Ukrainlastel puudub võimalus Starlinki tiblastani kohal kasutada ju, värdi elon keeras kinni.
Need ladusid ja tehaseid ründavad droonid vist kõik eel-progetud, või kst.
Sellest, et võid Dubai hotellis mullivanis vedeledes Eestis sõda pidada, võid jäädagi unistama. Not going to work. Keegi peab lõpuks ikka kohapeal “käed mustaks” tegema.
NATO-Venemaa konfliktis sa ei saa FAB-3000 pähe sest seda kandev põhiplatvorm SU-34 ei julge oma tööpiirkonnas isegi õhku tõusta. Isegi venelane ei kasuta lennukeid suitsiidirelvadena.
Argumentatsioonis nägid võimalust, et droonimeeste vastu toimetavad kopterid. Kus vastase kopterid liiguvad, võid ka glide-kitiga FAB3000 pähe saada.
Arvestades kogu lääne reageerimise aeglust, siis ma küll ei julgeks meie kaitset üles ehitada eeldusel, et meie õhk on kogu aeg kaetud. Mingi aja pärast loodatavasti küll, aga eeldada, et midagi kunagi läbi ei tule, on väga optimistlik.
Meie kaitse peab suutma eelkõige esimese löögiga hakkama saama ja selle ajal kasutatakse kõike saadaolevat.
1 Like
Meie kaitse peab olema suuteline lükkama aktiivse operatsioonitsooni Venemaa pinnale.
2 Likes
Ma räägin maatriksantennide laiemast kasutuselevõtust üldiselt, näiteks siis droonide point-to-point sidepidamiseks.
Näiteks 15 cm läbimõõduga maatriksantenn (a la suurema drooni või drooni emalaeva küljes või kuhugi paigaldatud ripiiteri küljes) annab 5 GHz juures koonuseks 25 kraadi, ehk ca +15 dBi. Mis tähendab ca 5x suuremat vahemaad ühe poole sellise antenni puhul ja ca 25x suuremat vahemaad kui mõlemal pool on selline.
Maatriksantenni geniaalsus seisneb selles, et pole enam vaja parabooli ja seda suunata. Maatriksantennis toimub suunamine ilma antenni füüsiliselt liigutamata ja nanosekunditega.
Suundantenni on ka raskem leida, sest väljaspoole koonust signaal ei leki eriti.
Starlinki kasutusala Ukraina sõjas on määratud USA valitsuse poolt, mitte Muski poolt. Lisaks on seal siis kahte sorti kasutusalasid - kodukasutaja terminalidele ja “military grade” autentitud terminalidele, kellede signaali ruutimiseks on lisaks lubatud satelliitide vahelised kanalid. Mis tsiviilkasutajatele on enamasti keelatud-piiratud.
Selleks on see seljakotiga või atv või autoga (sõltuvalt rinde kaugusest) mees, kes selle drooni lendu laseb. Tema seda ei kontrolli.
Pmst sama lugu kui nonde veoautodest Venemaal lendu tõusnud droonidega oli.
Let me guess - see tüüp, kes selle drooni laskepositisioonile (ennast paljastades avatud stardipositsiooni sihiga) tassib, ära tangib ja katapuldi peale paika sätib, olen sinu ettekujutuses ilmselt mina ja sina kujutled ennast seal kuskil ohutult kaugel x-box series x puldi sarnast jublakat näppimas?
3 Likes
Kusjuures droonidest vanemate relvadega oli sama lugu.
Keski annab kuskil kauges staabis käske jne. Miski kõrgeim juht president reisib üldse kuskil Londonis või Washingtonis või Brüsselis.
Nendel Venemaa veoautojuhtidel oli ka tõepoolest raske töö neid droone seal tankida …
Ehk siis need seljakotiga ja atvga mehed seal hetkel tegutsevad ka reaalselt 20 km rindest. Ja ei pea ennast niivõrd paljastama kui näiteks suurtüki- või miinipildujamehed, kes vajavad tõepoolest vaba liini.
Uuemal ajal isegi 70 km rindest lastakse drooniemalaev lendu ja see omakorda tegutseb (laseb droonid lendu) a la 20 km rindest, ja siis jääb seal vahejaamaks.
Sõjaväe praktika lihtsalt on nii, et droonioperaatorid on väärtuslikumad kui need rindel olevad jalamehed, ning kuna neid saab nüüd eemale paigutada, siis neid ka paigutatakse. Isegi mitte otseselt nende väärtuse pärast, vaid optimeerides risk vs kasutatavus suhet.
Mõni nö “vähem väärtuslik kui droonioperaator” droonide kokkupanija näiteks võib istuda veelgi kaugemal rindest, või kaitsevõrgupunuja. Ei ole päris nii, et “miks kaitsevõrgupunuja tädi töötab tagalas ja mina siin kaevikus pean seda tema tehtud asjaga vaenlase tule all katma? Tulgu ka siia kaevikusse punuma!”
Plaane võib muidugi igasuguseid teha, aga kuidas sa seda ette kujutad?
Variant 1: Eesti sõjavägi “viib” oma jõududega sõjategevuse Venemaa pinnale?
Variant 2: Eestit kaitstes liiguvad Nato väed Eestist Venemaa pinnale?
(See sama Nato, kes sisuliselt ei luba Ukrainal Nato raketti Venemaa suunas teele lasta)
1 Like
Siiani oleme me kõik sõjad Venemaaga just niimoodi teinud.
4 Likes
Näed PeaLiK.
Siin foorumis on inimesi, kellele drooni lendu laskmine pole piisavalt adrenaliini pakkuv ja oleks valmis ka kirsaga Venemaad võtma minema.
Variant muidugi, et “PeaLiK läheb”, toonik juhib Dubaist droone 
2 Likes
marker, sa oled üldjoontes täiesti norm tüüp ja ma ei viitsi siin teemas rohkem seda “kellel on pikem” asja aretada (sest nkn on selge, et minul). Teeks möla ajamise asemel vaherahu ning selle asemel teeme hoopis kumbki endale sobivas summas ülekande “Toeta Ukrainat MTÜ” arvele (EE387700771008885941). Mh?
(PS. Ma ise pole selle pundiga seotud, aga tean, et raha jõuab õigesse kohta.)
3 Likes
Ma ei saa aru, mida sa imestad - pmst selle lausega on ju kokku võetud kõigi viroloogiaekspertidest sõjandusekspertideks digimuundunud kamba doktriin
Me oleme aastakümneid ironiseerinud selle (tõenäoliselt väljamõeldud) küsimuse peale, et “a miks te politseid ei kutsunud, kui küüditama tuldi”, aga laias laastus oleme ühiskonnana samale tasemele jõudnud. Sõja saab ära pidada puhaste kätega kuskil soojas hästivalgustatud kontoris, sest meil on pikem antenn!
4 Likes
Tõsine sõda käib ikka professionaalide poolt mitmepuudase mõõgaga vastu vaenlast tagudes, samal ajal kui vaenlane sind sama raske nuiaga taob. Mismõttes need tehnoloogilise-progressi-muundunud sõjanduseksperdid julgevad väita, et selle saab ära pidada ilma ennast verega määrimata saja meetri kauguselt sest nende värvatud talupoegadel on pikem musketitoru!
Sinu sarkasmihõngule väikeseks faktitäpsustuseks:keskaegne rüütlimõõk kaalus tüüpiliselt umbes 2 kilo.
2 Likes
Ma lugesin ühte intervjuud KV ohvitseri ja tema abikaasaga. Jutt liikus kriisvarudele ja mainiti ära , et seda on kogunenud kastide viisi.
KV jäi minul kuivainepakist omajagu kraami kasutamata ja isegi terveid pakke jäi üle. Sai neid tuttavatele jagatud. Siis polnud seda sõnagi olemas nagu kriisivalmidus.
Täna võiks KV organiseeritult neid kuivainepakkide ülejääke inimestele jagada. Ma usun, et suurel osal tegeväelasel on kriisvaru just nende baasil. Miks mitte ka ülejäänud eesti kodanikel…
90-ndate alguses töötas mu härra maarjamõisa haiglas. Mäletan, et neile saadeti mingit aegunud sõjaprovianti. Peal NATO kirjed? Ajatemplid olid muidugi aegunud, sellele vaatamata kannatas näksida. Ilmselt mingi humanitaarabi haiglale sel sisuliselt näljaperioodil?
Et siis endal nähtud/maitstud
Efektiivne kriisivarumine või muu valmistumine algab ikka inimese peast. Arusaamisest, et kui mingi jama on, siis “keegi teine” ei tule, ei jaga, ei korralda, ei pühi nina ja seda teist otsa, vähemalt mitte väga kiiresti. Kui see arusaam on olemas, siis mingite kuivtoitude varumine on see kõige väiksem probleem.
3 Likes
Hea on targutada. Aga mingil osal inimestel algab see ikka rahakotist. Meil on väga palju inimesi, kes ilma toidupanga abita ei suuda igapäeva toidukordadekski midagi laua peale panna.
Sügavalt kahtlen, et neil keldrites/panipaikades on kriisivalmiduse varud halvemaid päevi on ootama pandud.
Nendes KV toidupakkides on omajagu sellist kraami,mida vabatahliklut ei sööks igapäevaselt. Suurema häda korral kuluks aga abiks kindlasti
Võimalik, et täna juba neid lahti võetud ülejääke jagataksegi inimestele. KV ise vaevalt neid jäänuseid kusagil säilitab…