Kui see al on nii võimekas, siis miks börsidel ikka kaotatakse ja õigeid valikuid ei ole ))) kas al on ka lotos võimeline ennustama ))) kuidagi tööl, on näha, kuidas noored panevad kokku x teskti, ise nad ei saa ka vist aru, millest kirjutavad. see on juba sügavam probleem…
Vabandan - see oli iroonia.
Ma reaalselt arvan, et ladustamine peaks toimuma enamuses Eesti lääneosas ja väiksemate kogustena tegevsõjaväe läheduses.
AI-droonid on veel mõne aasta kaugusel.
Samas on kõvasti arenenud p2p droonide sidepidamine, millest siin ka kunagi juttu oli, mis tähendab, et klassikalised mitmekilomeetriste raadioühenduste segajad on järjest vähemefektiivsed.
Droonijuhtide osas tundub, et Eestis on asi noorte hulgas käima saadud.
Ma arvan, et need on juba olemas, Ukrainal on miljoneid tunde videot, millega neid treenida, ainult et need on täna liiga kallid ja söövad liiga palju akut, et neid lahingus massiliselt kasutada.
LLMi ei saa droonide puhul eriti kasutada. Vaja on sellist tehisaru, mis suudaks väga kerge ja odava plaadi peal autonoomselt funktsioneerida.
“AI” ei ole ainult LLM. Lokaalselt jooksev YOLO võiks üsna hästi igasugu tehnikat ja inimesi tuvastada. Piiravaks on ikkagi lisanduva riistvara hind, mis jääb ilmselt sinna $1000-3000 vahele (mõni Nvidia Jetson ehk). Selle summa eest saab õige mitu tavalist drooni ja ühtlasi on inimesel lihtsam tsiviile tuvastada.
Hübriidlahendus? Selleasemel, et jooksutada lendavat AI-d lendaval droonil, võib AI-d jooksutada inimoperaatori asemel statsionaarses punkris, mis ühenduses droonidega kas siis raadiolingiga või optilise fiiberlingiga - kallis AI raud ei hävi igakordselt koos drooniga ning mass ja energiatarve pole nii suureks probleemiks. Kas oleks rentaabel? Kui laialdaselt juba kasutusel?
Juba vähemalt 6 aastat tagasi hakati lennujaamades jms kõrgema turvalisusega kohtades kasutama automaatse objektituvastusega süsteeme. Jooksis tollasel üpris tavalisel raual. Eesmärgiks tuvastada “ilma omanikuta kott” olukordi. Tänaseks on lihtsam võimekus juba suhteliselt laiatarbe-valvekaamerates.
Droonile mahuks sellisel tasemel lahendused küll. Küsimus puhtalt “kas sobivaid kiipe saab piisavas koguses piisavalt hea hinnaga kätte”.
FPV droon lendab tüüpiliselt üheotsapiletiga ja selline hinnaklass lihtsalt ei mahu eelarvesse.
SÕJAPÄEVIK LIVE | Martin Herem: Venemaal ei ole vaja Ukraina sõjast taastumiseks pikalt aega
Siin Martin Herem räägib enamik saatest droonidest…
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120438473/sojapaevik-live-martin-herem-venemaal-ei-ole-vaja-ukraina-sojast-taastumiseks-pikalt-aega
Ei usu, et statsionaarsel punkritel üle poole päeva eluiga oleks. Venelastel on juba praegu spetsiaalsed droonijuhtide jahtimise üksused ja droonijuhid ei tohi kauaks ühe koha peale sitsima jääda, et neid suurtükitulega tümaks ei tehtaks.
Raadioside lähtekohta annab lokaliseerida tavalise traingulatsiooniga. Optilise fiibri puhul saab nagu niiti mööda punkri üles leida. Kui juba droonid AI abil sihtmärke valivad, asi siis mõni neist fiibrikiudu jälgides selle lähtekohta üles leidma panna. 0,27 mm kaablikiu eristamiseks piisava reso saab vägagi tavalisest droonikaamerast kätte.
Heremi jutus mainitud suuremate luure- ja tulejuhtimisdroonide juures sellise AI kasutamine, mis termo- ja optilise kaamera signaalidest mustreid otsib ja operaatorile oma leidude kohta märku annab, oleks küll väga hüva mõte. Droonijuht ei peaks tunde ekraanipilti jõllitama.
See tundub juba mingil määral kasutuses olevat. Mõnedel videotel on olnud näha “AI” joonistatud kastikesi sihtmärkide ümber
1 Like
FT-s täna lugu teemal mida teha kui droonid vananevad techi mõttes nädalatega, kas panna rahhi nende alla ja osta lattu, kui nad on sõjaolukorras mõttetud, sest tehnol. vananenud.
Sakslased kirjutasid 4,3 jardisesse diili näit. sisse, et tootjad peavad uuendama droone. Samas on võimalik, et uued side jm. süsteemid mingil hetkel pole enam uuendatavad ja võib juhtuda, et lahingudroonide välimus jm. mingi hetk muutub.
German defence ministry has prepared 2 new contracts with German attack drone makers Stark and Helsing worth up to €4.3bn in total. They include an “innovation clause” that requires the producers to monitor their systems for potential improvements and inform the government of possible upgrades. Up to 2x pa., officials can request that the drone is adapted to new developments. The contracts also allow government to renegotiate the price if tech. developments reduce costs. Gundbert Scherf, Helsing’s co-CEO, said it was “very doable, as what changes is electronic warfare elements and some of the software.”
Europe’s caution is frustrating for drone makers who see an opportunity lost — the only way to scale drone production up in the future is to start buying them today, they say.
Soome kaitseminister: “We have almost the largest artillery in western Europe, together with Poland. Stockpiling artillery ammo and mines is easy, it doesn’t take a lot. The high-tech sector is more difficult,” Häkkänen said. “We need drones for training. But the stockpiling is a challenge.” A model that dominates one week can be electronically jammed or tactically outclassed by the next. Ukrainian drone unit commanders and engineers told the FT that most western drones needed to be reconfigured before use and that many end up being cannibalised and scrapped for parts.
China makes up to 80% of the world’s drone components and would be an unreliable supplier in wartime. Kovacevic, CEO at Orqa, a Croatian co. which has Europe’s largest non-Chinese origin supply chain of drone components, said his co. caters to a “Cambrian explosion” of new drone companies in Europe and the US.
Drones do have one significant drawback: they are vulnerable to jamming, which can make whole ranges of the radio spectrum unusable in certain areas of the front line. This means the wireless communication modules, radios, antennae and software are always changing.
“So you ask China, ‘OK, could you do a module for us on this frequency?’ And a week later the drones are back in the air. But they sell to both sides. So that is why you need to localise your production.”
1 Like
Kõige lihtsamad FPV droonide juures väga neid vananevaid osasi ei ole. Korpus, mootorid, tiivikud, ESC (mootori juhtimine), kaamera ja pildiülekande moodul. Akud ka, sest eriti midagi paremat kaalu ja energiatiheduse osas vaevalt et lähimal ajal tulemas on. Ainuke probleem on akude säilitamine. Lennujuhtimismoodul võib küll tiba aeguda, aga selle peaks kompenseerima pilooti väljaõpe. Hind on kuskil 300-500€ kanti. 20km optilist maksab ka kuskil 100€ ringis. Neid võiks olla varus 10 000 komplekti. Ja mõni tuhat juhtimispulti. Hind tuleks 5-6 miljoni juurde, mis pole militaarmaailmas just suur summa, et ülejäänud relvahanked kõvasti kannatada saaks.
2 Likes
Kui droonid on “üheotsapiletiga”, siis pole vaja ka remontida. Tarnija ja kasutaja jaoks tähendab seda, et pole vaja tagada üksikute komponentide kättesaadavust (tarneahela mõttes) aastate pärast. Piisab sellest, et droon on komplektne ja töötab. Võimalik, et tehakse üksiku komponendi (nt. akud) osas erikokkulepe, mida on lihtsam täita.
Võrdluseks siis mõni pikemalt korduvkasutatav lahingumasin, mille puhul on varuosade tarneahel täiesti eraldi hinnastatud ja tootja peab tagama ka nende komponentide kättesaadavuse, mis on allhankena toodetud, sest erakordselt jabur oleks kui miljoniline seade ei tööta sellepärast, et 1000 € elektroonikaplaat on veidi korrodeerunud ja kõik laiutavad käsi, et selliseid enam kusagil ei tehta.
Suurte koguste juures hakkab mängima ka tõenäosus. Ostad 10 000 komplekti ja arvestad, et laos seismisega võib-olla 500 neist kohe ei tööta, aga so what? Kui pikne kärgatab, siis sul on 9500 komplekti ikkagi võtta. Ja see 500x500€ pole kaitse-eelarves mingi raha.
1 Like
Ukraina kasutab laia valikut erinevaid FPV droone, alates pisikestest luureks mõeldud Mavic-tüüpi droonidest, kuni suurte 20 kg kandevõimega pommitajadroonideni. Nt.kõige efektiivsemaks peetava “Vampire/Baba Yaga” hinnavahemikuks oletatakse sõltuvalt varustusest $20 000 - $50 000. Juba ainuüksi selle termokaamera maksab palju-palju rohkem, kui 300-500€.
Siin nt. üks firma, kelle droone päris palju kasutatakse: Wild Hornets – FPV Drones. Ukrainian UAV Manufacturer
Tõsi, see pole raha, millele peaks keskenduma. Mõelda tuleks hoopis teiste asjade peale:
a) Laod peaks olema konditsioneeritud ja stabiilse temperatuuriga, et droonid niiskusega lihtsalt samblasse ei kasvaks ja känkraks ei roostetaks.
b) Mingi lõhkekeha võiks ka neil kõhu all rippuda ja sedagi on vaja ladustada. Lõhkekehade ladustamine on omaette ooper. Ei ole nii, et lükkad mitusada kilo TNT ekvivalenti kuhugi suvalise kuuri alla.
c) Transpordiks pole hea mõte neid üksteise otsa hunnikusse loopida, vaid on vaja selleks mõeldud transpordisõidukeid mingitlaadi sisse-ehitatud riiulisüsteemiga.
d) Akude isetühjenemise tõttu peab olema laadimissüsteem generaatorite ja suurte dokkidega, et 10 000 drooni sajakaupa laadides nädalaid ei kuluks.
e) Ka “üheotsapileti” droonidega ei saa lihtsalt suvalises suunas hea õnne peale jugama panna, et see siis lõpuks sihtmärke leidmata põllu peale puruks kukutada, vaid nende toetuseks on vaja ka suurema ulatusega luuredroone, mille abil neile sihtmärke antakse.
jne. jne.
Lõpuks võib vabalt olla, et droonide endi soetushind on üsna märkamatu võrreldes kogu toetava taristu, väljaõppe, tugisüsteemide, logistika,- lao- jms. kuludega.
PS. Eeltoodu pole mõeldud väitmaks, et kamikaze droone pole vaja, vaid juhtimaks tähelepanu, et nendega seotud kuludele ei saa lihtsalt veebipoe hindu ühikute arvuga läbi korrutades läheneda.
3 Likes
Olulisem on:
- Treenitud pilootide olemasolu;
- Tehnikute olemasolu ( Tarkvara ja hardware);
- Oskus maastikul kasutada droone ( nii kaitses kui ka ründes);
- Taktikasse integereerimine;
- Õppekohtade tuvastamine ja kogemuste saamine.
Neid asju saab ainult läbi praktika. Seega droonid on väljaõppeline kulu pmt. Kõige lollim idee on mitte midagi teha tuues põhjuseks " asjad vananevad". Mõelge kaua läheb aega, et eespool nimetatud oskused ja teadmised saada?
2 Likes
Ajad kunstlikult asja keeruliseks.
Ilma aku ja lõhkepeata on pmst tegu laiatarbeelektroonikaga, millele sobivaid hoiustamistingimusi võiks Eestis piisavalt olla. Kusjuures 10000 FPV drooni võiks ära mahtuda 2-5 konteinerisse. Pole mingi eriline maht,
Akude säilivus on naguinii kehvake ja neid ei peaks droonidega koos hoidma. Lisaks tuleb akusid aastate jooksul uuendada ja droon peaks toetama suvalise paki “teibiga pähe sidumist.”
Lõhkepead ladustatakse koos muu “ammoga”. Tahaks arvata, et selleks on meil infra olemas, kui hankeid juba korraldatakse.
Igasuguse “eritranspordi” vajadus on liiast. Kogu droonindus peaks organiseeritud nii, et kasvõi väikebuss teeb tiiru ladude vahel ära, viskab 2-10 pakendid teale ja on mõne tunni pärast võimeline need “käiku laskma”.
3 Likes