kui neid siia ei lasta siis pole ka võimalik jälgida neid keda siia ei lasta…
noh, tööd tuleb hoida…
Mind huvitab, et kuidas eesti saaks üldse venemaale vastu õhusõjas - kas meil on ka kasutusel Starshield mille drooniterminalide toimimise liikumiskiirust on Ukrainas nüüd piiratud 160 km/h et venelased saaksid droone kätte. Kas meil üldse midagi sarnast on - satelliite meil ju ei ole. Väidetavalt oleks ju Ukraina sõja ammu kaotanud kui neil poleks olnud Starshieldi kasutamise õigust.
USA president Donald Trump kinnitas siiski, et luureandmete jagamine jätkub. Kuid vähem kui ööpäev hiljem teatasid Ukraina ametiisikud, et Elon Muski ettevõte SpaceX on kehtestanud piirangud Ukraina ründedroonidel kasutatavate Starlinki terminalide tööle. Side terminalidega hakkas kaduma umbes 160 km/h kiirusel ja seetõttu pidid mõned üksused rünnakud tühistama.
Oluline on see, et kui Trump eelmisel aastal korraks luureandmete jagamise peatas, siis kaotasid Suurbritannia ja Prantsusmaa võimaluse sihtida tiibrakette, mille nad olid Ukrainale üle andnud. Juurdepääsu katkestamine USA luureandmetele kahjustaks tõsiselt ka Ukraina võimet Vene rakette alla tulistada.
«Kellelgi teisel maailmas pole selliseid võimalusi,» tõdes Ukraina õhutõrjespetsialist.
https://www.postimees.ee/8564815/economist-trumpi-sammude-tottu-on-ukrainal-peaaegu-voimatu-sodida
1 Like
Mis nüüd välja tuli, siis Euroopal pole endal ilma USA toeta iseseisvalt võimekust tuvastada ja hoiatada Venemaalt välja lastud raketirünnakute eest.
6 Likes
Järelikult oli see praegune aktsioon Trumpi poolt väga vajalik, et euroopa midagigi aru saama hakkaks kui olematu tegelikult enda kaitsevõime on. Huvitav kas Putin teadis seda algusest peale ja mängib pikka mängu.
8 Likes
neid euroopa midagigi aru saamise juhtumeid peaks viimase 4 aastaga üksjagu olema olnud nüüdseks. On tunne, et midagi on muutunud või muutumas?
12 Likes
Kiire guugel eurooplaste toimetuste kohta…
- France: Operates its own optical reconnaissance and signals intelligence (SIGINT) satellite fleets (such as the CSO series) alongside communications satellites.
- Germany: Operates military radar reconnaissance satellites, including the SAR-Lupe and SARah constellations, has new €35 billion military space program
- Italy: Operates advanced synthetic aperture radar (SAR) observation satellites like COSMO-SkyMed for all-weather military imaging.
- United Kingdom: Operates dedicated military satellite comms networks like the Skynet.
- Countries like Poland are actively expanding their independent military imaging capabilities by partnering with commercial radar providers like ICEYE.
- EU operates secure satellite comms like GOVSATCOM to link civil and defense users. IRIS2 secure connectivity constellation project was initiated in 2022, the SpaceRISE consortium (Eutelsat, SES, Hispasat with Thales Alenia Space and Airbus) was selected to carry out this project with 290 satellites, first operational services are expected 2027.
European Space Strategy for Security and Defence was published in 2023, acknowledging that satellite navigation, communications, and imagery were critical to the military domain and that sovereign solutions to strengthen strategic independence through a dual-use approach linking civil and security applications were needed. 2021 EU created Space Programme Regulation, which established a programme for 2021–27 and created the EU Agency for the Space Programme, incl. navisat system Galileo, EGNOS, the Earth observation programme Copernicus, space situational awareness (including surveillance, tracking, space weather and near-Earth objects), and Government Satellite Communications, all with the objective of reinforcing EU technological autonomy. ESA’s new initiative, European Resilience from Space, has budget of €1.2 bn and a “clear mandate for use of space applications for non-aggressive defence purposes.” 2024 the post of Commissioner for Defence and Space, currently held by Andrius Kubilius, was created. Ukraine can now rely on Eutelsat’s OneWeb connectivity satellites, in early 2022 the EU had no such solution to offer.
Riikidel eraldi võivad mingid piiratud skoobiga kosmoseteenused olla, aga NATO toetub raketistartide early-warning osas täielikult USA SBIRS-ile (Space-Based Infrared System) ja sellele pole mingit alternatiivi. See pole loomulikult mingi uudisteadmine ja juba aasta tagasi algatati alternatiivi loomiseks JEWEL (Joint Early Warning for a European Lookout) initsiatiiv, aga see pole veel paberimäärimise faasist kaugemale jõudnud.
Kahe paralleelse samaotstarbelise ülikalli süsteemi üleval pidamine on loomulikult lollus, aga olukord on kujunenud selliseks, et ega alternatiivi vist ka pole.
8 Likes
Kui vaadata starlinki asendamist (Ukrainas näit.), siis Eutelsati terminalid midagi sarnast?
4 Likes
Samast artiklist:
Operatsioonide kavandamisel tuginevad Ukraina spetsialistid Ameerika satelliidipiltidele ja elektroonilise luure andmetele, mis aitavad droonidel ületada Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteeme.
Väidetavalt on Euroopa riikidel võrreldavad ja paremadki luureandmed ühekaupavõetuna summas olemas, aga hetkel pole neid mingisse ühtsesse süsteemi integreeritud.
1 Like
Sakslased kunagi rääkisid mulle, et tsiviilsateliite nad sõjalistel eesmärkidel kasutada ei tohi. Selleks on oma mil sateliititesüsteem. Sama ka konnaõgijatel. Usakatel ilmselt sellist moraalset dilemmat ei eksisteeri
2 Likes
Eutelsatil pole satelliidilt satelliidile ühendusi, st nii klient (a la droon kuskil Moskva taga) kui ka maajaam (Ukrainale/Venemaale lähimad Bulgaarias ning Rootsis) peavad korraga satelliidilt näha olema.
Kusjuures ma enne siin kuskil kirjutasin valesti - koos uute v3 Starlinki satelliitidega hakkab nende mesh ühenduse maht olema ca 2x suurem kui nende klientidele suunatud maht, st satelliitidevahelised ühendused pole enam pudelikaelaks.
Eutelsatil on ka uus tüüp satte üleslennutamisel. Ja sativahelise lingi puudumine ei mõjuta vist suurt midagi kui lääg väga hull pole ning kiirused enam-vähem.
Latency: Starlink typically 25 to 50 milliseconds, OneWeb typically 50 to 100 milliseconds, 20 to 70 ms round trip time (RTT).
Download Speed: Starlink: 45-280 Mbps; OneWeb: Up to 150 Mbps standard, scaling up to 195 Mbps for enterprise terminals. (Mil. lahendustel vb midagi muud…)
Upload Speed: Starlink: 10-30 Mbps; OneWeb: up to 32 Mbps.
Eutelsat:
- väikseim terminal 9 kg, 125 W
- ruutimine toimub maapealses tugijaamas (kui ka Moskvat ründava drooni operaator on Moskva lähedal metsas, siis käivad paketid ikka läbi Bulgaaria, ca 300 ms koguviitega)
- esimesed satelliitidevahelised lingid on planeeritud 2030 (samal ajal kui RB valmis saab)
- tugijaamadest eemal puudub pidev katvus (isegi kui mõni satelliit võib näha korraga Bulgaaria tugijaama ja 1800 km kaugemal drooni, siis pole sellise satelliidi leidumine kogu aeg kindlustatud)
Starlink:
- väikseim terminal 1,1 kg, 30 W
- ruutimine võime satelliitides, sh IP tasemel, toimib Starshield versioonis, st kui operaator kasutab sama satelliiti, siis käibki liiklus vaid läbi selle satelliidi, erinevate satelliitide puhul läbi omavaheliste linkide. Tavastarlink suunab liikluse siiski läbi maapealse tugijaama, aga kiiremini, ja vajadusel kasutades omavahelisi linke.
- satelliitidevahelised lingid toimivad ja pole enam kitsaskohaks ilma tugijaamadeta piirkondade katmisel (näiteks enamus Baltikumi liiklusest läbib mitut satelliiti)
- pidev katvus, piisab kui ükski satelliit näeb terminali, sama satelliit ei pea nägema maapealset tugijaama vaid saab suhelda läbi mitmete vahendavate satelliitide
Andmeside kiirus kusjuures pole oluline, drooni juhtimiseks piisab ka alla 1 Mbps. Oluline on madal viide ja pidev katvus.
Kuna oranži värdi punt kruttis starlinki nuppe korraks siis sai kristallselgeks, et ameeriklastele tuleb leida ruttu alternatiiv. Nüüd fasttrack’itakse see euroopa kosmosefirmade ühinemine:
BRUSSELS, 16th Oct.: The European Union is to give speedy antitrust approval to a satellite venture seen as the bloc’s answer to SpaceX after talks with Leonardo SpA, Airbus SE and Thales SA.
The venture is known as Project Bromo (a proposed merger between 3 of Europe’s largest space companies, Airbus, Thales and Leonardo, with the aim of consolidating their satellite manufacturing and space operations) has been lauded by EC’s von der Leyen as a potential European champion deserving top-level support. The plan aims to cut Europe’s reliance on American satellite providers, such as SpaceX.
Von der Leyen võib oma õnnistuse anda, aga kui satikate taevassejõudmise ajaks käivad Assemblee Nationales asjad Melenchoni või Bardella taktikepi järgi ja Bundestagis kamanadavad Weidel või Wagenknecht, on jälle käru kummuli.
Tuleb ikka vist oma tudengisatelliidile kuuliprits külge kruttida.
6 Likes
See kõik Starlinki asendus-satelliitside tegemine Euroopa Liidu poolt võtab aega kui kaua? 8 aastat? 12 aastat?
4 Likes
Eks nad upgradevad Eutelsati satipilve ja techi kogu aeg. See euroopa suur-kosmosefirma tekitamise läbisurumise uudis vast pigem näitab, et jalad on prse alt väljavõetud. Kohe algusest 6+ jardi käivet ja 25000 töötajat.
Ja pealik, isegi kui kogu idasaksa oleks afd käes ei tähenda see, et kogu saksa parlam oleks. Prantsusmaal jah suht pekkis asjad, aga ka see üks riik ei suudaks üksi kogu suurprojekti vast kraavi ajada.
PS. Ei tasu unustada, et euroopal on oma kosmodroom, oma kanderaketid, ei pea kiipima usa triljonäri ust ja anuma ‘palun vii meie - küll konkureeriv toode - ka orbiidile’. Lükkad oma satid Ariane järjekorras esimeseks ja kõik, lendavad, pea koheselt. 2027 on keskm 3 nädala tagant eurooplaste raketi start planeeritud, 10x Ariane ja 7x Vega+Isar.
2 Likes
EL on prioriseerinud üksikisiku mugavat elu, USA riigi tugevust ja äri.