Suur NATO transpordilaev sõjavarustusega läbis Taani väinad ja tuli Läänemerele. Õnneks on liitlastel ikka tõsi taga...https://twitter.com/hashtag/HNLMSRotterdam?src=hashtag_click
MIda teevad need Rootsi päevauudised "Kuidas kaitsta Eestit" teemas?
Keep em coming Tiitro. Eesti kaitsmist ei saagi ainult Peipsi järve kontekstis vaadata.
Tänase õhtu jooksul väljusid Baltiiskist 3 Vene Balti laevastiku Ropucha tüüpi dessantlaeva ilmselt liitumiseks Põhjalaevastiku dessantalustega. Ka ülejäänud Balti laevastik on aktiivne. Imelik, et just oodatava tormi eel merele mindi. Kuidagi ei tahaks uskuda, et sellise ilmaga dessant võimalik oleks. Ja samas päevade kaupa tormisel merel viibimine kurnab ja väsitab tohutult pardal viibivat elavjõudu.https://twitter.com/pmakela1/status/1482391983637340163
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=66&t=15892&start=5940
Viimased postitused on päris kurjad..
Viimased postitused on päris kurjad..
Läänemerel luusivad Vene dessantalused. Rootsi toob kiirkorras vägesid Gotlandile.
Eesti aga saadab Saaremaalt, Pärnumaalt ja Läänemaalt kaitseliitlasi... Poola.
Eesti aga saadab Saaremaalt, Pärnumaalt ja Läänemaalt kaitseliitlasi... Poola.
"juured"
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=66&t=15892&start=5940
Viimased postitused on päris kurjad..
Milnetis on Rootsi teema põhiliselt siin.http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=71&t=29077&start=1020
Huvitav kas Eesti ja Baltikum on ka ärkvel?
"mx77"
MIda teevad need Rootsi päevauudised "Kuidas kaitsta Eestit" teemas?
Kas Sa palun selgitaksid -- mis nimelt on Sinus tekitanud ettekujutuse, et Läänemerel toimuv ei puuduta Eesti julgeolekut?
https://twitter.com/4emberlen/status/1481964860091027456?t=IluDCosb_otSyz3BF0MdNA&s=19
Калінінград 13.01.2022
Калінінград 13.01.2022
"juured"
https://twitter.com/4emberlen/status/1481964860091027456?t=IluDCosb_otSyz3BF0MdNA&s=19
Калінінград 13.01.2022
Kaliningradis ringi sõitvad sõjaväekolonnid on küll täiesti tavapärane vaatepilt. See rajoon on sõjaväge silmini täis.
https://www.thetimes.co.uk/article/russian-cyberattacks-target-norways-infrastructure-mbzhdbz6f
Müüri taga
Müüri taga
"juured"
https://www.thetimes.co.uk/article/russian-cyberattacks-target-norways-infrastructure-mbzhdbz6f
Müüri taga
Enam mitte
https://twitter.com/akihheikkinen/status/1483113596125069322
More on Swedish drone sightings:
- one that overflew Stockholm is on tape
- drones flew over 3 NPPs
- Luleå airport on Fri
- drone seen in Järna
- large black "military" drones
Sensitive locations are in elevated surveillance for poss drone incursions
More on Swedish drone sightings:
- one that overflew Stockholm is on tape
- drones flew over 3 NPPs
- Luleå airport on Fri
- drone seen in Järna
- large black "military" drones
Sensitive locations are in elevated surveillance for poss drone incursions
Leo Kunnas esitab numbreid ja tunneb muret.
Kaitseväes kas käib lahmimine või "suurpuhastus"
Aastatega on kindlasti kogunenud rida mõtetuid mehi ja üleliigseid ametikohti aga ikkagi numbrid on liiga suured
Eelmise aasta üheteistkümne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini vabastati kaitseväeteenistusest 412 tegevväelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit), samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hõlmas 2021. aasta üheteistkümne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevväelasi vallandati 46 (11 ohvitseri, 31 allohvitseri ja 4 sõdurit) ning tsiviilisikuid 17, seega kokku 63 inimest. Teadmata arv inimesi lahkus samal põhjusel ka ise kaitseväest, jäämata ootama vallandamist. Vallandatute seas on ka 12 veterani ning üks sõjainvaliid.
Koondati 57 tegevväelast (20 ohvitseri, 34 allohvitseri ja 3 sõdurit) ning 17 tsiviilisikut, seega kokku 74 inimest. Tähtajalist tegevteenistuslepingut ei pikendatud 69 tegevväelasel (10 ohvitseril, 41 allohvitseril ja 18 sõduril) ja ühel tsiviilisikul.
Huvitav kas seis on ikka nii nagu aastaid tagasi oli, staabid olid ohvitsere täis aga väljaõpet läbiviima ei leitud kedagi, enamuse ajast vanema lennu seersandid tegelesid sõduritega
Kaitseväes kas käib lahmimine või "suurpuhastus"
Aastatega on kindlasti kogunenud rida mõtetuid mehi ja üleliigseid ametikohti aga ikkagi numbrid on liiga suured
Eelmise aasta üheteistkümne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini vabastati kaitseväeteenistusest 412 tegevväelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit), samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hõlmas 2021. aasta üheteistkümne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevväelasi vallandati 46 (11 ohvitseri, 31 allohvitseri ja 4 sõdurit) ning tsiviilisikuid 17, seega kokku 63 inimest. Teadmata arv inimesi lahkus samal põhjusel ka ise kaitseväest, jäämata ootama vallandamist. Vallandatute seas on ka 12 veterani ning üks sõjainvaliid.
Koondati 57 tegevväelast (20 ohvitseri, 34 allohvitseri ja 3 sõdurit) ning 17 tsiviilisikut, seega kokku 74 inimest. Tähtajalist tegevteenistuslepingut ei pikendatud 69 tegevväelasel (10 ohvitseril, 41 allohvitseril ja 18 sõduril) ja ühel tsiviilisikul.
Huvitav kas seis on ikka nii nagu aastaid tagasi oli, staabid olid ohvitsere täis aga väljaõpet läbiviima ei leitud kedagi, enamuse ajast vanema lennu seersandid tegelesid sõduritega
Heremi selgitused Kunnase jutu peale.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=41550&start=1440
Väga posittiivne uudis Spike SR mis aitab kiirelt meie heidutusele kaasa.
https://www.err.ee/1608471032/eesti-ostab-ule-500-tankitorjeraketi
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=41550&start=1440
Väga posittiivne uudis Spike SR mis aitab kiirelt meie heidutusele kaasa.
https://www.err.ee/1608471032/eesti-ostab-ule-500-tankitorjeraketi
"misso"
Heremi selgitused Kunnase jutu peale.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=41550&start=1440
Väga posittiivne uudis Spike SR mis aitab kiirelt meie heidutusele kaasa.
https://www.err.ee/1608471032/eesti-ostab-ule-500-tankitorjeraketi
Ma saan Spike SR ostmise loost nii aru, et osteti moona, st. 500 raketti, nende laskmise seadeldised on juba 2018. aastal üle antud?
Kuna ma ei ole täpselt kursis, siis küsin:
1. Osa olemasolevast või ostetud moonast kulutatakse väljaõppel või lasketreeningute käigus?
2. Mis on selle Spike SR reaalne kasutegur sõjaolukorras ? Kas 500 pauku on 500 hävitatud tanki või esineb ka möödalaske või suudab sihitud tank osaliselt tõrjuda neile sihitud ja lukustatud raketid mingi omapoolse kaitsesüsteemi abil?
"Henno Viires""misso"
Heremi selgitused Kunnase jutu peale.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=41550&start=1440
Väga posittiivne uudis Spike SR mis aitab kiirelt meie heidutusele kaasa.
https://www.err.ee/1608471032/eesti-ostab-ule-500-tankitorjeraketi
Ma saan Spike SR ostmise loost nii aru, et osteti moona, st. 500 raketti, nende laskmise seadeldised on juba 2018. aastal üle antud?
Kuna ma ei ole täpselt kursis, siis küsin:
1. Osa olemasolevast või ostetud moonast kulutatakse väljaõppel või lasketreeningute käigus?
2. Mis on selle Spike SR reaalne kasutegur sõjaolukorras ? Kas 500 pauku on 500 hävitatud tanki või esineb ka möödalaske või suudab sihitud tank osaliselt tõrjuda neile sihitud ja lukustatud raketid mingi omapoolse kaitsesüsteemi abil?
Pole aega netist uurida aga 18 seadet osteti tegelikult Spike LRII mis on kaugmaa 5500m laskev seade mis ei pea sihtmärki nägema ja tunduvalt keerulisem seade ja rakett. Siin ajakirjanikud asjad sassi ajanud.
Spike SR on uusim Spike perekonna rakett mis moodsaim ja laseb 1500m millest meile piisab.
1. Juba Javelinil on õppeseade olemas kus saad harjutada päevade viisi arvuti ekraanil laskmist, õppe Javelin peos mis siis ühendatud arvutiga, asend reaalne 17 kilo õlal jne. Hiljem reaalse moonaga lastes vist suurt vahet ei ole - pole ise reaalselt lasknud, arvan piisab virtuaalharjutusest hakkama saamiseks reaalses maailmas.
2. Lase ja unusta teeb mööda laskmise väga raskeks pole vaja ennakuid jmt. arvestada kui palju hävitab ei tea alati loeb kuhu täpselt mis nurga alt jne. pihta saab aga kindlasti on võimekam kui Milan või 90 mm kahur.
Viimastes Solovjovi saadetes räägitakse juba ennetavast löögist NATO pihta ja peale Ukraina tõstetakse mitmeid kordi Eesti teema üles.
Baltikum pole Putini plaanides pärast Ukrainat järgmine?!?
21.07.2020 Igor Kopõtini arvamus: Kreml võib üritada Eestis uut „juunipööret”, seekord on sihikul NATO
Venemaa rakendab hübriidsõjas sama taktikat kui Stalini-aegne Nõukogude Liit
14. juulil 2020 avaldas Eesti Venemaa saatkond sotsiaalmeedias postituse, mis meenutas Eestis „juunipöördena” tuntud 1940. aasta sündmusi. Samasugune postitus avaldati Venemaa Läti saatkonna Facebooki lehel.
Mõlemad postitused annavad mõista, justkui oleksid Balti riigid liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Venemaa diplomaatide arvates olid 80 aastat tagasi korraldatud riigivolikogu valimised „Eesti juhtkonna samm legitiimseks Nõukogude Liidu koosseisu astumiseks”.
Kuna viimaste aastakümnete jooksul avaldatud arhiividokumendid ja sel teemal ilmunud ajaloouurimused on näidanud, et NSV Liit lavastas 1940. aasta suve sündmused ja need ei peegeldanud Eesti rahva tahet, äratab Venemaa saatkonna postitus üksnes hämmastust. Teisest küljest: kui asetada see postitus Vladimir Putini hiljutise „ajalooartikli” ja Venemaa üldise riikliku ideoloogia konteksti, siis tundub see üsna loogiline.
Mida võib sellest järeldada? Kas Vene riik püüab näidata, et ta võib seda korrata ja Balti riigid uuesti „emakese Venemaaga” liita?
Täiuslik võit
Sõjalise strateegia klassiku Sunzi järgi peetakse ülimaks sellist võitu, mis saavutatakse sõjata. Selles mõttes oli Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 1939.–1940. aastal kahtlemata Nõukogude diplomaatia suurvõit.
Võib tõdeda, et taasiseseisvunud Eestis tehti ajalookogemusest õiged järeldused ja tugevdati Eesti riigikaitset liitlastega. Kuid idanaaber näib samuti olevat teinud ajaloost omad järeldused.
Nõukogude Liidu vastasseis Eesti ja teiste riikidega oli tänapäeva mõistes samuti hübriidsõda, sest sõjalisi eesmärke üritati saavutada sõjalisi ja mittesõjalisi meetmeid kombineerides. Võib öelda, et samalaadseid meetodeid kirjeldav nn Gerassimovi doktriin põhineb paljuski sünteesitud sõjaajaloo kogemusel, millele lisandusid kaasaegsed tehnoloogiad.
Ka tänapäeva Vene hübriidsõja põhimõtteid võib tinglikult tuletada Vladimir Lenini revolutsioonisõja teooriast, mille üks komponent oli nn revolutsioonitõuge. Selle põhimõtte järgi pidi võidukas proletariaadiriik Nõukogude Venemaa andma tõuke teistes riikides revolutsiooni puhkemiseks, toetades vennasproletaarlasi nii sõna kui ka teoga. Kui võõrriigis oleks puhkenud proletariaadi ülestõus, pidanuks Punaarmee seda väljastpoolt toetama (marssal Mihhail Tuhhatševski teooria järgi революция извне).
Revolutsiooni püüti 1920. aastal viia Poolasse ja 1924. aastal Eestisse. Seega võib nii Balti riikide ülevõtmist 1940. aastal kui ka ebaõnnestunud katset vallutada Soome käsitleda revolutsioonisõja teooria vaatevinklist.
AJALUGU | ISE ANDSIME KÄEST
Tänapäeva vaatevinklist võib pidada kahetsusväärseks Eesti riigijuhtide, ennekõike Konstantin Pätsi tegevust, millega Eesti riik ja rahvas sisuliselt agressorile üle anti.
Mäletatavasti nimetas Päts ametisse Johannes Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ja kirjutas alla selle esimestele dekreetidele. Laidonergi kirjutas oma käega alla „Narva diktaadina” tuntud kapitulatsiooniaktile. Eesti riigijuhtide koostöö agressoriga hõlbustas riigi okupeerimist ja võimaldab isegi praegu esitada protsesse, mille Nõukogude Liit Eestis käivitas, „legitiimsena”. Loodetavasti ei lase praegu veel toimivad Eesti demokraatliku riigi mehhanismid praegustel Eesti riigijuhtidel korrata autoritaarsete esiisade vigu.
Igal juhul peaks Eesti riigi hävingu eest kandma vastutust ennekõike agressorriik, mitte selle surve alla langenud meeleheites valitsejad ja rahvas.
Geopoliitiline platsdarm
Venemaa geopoliitilised huvid on alati hõlmanud Baltimaid. Alates Ivan Julma ajast on Venemaa üritanud Baltimaid oma võimu alla võtta. Peeter Suurel õnnestuski raiuda aken Euroopasse, kuid 1917. aasta revolutsioon ja Vene impeeriumi lagunemine eraldasid ääremaad jälle Venemaast.
Baltimaade üle kontrolli kehtestamine ei tulenenud Nõukogude Liidu jaoks ainult maailmarevolutsiooni ideest, vaid ka julgeolekupoliitilistest kaalutlustest, sest Venemaa suuruselt teine linn Peterburi asub Eesti piirist ainult 150 km kaugusel. Peeter Suur asutas Peterburi Läänemere kallastele kui Vene suurriigi võimu sümboli, näidates sellega kõigile, et Venemaa jääb Baltimaadesse kauaks. Ka Nõukogude Liit pidas Leningradi kui revolutsiooni hälli oma oluliseks sümboliks.
Kuna geopoliitilise mõtteviisi järgi ei ole vaakum võimalik, siis peab keegi Baltimaid valitsema. Kui venelased ise ei saa seda teha, siis järelikult valitsevad piirkonda nende oponendid. Olgu need siis ajaloos ristirüütlid, Rootsi, Poola, Saksamaa, Suurbritannia või tänapäeval NATO (USA).
Balti riikide relvajõud ei ole Nõukogude Liidu ehk Venemaa jaoks kunagi ohtlikud olnud, kuid Baltimaid on hinnatud Peterburi kaitse eelpostina, mida Venemaa vastased saaksid omakorda kasutada pealetungi platsdarmina. Need Nõukogude Liidu ohuhinnangud tulid ilmsiks Selteri ja Molotovi 1939. aasta läbirääkimistel ja kumavad läbi ka tänapäeva Venemaa välispoliitikast.
Teisisõnu võib nõustuda politoloog Valeri Solovei hiljuti väljendatud arvamusega, et Venemaa püüab juba lähemas perspektiivis saavutada Balti riikide NATO-st väljaastumise. Seda püütakse ilmselt korraldada nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste meetmete, sealhulgas „pehme jõu” abiga.
Teistsugused kommunistid
Praeguseks on näha, et Venemaa kasutab hübriidsõjas ajalookogemusest pärit mõjutusmeetodeid. Põrandaaluste kommunistide asemel on sadakond mittetulundusühingut, „kultuuriasutust” ja organisatsiooni; lendlehtede ja raadio asemel kõikvõimsad televisioon ja internet. Samal ajal jätkatakse klassikalist majanduse, kultuurisidemete ja diplomaatia kaudu mõjutamist. Üheks „pehme jõu” võimsamaks relvaks on Venemaa kätes kujunenud ajaloost sünteesitud ideoloogia. Putini võimu tugevdades allutati ajalooteadus Venemaal järk-järgult ideoloogilistele vajadustele ja genereeriti ajaloonarratiiv, mis paljuski meenutab Nõukogude Liidu aegset käsitlust.
Igal juhul on Venemaa praeguse ajaloopoliitika eesmärk peale rahva konsolideerimise ka sise- ja välispoliitilisi otsuseid ja samme põhjendada. Selles valguses võivad hiljutised Vene saatkonna postitused, Putini ajalooartikkel ja ajaloopoliitika üldse näidata ohu astet. Ilmselt valmistub Venemaa järjekordseks rünnakuks lääne tsivilisatsiooni vastu ja kavatseb selle suunata just NATO Achilleuse kannale – Baltimaadele. Küsimus on vaid selles, millal see juhtub.
https://epl.delfi.ee/artikkel/90500359/igor-kopotin-kreml-voib-uritada-eestis-uut-juunipooret-seekord-on-sihikul-nato
Baltikum pole Putini plaanides pärast Ukrainat järgmine?!?
21.07.2020 Igor Kopõtini arvamus: Kreml võib üritada Eestis uut „juunipööret”, seekord on sihikul NATO
Venemaa rakendab hübriidsõjas sama taktikat kui Stalini-aegne Nõukogude Liit
14. juulil 2020 avaldas Eesti Venemaa saatkond sotsiaalmeedias postituse, mis meenutas Eestis „juunipöördena” tuntud 1940. aasta sündmusi. Samasugune postitus avaldati Venemaa Läti saatkonna Facebooki lehel.
Mõlemad postitused annavad mõista, justkui oleksid Balti riigid liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Venemaa diplomaatide arvates olid 80 aastat tagasi korraldatud riigivolikogu valimised „Eesti juhtkonna samm legitiimseks Nõukogude Liidu koosseisu astumiseks”.
Kuna viimaste aastakümnete jooksul avaldatud arhiividokumendid ja sel teemal ilmunud ajaloouurimused on näidanud, et NSV Liit lavastas 1940. aasta suve sündmused ja need ei peegeldanud Eesti rahva tahet, äratab Venemaa saatkonna postitus üksnes hämmastust. Teisest küljest: kui asetada see postitus Vladimir Putini hiljutise „ajalooartikli” ja Venemaa üldise riikliku ideoloogia konteksti, siis tundub see üsna loogiline.
Mida võib sellest järeldada? Kas Vene riik püüab näidata, et ta võib seda korrata ja Balti riigid uuesti „emakese Venemaaga” liita?
Täiuslik võit
Sõjalise strateegia klassiku Sunzi järgi peetakse ülimaks sellist võitu, mis saavutatakse sõjata. Selles mõttes oli Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 1939.–1940. aastal kahtlemata Nõukogude diplomaatia suurvõit.
Võib tõdeda, et taasiseseisvunud Eestis tehti ajalookogemusest õiged järeldused ja tugevdati Eesti riigikaitset liitlastega. Kuid idanaaber näib samuti olevat teinud ajaloost omad järeldused.
Nõukogude Liidu vastasseis Eesti ja teiste riikidega oli tänapäeva mõistes samuti hübriidsõda, sest sõjalisi eesmärke üritati saavutada sõjalisi ja mittesõjalisi meetmeid kombineerides. Võib öelda, et samalaadseid meetodeid kirjeldav nn Gerassimovi doktriin põhineb paljuski sünteesitud sõjaajaloo kogemusel, millele lisandusid kaasaegsed tehnoloogiad.
Ka tänapäeva Vene hübriidsõja põhimõtteid võib tinglikult tuletada Vladimir Lenini revolutsioonisõja teooriast, mille üks komponent oli nn revolutsioonitõuge. Selle põhimõtte järgi pidi võidukas proletariaadiriik Nõukogude Venemaa andma tõuke teistes riikides revolutsiooni puhkemiseks, toetades vennasproletaarlasi nii sõna kui ka teoga. Kui võõrriigis oleks puhkenud proletariaadi ülestõus, pidanuks Punaarmee seda väljastpoolt toetama (marssal Mihhail Tuhhatševski teooria järgi революция извне).
Revolutsiooni püüti 1920. aastal viia Poolasse ja 1924. aastal Eestisse. Seega võib nii Balti riikide ülevõtmist 1940. aastal kui ka ebaõnnestunud katset vallutada Soome käsitleda revolutsioonisõja teooria vaatevinklist.
AJALUGU | ISE ANDSIME KÄEST
Tänapäeva vaatevinklist võib pidada kahetsusväärseks Eesti riigijuhtide, ennekõike Konstantin Pätsi tegevust, millega Eesti riik ja rahvas sisuliselt agressorile üle anti.
Mäletatavasti nimetas Päts ametisse Johannes Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ja kirjutas alla selle esimestele dekreetidele. Laidonergi kirjutas oma käega alla „Narva diktaadina” tuntud kapitulatsiooniaktile. Eesti riigijuhtide koostöö agressoriga hõlbustas riigi okupeerimist ja võimaldab isegi praegu esitada protsesse, mille Nõukogude Liit Eestis käivitas, „legitiimsena”. Loodetavasti ei lase praegu veel toimivad Eesti demokraatliku riigi mehhanismid praegustel Eesti riigijuhtidel korrata autoritaarsete esiisade vigu.
Igal juhul peaks Eesti riigi hävingu eest kandma vastutust ennekõike agressorriik, mitte selle surve alla langenud meeleheites valitsejad ja rahvas.
Geopoliitiline platsdarm
Venemaa geopoliitilised huvid on alati hõlmanud Baltimaid. Alates Ivan Julma ajast on Venemaa üritanud Baltimaid oma võimu alla võtta. Peeter Suurel õnnestuski raiuda aken Euroopasse, kuid 1917. aasta revolutsioon ja Vene impeeriumi lagunemine eraldasid ääremaad jälle Venemaast.
Baltimaade üle kontrolli kehtestamine ei tulenenud Nõukogude Liidu jaoks ainult maailmarevolutsiooni ideest, vaid ka julgeolekupoliitilistest kaalutlustest, sest Venemaa suuruselt teine linn Peterburi asub Eesti piirist ainult 150 km kaugusel. Peeter Suur asutas Peterburi Läänemere kallastele kui Vene suurriigi võimu sümboli, näidates sellega kõigile, et Venemaa jääb Baltimaadesse kauaks. Ka Nõukogude Liit pidas Leningradi kui revolutsiooni hälli oma oluliseks sümboliks.
Kuna geopoliitilise mõtteviisi järgi ei ole vaakum võimalik, siis peab keegi Baltimaid valitsema. Kui venelased ise ei saa seda teha, siis järelikult valitsevad piirkonda nende oponendid. Olgu need siis ajaloos ristirüütlid, Rootsi, Poola, Saksamaa, Suurbritannia või tänapäeval NATO (USA).
Balti riikide relvajõud ei ole Nõukogude Liidu ehk Venemaa jaoks kunagi ohtlikud olnud, kuid Baltimaid on hinnatud Peterburi kaitse eelpostina, mida Venemaa vastased saaksid omakorda kasutada pealetungi platsdarmina. Need Nõukogude Liidu ohuhinnangud tulid ilmsiks Selteri ja Molotovi 1939. aasta läbirääkimistel ja kumavad läbi ka tänapäeva Venemaa välispoliitikast.
Teisisõnu võib nõustuda politoloog Valeri Solovei hiljuti väljendatud arvamusega, et Venemaa püüab juba lähemas perspektiivis saavutada Balti riikide NATO-st väljaastumise. Seda püütakse ilmselt korraldada nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste meetmete, sealhulgas „pehme jõu” abiga.
Teistsugused kommunistid
Praeguseks on näha, et Venemaa kasutab hübriidsõjas ajalookogemusest pärit mõjutusmeetodeid. Põrandaaluste kommunistide asemel on sadakond mittetulundusühingut, „kultuuriasutust” ja organisatsiooni; lendlehtede ja raadio asemel kõikvõimsad televisioon ja internet. Samal ajal jätkatakse klassikalist majanduse, kultuurisidemete ja diplomaatia kaudu mõjutamist. Üheks „pehme jõu” võimsamaks relvaks on Venemaa kätes kujunenud ajaloost sünteesitud ideoloogia. Putini võimu tugevdades allutati ajalooteadus Venemaal järk-järgult ideoloogilistele vajadustele ja genereeriti ajaloonarratiiv, mis paljuski meenutab Nõukogude Liidu aegset käsitlust.
Igal juhul on Venemaa praeguse ajaloopoliitika eesmärk peale rahva konsolideerimise ka sise- ja välispoliitilisi otsuseid ja samme põhjendada. Selles valguses võivad hiljutised Vene saatkonna postitused, Putini ajalooartikkel ja ajaloopoliitika üldse näidata ohu astet. Ilmselt valmistub Venemaa järjekordseks rünnakuks lääne tsivilisatsiooni vastu ja kavatseb selle suunata just NATO Achilleuse kannale – Baltimaadele. Küsimus on vaid selles, millal see juhtub.
https://epl.delfi.ee/artikkel/90500359/igor-kopotin-kreml-voib-uritada-eestis-uut-juunipooret-seekord-on-sihikul-nato