütleb, et kui osta 100 aktsiat ja need katta optsiooniga, on kogukulu 2229.
Kui optsioone mitte osta ja see 2229 ainult aktsiate alla panna, saame 19.74 hinnaga aktsiaid kokku ca 113 tk. Suhe siis 113/100, mitte 100/56.
Talupojamõistus ütleb, et kui osta 100 aktsiat ja need katta optsiooniga, on kogukulu 2229.
Kui optsioone mitte osta ja see 2229 ainult aktsiate alla panna, saame 19.74 hinnaga aktsiaid kokku ca 113 tk. Suhe siis 113/100, mitte 100/56.
Delta on vahemikus -1 kuni 1. Antud juhul -0.44 näitab, et oled reaalselt 44 aktsiat lühike. Kui omad lisaks 100 aktsiat, siis kokku oled 56 aktsiat pikk.
Sisuliselt samasuguse positsiooni saaksid, kui ostad lihtsalt Nokia calli. Näiteks NOK Jan 2008 strike 20 call (WIKAD) väärtus on ivolatility andmetel 3,22 dollarit. Ostes selle optsiooni omad reaalselt 62 aktsiat. Siinjuures tuleb märkida, et aktsiahinna tõustes suureneb ka delta. Näiteks kui Nokia aktsia tõuseb 1 dollari võrra (ajaväärtuse langust ei arvesta), siis uus delta on 0.67 ehk omad juba rohkem aktsiaid.
Sisuliselt samasuguse positsiooni saaksid, kui ostad lihtsalt Nokia calli. Näiteks NOK Jan 2008 strike 20 call (WIKAD) väärtus on ivolatility andmetel 3,22 dollarit. Ostes selle optsiooni omad reaalselt 62 aktsiat. Siinjuures tuleb märkida, et aktsiahinna tõustes suureneb ka delta. Näiteks kui Nokia aktsia tõuseb 1 dollari võrra (ajaväärtuse langust ei arvesta), siis uus delta on 0.67 ehk omad juba rohkem aktsiaid.
ok.aga oletame et sa pead investeerima 2,4 miot $ ja kumma sa ostaksid? kas calle või aktsiad ja putid.
riskitase on erinev.ühel juhul võid kaotada kogu raha ja teisel juhul ei kaota sa üle kümne protsendi.
call ei ole sama instrument mis aktsia ja puti sümbioos.
to Alvar: see sinu kommentaari teine pool on lihtsalt eksitav.
riskitase on erinev.ühel juhul võid kaotada kogu raha ja teisel juhul ei kaota sa üle kümne protsendi.
call ei ole sama instrument mis aktsia ja puti sümbioos.
to Alvar: see sinu kommentaari teine pool on lihtsalt eksitav.
Ostes lihtsalt 100 aktsiat 19.74-ga on maksimaalne kaotus 1974 dollarit (Nokia pankrotis).
Ostes WIKAD optsiooni on maksimaalne kaotus 322 dollarit (1 leping = 100 aktsiat).
Otses 100 aktsiat ja WIKMD on maksimaalne kaotus 229 dollarit, seda sel juhul kui Nokia aktsia maksab 20 taala (optsioon on rahast väljas).
Optsioon annab võimenduse, selle alla pole ju mõtet panna kogu raha. Võimendus annab sama positsiooni, mis aktsiaid ostes, aga summa on väiksem. Loomulikult võib kaotada kogu optsiooni alla pandud raha. Aga kui ostad aktsiaid ja firma läheb põhja, siis kaotad kõige rohkem.
Ostes WIKAD optsiooni on maksimaalne kaotus 322 dollarit (1 leping = 100 aktsiat).
Otses 100 aktsiat ja WIKMD on maksimaalne kaotus 229 dollarit, seda sel juhul kui Nokia aktsia maksab 20 taala (optsioon on rahast väljas).
Optsioon annab võimenduse, selle alla pole ju mõtet panna kogu raha. Võimendus annab sama positsiooni, mis aktsiaid ostes, aga summa on väiksem. Loomulikult võib kaotada kogu optsiooni alla pandud raha. Aga kui ostad aktsiaid ja firma läheb põhja, siis kaotad kõige rohkem.
ok.
Alvar , see sinu interpretatsioon, et optsiooni delta näitab alusvara aktsiate positsiooni suurust, on küll huvitav. Ma ütlen, et huvitav selle poolest, et kuulen seda esimest korda. Ma ei ole optsiooniguru, kuid delta on siiski siiamaani näidanud peamiselt kahte asja.
1. Tõenäosust et optsioon lõpetab täitmiskuupäeval rahas. Näiteks delta 0.5 on tavaliselt ATM callidel, kuna tõenäousus nende rahas lõppemiseks on 50/50.
2. Samuti näitab delta optsiooni hinna muutust kui alsuvara kallineb ühe ühiku (näiteks USD)võrra. Siit ka puttide negatiivne delta, kuna alsuvara kallinemisel puti väärtus langeb.
Korrektne loogika tundub olevat just ipsumil, kes näitas et arwen saab tänu hedgimisele 113 aktsia eest makstes ainult 100 aktsiase positisooni. 13 aktisat on nö kulu, mida nõuab positisooni katmine. Ehk siis arwen on nõus maksma 13% rohkem kaetud positisooni eest. Kas see on õige strateegia või mitte on juba hoopis iseküsimus...
1. Tõenäosust et optsioon lõpetab täitmiskuupäeval rahas. Näiteks delta 0.5 on tavaliselt ATM callidel, kuna tõenäousus nende rahas lõppemiseks on 50/50.
2. Samuti näitab delta optsiooni hinna muutust kui alsuvara kallineb ühe ühiku (näiteks USD)võrra. Siit ka puttide negatiivne delta, kuna alsuvara kallinemisel puti väärtus langeb.
Korrektne loogika tundub olevat just ipsumil, kes näitas et arwen saab tänu hedgimisele 113 aktsia eest makstes ainult 100 aktsiase positisooni. 13 aktisat on nö kulu, mida nõuab positisooni katmine. Ehk siis arwen on nõus maksma 13% rohkem kaetud positisooni eest. Kas see on õige strateegia või mitte on juba hoopis iseküsimus...
Pasten siia ühe vana postituse, mis aitab vast selgust tuua. Autor Tõnno Vähk:
tonno
Re: Kuidas optsioonidega läheb? 04/12/01 13:43
arvutame, Alvar
sinu HP2C140 delta oli ostes c.a. 0.77, gamma oli 0.017, theta 0.06 päevas, vega 0.2, rho 0.2
turg oli c.a. 149.75 ja kaubeldav volatiilsus 27%, arvestuslik intressimäär 7%, preemia 14.2
Tegemist oli suhteliselt sügaval rahas optsiooniga - delta rohkem kui 0.75, tihti üle 0.75 deltaga asju eelistatakse mitte kaubelda isegi OTC turul näiteks. - Kuna ostsid optsiooni 100 aktsiale siis oled pikk reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 krooni kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra.
0.017 gamma näitab jah, et kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale.
Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 krooni võrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06 krooni. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 krooni optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho)
Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna:
1) su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest
2) vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub
Theta vastu sa ei saa ka midagi teha. Nii on sulle oluline vaid delta ja gamma. Hetkel kuna ostsid optsiooni mille delta oli 0.77 siis pidasid sa tõenäosust, et aktsiahind kukub alla 140 suuremaks kui 23% - ehk arvasid, et tegelik volatiilsus turu on suurem kui kaubeldav 27%.
Samas reaalselt saavutasid sa selle optsiooniga võimenduse 10,5 korda! See on kaugelt suurem kui mingi muu olemasolevaga instrumendiga. Samuti laenasid enda finantseerimiseks raha intressiga 7% - peab päris hea krediidireiting olema, et turult saada!:)
Nii ei pruugi volatiilsusnägemus olla ainuke põhjus optsioonidega kauplemisel.
tonno
Re: Kuidas optsioonidega läheb? 04/12/01 13:43
arvutame, Alvar
sinu HP2C140 delta oli ostes c.a. 0.77, gamma oli 0.017, theta 0.06 päevas, vega 0.2, rho 0.2
turg oli c.a. 149.75 ja kaubeldav volatiilsus 27%, arvestuslik intressimäär 7%, preemia 14.2
Tegemist oli suhteliselt sügaval rahas optsiooniga - delta rohkem kui 0.75, tihti üle 0.75 deltaga asju eelistatakse mitte kaubelda isegi OTC turul näiteks. - Kuna ostsid optsiooni 100 aktsiale siis oled pikk reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 krooni kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra.
0.017 gamma näitab jah, et kui aktsiahind tõuseb 1 krooni võrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale.
Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 krooni võrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06 krooni. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 krooni optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho)
Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna:
1) su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest
2) vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub
Theta vastu sa ei saa ka midagi teha. Nii on sulle oluline vaid delta ja gamma. Hetkel kuna ostsid optsiooni mille delta oli 0.77 siis pidasid sa tõenäosust, et aktsiahind kukub alla 140 suuremaks kui 23% - ehk arvasid, et tegelik volatiilsus turu on suurem kui kaubeldav 27%.
Samas reaalselt saavutasid sa selle optsiooniga võimenduse 10,5 korda! See on kaugelt suurem kui mingi muu olemasolevaga instrumendiga. Samuti laenasid enda finantseerimiseks raha intressiga 7% - peab päris hea krediidireiting olema, et turult saada!:)
Nii ei pruugi volatiilsusnägemus olla ainuke põhjus optsioonidega kauplemisel.
Alvari analüüs on hea, aga tundub et ta on natuke valel teel. Ei näe vajadust seda täpsemalt seletada, aga vaata reaalset olukorda, kus sul on -1 deltaga put katmas positsiooni (no näiteks NOK30 Jan08 vms).
Sa ei saa ju väita, et selle tulemusena omad sa n-ö 0 aktsiat ehk ei võida/kaota ei tõusust ega langusest.
Aga mulle jäi su jutust mulje, et just seda sa väitsid...
Sa ei saa ju väita, et selle tulemusena omad sa n-ö 0 aktsiat ehk ei võida/kaota ei tõusust ega langusest.
Aga mulle jäi su jutust mulje, et just seda sa väitsid...
Eespool väideti (arwen 07/01/06 23:23), et stoploss ei pruugi ju alati töötada.
Kas ja kuidas on see võimalik?
Kas ja kuidas on see võimalik?
"call ei ole sama instrument mis aktsia ja puti sümbioos." jah on küll. sünteetiline call. mõlema positsiooni risk/reward on täpselt sama. stop limit order ei pruugi tõepoolest alati töötada.
Aga miks ja kuidas ei pruugi stop limit order alati töötada?
Pikk positsioon + put on ju pisut nagu (asümmeetriline) straddle. Kui hind muutub optsiooni kehtivusajal vähe, oled kaotaja. Kui langeb palju, on kaotus piiratud. Kui tõuseb palju, oled plussis.
Ise näen sel mõtet ainult väga lühiajalises perspektiivis, näiteks kui majandustulemused silmapiiril või tehniline pilt indikeerib mulle ebasoodsat liikumist. Võtad riski maandamiseks OTM optsiooni ja kui tulemused käes või tehniline pilt selgineb, müüd maha. Pikalt optsiooni käes hoides sööb ajaväärtus igal juhul valusalt kasumit.
Antud NOKIA näitel kaotad ju 2 aasta tootlusest 13% igal juhul.
Ise näen sel mõtet ainult väga lühiajalises perspektiivis, näiteks kui majandustulemused silmapiiril või tehniline pilt indikeerib mulle ebasoodsat liikumist. Võtad riski maandamiseks OTM optsiooni ja kui tulemused käes või tehniline pilt selgineb, müüd maha. Pikalt optsiooni käes hoides sööb ajaväärtus igal juhul valusalt kasumit.
Antud NOKIA näitel kaotad ju 2 aasta tootlusest 13% igal juhul.
Ehk siis pikk+ put tasub votta siis,kui on oodata suurt liikumist.kiire tous=voidad,kiire langus=kaotad v2he voi j22d nulli,aeglane langus =suur kaotus
Kui suunda ei tea siis kohe put +call
Kui suunda ei tea siis kohe put +call
rii3, stop limit order muutub limit orderiks kui aktsia kaupleb sinu stopi tasemel või sellest läbi. Oht peitub selles, et turg võib väga kiiresti liikudes enam mitte jõuda sinu määratud limit hinnani.
sahtel,
Paluks veel selgitust. See tähendab, et kui ma sisestan stop limit orderi siin enne usa turu avanemist, siis order aktiveerub alles usa turu avanedes ja selle mõne sekundi ? jooksul jõuab hind nii palju langeda, et mu liiga optimistlik stop limit order muutub mõttetuks?
Paluks veel selgitust. See tähendab, et kui ma sisestan stop limit orderi siin enne usa turu avanemist, siis order aktiveerub alles usa turu avanedes ja selle mõne sekundi ? jooksul jõuab hind nii palju langeda, et mu liiga optimistlik stop limit order muutub mõttetuks?
Ei pea panema ju stop-limit, likviidsete aktsiatega ei tule kaotus stop-marketiga suurem kui putiga. Samas kipub put tõusurõõmu lämmatama.
arwen, milliseid putte sa katmiseks kasutad?
a) OTM, ATM?
b) lühikese tähtajaga või LEAPSe, et ajaväärtuse kadu vähendada?
a) OTM, ATM?
b) lühikese tähtajaga või LEAPSe, et ajaväärtuse kadu vähendada?
https:///images/files/Optsioonid%20041005.pdf
Sellel aadressil paikneb Tõnno Vähi presentatsioon LHV seminarilt "Optsioonid algajatele".
Kes ei usu, et aktsia + put = call, siis palun vaadata seal lk 13 leiduvaid aktsia ja optsioonipositsioonide diagramme. Seejärel varustada ennast pliiatsi ja paberiga, joonistada 1 graafikule nii pika aktsiapositsiooni kui puti tootlusdiagramm, kustutada üksteist taandavad osad ja vaadata millise instrumendi diagramm järele jäi.
to annioon a)tavaliselt ATM kuid hinna lähedal b)ma ei kauple.kõik positsioonid on ikkagi pikad ja enamustel mu aktsiatel on ka pikad optsiooni võimalused.kahe aastased.