Probleem ongi selles, et sinu jutt ei põhine mitte millelgi. Minu jutus mainitud faktid on väga lihtsasti googeldatavad. Kui sa proovid seda teha ja siiralt ei leia, siis palun kirjuta ja ma otsin sulle viite, pole probleemi. Sinu väited tankitõrjemiinide ja lõhkeaine kohta on aga nii üldsõnalised, et need ei näi millelgi põhinevat. Googeldamisel ei leidnud ma mingit avalikku infot selle kohta, et kui palju on Eesti minevikus (st nii enne kui pärast Ukraina sõda) ühikuliselt ostnud tankitõrjemiine või lõhkeainet. Sa väidad, et sul on selle kohta infot, mistõttu palusin sinult viidet. See ei ole ära panemine või viite küsimine viite pärast vaid ma päriselt tahaks infot selle kohta, et kuidas on ajas kujunenud Eesti tankitõrjemiinide varud. Mina seda ei leidnud, seetõttu palusin sul postitada see info, millele tuginedes sa need väited esitasid.
Päevauudiseid?
Palun ärgem laskugem delfi kommentaariumi tasemele, eks. Me kõik teame, mida praegu kirjutatakse uudistes ja mida kirjutati 3 aastat tagasi.
Sinu hääled räägivad, et Venemaa on tugevam kui kunagi varem (või vähemalt sama tugev)
… kui oli veel võimalik uskuda, et mida kauem Venemaa sõdib seda nõrgemaks ta jääb. Millegipärast ei ole seda juhtunud.
See, mida sa väidad mittevõimalik uskuda ongi päevauudised.
Ja reaalselt ongi Venemaa nõrgem kui Ukrainat rünnates. Nende sõjatööstus on küll veidike jalgadele saanud, aga seda ülejäänud majanduse kannibaliseerimise hinnaga. Saavutatud on tase, kus kuu toodang katab ca nädala kaotused rindel.
Samas väljaõpetatud sõjaväga on vähem, inimesi sõjaväelasteks on raskem saada (isegi vanglad tehti tühjaks), sõjavarustuse ladudest saab vaid eesleid ja üksikuid hobuseid…
Venemaa ongi nõrgemaks jäänud.
Samas on sõda läinud rohkem positsioonisõjale ja Ukraina pole piisavalt tugev, et peale tungida. Samas nende enda genereeritud sõjaline võimsus on tugevalt kasvanud (kuigi samuti muu majanduse arvelt).
Mul on tunne, et Putin saab sellest aru ja kutsus nüüd ellu oma agendi ühes teatud valges majas, kellega koos etendada, kuidas “rahu nimel” suured Ukraina alad Venemaa omadeks põlistatakse.
Eesti kaitsmisesse puutub kõik see nii, et Eestile on kasulik kui venelasi võõral maal tümitatakse. Sina väidad, et see nii pole - mis teeb su Vene kasulikuks idioodiks või trolliks.
Ma ei ole midagi sellist väitnud. Sa ajad täitsa ilmaasjata auru välja. Saan aru, et närvid on püsti ja siis näeb trolle igas nurgas, aga sellest saab vaenlane ainult kasu, kui normaalsed inimesed täiesti asjata pimedas toas üksteisel soolikaid välja lasevad.
Ise kirjutasid, et Venemaa pole nõrgemaks jäänud. Täiesti konkreetselt ja see oli su ainuke väide tolles postituses.
Eks nad on arenenud, aga suur osa sellest lahingukogemuse kogumisest on olnud tühja, kuna sõjaväelaste poolestusaeg on olnud väga kiire.
Tehnoloogilisel tasemel on sõjapidamine Ukraina sõjaga jõudnud uuele tasemele, aga kogemust selle sõna otseses mõttes pole Venemaa eriti suutnud koguda.
Seda on toodud ka ühe põhjusena, miks Venemaa võit oleks väga halb - nad saaks endale lahingkogemusega Ukraina sõdurid, kellede eluiga rindel on olnud suurusjärke pikem.
Mõtleme sedapidi. MS I ja MS II kogemus näitab, et päris palju tehti “petterünnakuid” minimaalsete jõududega, et siduda vastase kordades suuremaid jõude X lõigul, selleks et tegelik läbimurre teha Z lõigul (vt. nt. “Brussilovi läbimurre”).
Seega, Veremaa jõudude sidumine Ukrainas (nt. Ukrainat jõudumööda aidates) kaitseb Eestit.
Küsimus taandub ühele. Kas Veremaal on TÄNA piisavalt jõude, et sõdida Ukrainas ja samal ajal konsentreerida piisavalt vägesid ja varustust Eesti piirile, et “Tallinnasse kolme päevaga”. Kas selleks tuleks Ukraina rindelt vägesid ära tõmmata? Kas Ukraina aktiivne toetamine võiks tekitada olukorra, kus Veremaa EI SAA neid jõude ära tõmmata, sest riskib Ukraina vägede läbimurdega Veremaa territooriumile?
Ma arvan, et iga mõtlev inimene on nõus, et Venemaa majandus on kehvem ja sõjavägi on nõrgem kui 3 aastat tagasi:
- kui sealne majadus oleks heas seisus, siis ju ei oleks igal pool üheks peamiseks nõudmiseks sanktsioonide lõpetamine;
- kui sealne majandus oleks hea ja tugev, siis seda lihtsalt mingid “mõttetud” sanktsioonid ei kotiks;
- kui sealne sõjavägi oleks tugev ja võimekas, siis sa ei manguks ega kerjaks laskemoona, droone, elavjõudu Iraanist ja Paksult poisilt;
- kui sul oleks piisavalt võimekust sõjaväe varustamiseks, siis mindaks lahingusse soomustranspordiga, mitte eeslite ega tõukeratastega.
See muidugi ei tähenda, et Venemaa võimekust peaks alahindama. Pigem peaks lähtuma Bismarcki kunagisest ütlusest: “Venemaa pole kunagi nii tugev nagu kardetakse, ega ka nii nõrk nagu arvatakse.”
Tulles tagasi olukorra juurde Ukrainas. Pakun, et enamus mõtlevatest inimestest (v.a. Trump ja tema lähim kaaskond muiudugi) ei arva, et lähiajal, nii 1-2 aasta perspektiivis, sünniks Ukraina ja Venemaa vahel konkreetne, tugev, mõlemale poolele sobiv rahuleping. Sest Venemaa seda lihtsalt ei soovi. Parimal juhul suudetakse sõlmida ehk mingi ajutine vaherahuleping ning eks siis tulevik näitab, kui pidavaks see ostub ning kui pikalt see “ajutine” periood kestma jääb. Samas tähendab see, et isegi peale seda nö. vaherahu ei saa Venemaa kogu oma sõjaväge ja isikkoosseisu tekkivalt vaherahujoonelt ära tuua. Jah, mingil määral ehk on võimalik seal seotud sõjalisi resursse vähendada, aga kui need sealt täiesti ära tuua, siis on Ukrainal koheselt võimalik praegu okupeeritud alad kiiresti tagasi võtta.
Kokkuvõttes ongi nüüd küsimus, et milline saab olema Venemaa sõjaline võimekus peale võimalikku ajutist vaherahu, arvestades, et täiesti arvestatav osa Venemaa sõjaväest ja varustusest jääb pikalt seotuks Ukraina-Venemaa ajutisel kontrolljoonel.
Ma arvan, et vaherahu oleks tegelikult täna Venemaa huvides. Kui sa teed ebakindla vaherahu, siis saavutad sellega olukorra, kus riiki investeeringuid ei julgeta teha ja inimesed, kes kardavad sõja jätkumist mõne aasta pärast on pigem riigist emigreerumas, st lood ebastabiilse olukorra, mis jääb takistama Ukraina majandusarengut. Seetõttu on Ukraina huvides üksnes konkreetsete julgeolekugarantiidega rahuleping.
Kas Eestis on ka venekeelsed sõjaväeosad?
Keegi teab kui palju vene keelt kasutatakse?
Mis on nende julgeolekurisk? Asuvad sõdima Eesti vastu?
See viimane oli nüüd küll äärmiselt vale lüke. Antud “ajateenija” saab endale märtrikuulsuse. Võimalik, et tegu polnud isegi tema enda algatusega vaid “keegi” kusagil “soovitas” ja võibolla lubas ka veidi pappi ja 15 minutit kuulsust. Võin pea panti panna, et kui see tibla saab korraks moblale näpud taha ja tiktokivideo teha, siis on eestis elavate tiblade “elav kangelane” valmis. Sõnaga, sellised “intsidendid” peaks jääma avalikkuse eest varjule. Tüüp tuleks kartsa pista ILMA märtrikuulsuseta. Deflidebiilikult oodata eetikat või taipamist sellest MITTE kirjutada on ilmselt liiga palju.
Eesti pole kunagi varem nii hästi kaitstud olnud: Pevkur rahastab kaitseraha eest ujula rajamist oma valimisringkonda
Sõja ajal ehitame kaitseraha eest ujulaid, selle asemel, et sama raha eest laskemoona juurde soetada.
Mul pole Pevkurist sooja ega külma, aga hetkel keerab Linnamäe ajaleht küll üle võlli. Pealkiri on kohutav, sisu pole ollagi.
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ütles Postimehele, et Tapale ujula rajamise plaani algatas kohalik omavalitsus ning RKIK kaasati sinna 2019. aastal. «Oluline on rõhutada, et RKIK ei tasu ujula rajamise eest, vaid selle kasutamise eest kaitseväe ja liitlaste poolt,»
Kas see üldse kuidagi teisiti olla saakski?
Üks endine kaitseministeeriumi ametnik ütles Postimehele…
Kusti vanad sõbrad käivad kitumas. Jälle mingi anonüümne endine ametnik.
Väga s…asti kirjutatud ja pealkirjastatud artikkel.
Tuleks uurida, kas on sünnijärgne kodanik? Kui üldse on kodanik??
Kodakondsus ära ja välja saata.
Kunagi rahastasime sotsioloogilisi uuringuid (millele toonane integratsiooni sihtasutuse juht ja ka kunagine rahvastikuminister muidugi kogu aeg igati vastu töötasid, hiljem juba ka ülikoolid kui tulemused selguma hakkasid), mille tulemused võiks lühidalt kokku võtta nii, et eesti keelt oskavad venelased ongi õppinud keelt selleks, et saaks veel suuremaid sigadusi korda saata. Need, kes ei õppinud, olid pigem kas nii rumalad või apaatsed, et ühiskondlikus plaanis endast erilist ohtu ehk ei kujutanudki. Uuring tuvastas muide ka ebaõnnestunud integratsioonipoliitika mõju (tollasele) majanduskasvule või õigemini selle maksimaalsest võimalikust tasemest alla jäämisele ja see allajääk oli päris ulatuslik.
No minu sõnum on lihtne. Ärge tehke tibladest märtreid-kangelasi. Mingi loll läheb ja teeb mingi omaarust “sõnumi saatmise” – a la rikub Vabadussõja monumendi. KONGI! Aga ajakirjanduses mitte piiksugi. Tuntuse ja uudiste ja “15 minuti kuulsuse” pealt need intsdendid “toituvad”. Isejänesest oleks v. uhke, kui eesti kolletav “ajakirjandus” suudaks teha “džentelmenide kokkuleppe”, et Kõik Sitt Vaikitakse Surnuks. Ei mingeid petersone või kokkseenjasid esilehel. Pole kajastust, pole mõtet.
Ühtlasi võiks iga endast lugu pidav Eesti kodanik ja patrioot vajutada “report” ja “hate speech” iga kord, kui mõni selline “iselevitatav” uudis kusagil sotsmeedias ette jääb.
Pevkur on viimane nädal liitnud kokku mitmete aastate laskemoona ostud ja kiidelnud kui tubli ta on kaitseministrina. Nüüd teeme 10 korda rohkem kui varasemalt jmt.
Ma ei ole märganud,et keegi pensionitõusude vmt. summad oleks mitmes aastas kokku liitnud.
Strateegiline sõdur:
Täna moodustab lahingumoona programm 14,4% kaitsekuludest. See miks täna on võimalik laskemoonale rohkem summaliselt kulutada on ikka sellest, et kaitse eelarve ise on suurem.
Proportsiooni mõttes on laskemoona osatähtsust suurendatud kümne aastaga 10% pealt 14,4 % peale. Nii vaadates ei ole siin suurt muutust toimunud. Summaliselt paneme kõvasti rohkem, proportsiooni mõttes olulist vahet ei ole.
-
- aasta
Varude tagamine ehk lahingumoona programm (riigieelarve seletuskiri lk 182)
2023 – 242 mln
2024 – 246 mln
2025 – 229 mln
- aasta
Ma usun, et sellega oleks nii, et kui Frankenstein KM-ilt raha saaks oleks kõik vait nagu kuldid rukkis.
Mina arvan Salmist, Heremist ja Palmist rohkem kui ainult enda mammona kogujad - kuigi meie kaitseminister püüab igal sammul mõista anda,et nendel ainult oma materiaalne huvi.
Mina ei tunne neist ühtegi ja ei oska kellestki midagi arvata. Küll on aga paistab teatud teemade avalikul käsitlemisel selline asi esile kerkivat nagu otsene huvide konflikt. Siin tekib küsimus, et kas mõned inimesed on selle tõttu sobilikud teatud teemasid Eesti avalikus ruumis käsitlema või kas ajakirjanikel on eetiline selle konflikti kestvuse ajal neid avaldada? Küll aga arvan ma, et on üldse eksitav mammona kogumises näidata näpuga ennekõike palgatöötajate peale.