Kuidas kaitsta Eestit?

Olles üsna pikalt sealkandis elanud, siis Dubki külast pole ma kunagi kuulnud.

To: Uiboupin-Toomas
Ortofotod (maa-amet, delfi kaart) näitavad, täiesti mitu maja on seal, katused paistavad suhteliselt terved. Samuti on seal paar lagunenud maja, kas põlenud või lihtsalt kokku kukkunud. Isegi wikipedia lehekülg olemas 13 keeles: https://et.wikipedia.org/wiki/Dubki

Ma olen seda kartnud, et peale kaitseministr sõnamulina ei olegi meil midagi muud ja nüüd on see ka kindrali poolt välja öeldud.

Erukindral Urmas Roosimägi, endine maaväe staabiülem ja õhutõrjespetsialist, hindab Eesti praegust õhukaitsevõimet väga kriitiliselt. „Kui vaadata Venemaa föderatsiooni reaalset ründevõimet, siis tuleb tunnistada, et Eesti on täna sisuliselt kaitseta ja meil puudub praegu nii keskmaa- kui ka pikamaaõhutõrje ning olemasolevad lähikaitsesüsteemid katavad ainult maaväe üksusi.“

https://forte.delfi.ee/artikkel/120409461/eesti-on-tana-sisuliselt-kaitseta-kas-mig-ide-peremehetsemine-naitas-et-kuningas-on-alasti

Siinjuures ei saa meenutamata jätta, et Herem oli see kes tõmbas keskmaa õhutõrje soetamisele piduri kui selleks raha pakuti Ratase valitsuse poolt.

Keskmaa õhutõrje arendamisest on Eestis räägitud varsti juba 15 aastat, see oli peale Gruusia sõda isegi arengukavades sees, aga midagi ära pole tehtud. Mis on olnud takistuseks?

Ajakirjanikel oleks õige esitada see küsimus praegusele kaitseväe juhatajale. Ütleme nii, et ta on selles suhtes näidanud tahte puudumist. Alati pole raha selleks olnud ja siis kui raha tekkis, ei suudetud seda rakendada.

https://forte.delfi.ee/artikkel/95731897/intervjuu-leo-kunnas-minge-ja-kusige-heremilt-miks-eestil-siiani-keskmaa-ohutorjet-pole

3 Likes

vandid teavad, et et neid niikuinii keegi ei “tülita” sest meie pool ei saa ennem ei kaitsele ega ka rünnakule asuda kui keskkonnaameti poolt pole läbi viidud põhjalik keskkonnamõjude hindamine, aamen
https://www.err.ee/1609828245/seadusemuudatuse-korral-saaks-saatse-saapa-umbersoidu-ehitus-alata-2026-aastal

1 Like

Tegelikult on Eestil ümbersõiduvõimalus juba praegu olemas. Saatse Saapast läbi mineva tee alaline sulgemine ei pane kedagi, nagu vanglasse, luku taha. See tee on lihtsalt lühem võimalus ligi pääseda.
Liialt tähtsustatakse seda probleemi, eks riigi luureametkonnad ning piirivalve võtavad seisukoha ja siis kas lubatakse läbisõitu või mitte, keegi selle pärast oma varast või elust ilma ei pea jääma. Ainus lootus on, et venelased inimröövidega seal tegelema ei hakkaks.

2 Likes

Pole üldse paha mõte - kahjuks meil pole selleks väga palju sobilikke piirilõike …

Postimees kirjutab leedulased-tahavad-ule-piiri-tungivad-vene-vaed-mulkasse-uputada

Looduse taastamise määruse järgi taastatakse Leedus alates järgmisest aastast umbes 40 000 hektari ulatuses soid ja muid märgalasid, vahendas Leedu avalik-õiguslik ringhääling (LRT).

ehk siis seda saab nii CO2 teemasse kui ka piirikaitse/turvalisuse parendamiseks loetleda :slight_smile:

1 Like

Siin foorumis alles kuu-kaks tagasi mõnitati Kaitseministeeriumit sarnase plaani eest Eestis soid taastada.

2 Likes

Ei tea, kas leedukate teadmine sellise asja efektiivsusest tekkis alles siis, kui selle aasta mais 4 ameeriklast iseend ja oma soomuki ühte soolaukasse ära uputasid?
Asukoht: https://www.google.com/maps/place/54%C2%B058’58.8%22N+25%C2%B045’57.6%22E/@55.0244047,25.9165666,459m

1 Like

ma usun, et teadmine oli juba varem olemas, on ju meie enda kaitseväeesindajadki rääkinud, et raskete tankidega eestis suht keeruline, kuna pinnas sageli pehme ja/või metsane jne. Leedus juhtunud õnnetus, ilmselt kinnitas teoreetilist teadmist - et vesised lõksud töötavad tulemuslikult.

ja meie märgalad mida taastada taheti ei asunud minu mäletamist mööda vene piiri ääres, pigem oli vist tegu pärnumaaga ja ka mitte kaitseministeeriumi vaid keskkonnaameti/kliimaministeeriumiga. aga võin ka eksida, pole seda setomaa kaarti nii palju uurinud, et kas ja kui palju seal soid või pehmemat pinnast, pigem oleks puusalt tulistanud, et tänu haanja kõrgustiku ning piusa koobaste geograafilisele lähedusele, on seal tegu pigem liivase ja kõrgmaastikuga. Samas lämmijärve ääres ja värskast ida/lõuna/edela suunas võiks ju pehmet pinnast ka jaguda … iseasi kas ja kuidas seda seal täiendavalt märg-alatada

1 Like

Tegelikult on Eesti piiri ääres sobivaid märgalasid küll.

oot need on nüüd küll teiselpool piiri … :slight_smile: või ok, teiselpool kontrolljoont.

See ongi see paljutõotatud lubadus sõja viimiseks venemaa poolt okupeeritud Eesti pinnale.

*Venemaa poolt okupeeritud Eesti pinnale

Lähed ise seda tegema või jäädki sealt kaugelt targutama, kuidas meil kõik valesti on?

Ma tuletan teile meelde, et meil on kliimasoojenemine, nagu Kliimaministeerium väidab, mis tähendab et sood ja rabad hakkavad iseenesest kuivenema. Turbasammal nimelt tahab kasvamiseks külma ja niisket kliimat. Seega, pikas perspektiivis see asi ei tööta.

Alad, mida annab siirdesoodeks taastada on juba praegugi tüseda huumushorisondiga ja pehmed ning soomustehnika jaoks keeruliselt läbitavad. See, kas pinnasevee horisont on 50cm kõrgem või madalam ei puhu eriti pilli. Anult sääski on rohkem. Mingi vähegi arvestatava turbakihi taastumine nendel aladel võtab 1000+ aastat. Tea, kas tÌbla nii kaua viitsib oodata. Künka otsa ega kallakule märgala ei tekita ühegi nipiga. See oleks rohkem illusoorne kui tegelik kaitse. Eesti puhul peab idast maismaad mööda ründav vaenlane niikuinii liikuma üsna lihtsalt aimatavates liikumiskordiorides. Hoopis halvem oleks, kui rünnak tuleb lõunasuunast, läbi Läti. Lõunapiiriile kuluks samuti mingid varem ette valmistatud tõkkeliinid ära, mis sest, et lätlased võivad seda solvanguna võtta.

3 Likes

Ajal, mil Pärnu linnapeaks on saamas kahtlase minevikuga Ekre liige, on paslik meenutada, et meil on inimesi, kes seal võitlevad nii Kaitseväe tööstuspargi
https://www.err.ee/1609817310/vabauhendused-kaebasid-parnu-kaitsetoostuspargi-plaani-kohtusse, kui ka NATO staabi rajamise vastu(alumises artiklis kirjas). https://www.err.ee/1609808772/kaitsevagi-kavandab-sauga-moisa-alale-vaeuksust-ja-nato-juhtimispunkti
Ükskõik, mida Eestisse rajada proovitakse, kohe ilmub sellele kari vastaseid.

1 Like

Tahaks väga loota, et lõpuks hakatakse riigi poolt ka midagi tegema droonikaitseks.

EIRSHIELD süsteemil on Ukraina kogemuse pealt välja arendatud koheselt töötavad kuluefektiivsed võimed automaatseks droonide tuvastamiseks, jälgimiseks ja neutraliseerimiseks, sh erinevate mõjuvahendite kasutamine madalalt lendavate vaenulike droonide vastu

https://majandus.postimees.ee/8348022/eesti-voib-saada-droonikupli-kaitsetoostusettevote-tootas-valja-mitmekihilise-droonitorjesusteemi

Millisel EKRE liikmel seal pärnumaal kahtlane minevik on?
Kusjuures mitte ükski väljatoodud err uudis ei räägi sõnagi EKREst…:joy: