Kuidas käib selle investeerimistantsu samm?

Tahaks saada ratsionaalset vastust küsimusele: kuidas on võimalik pikaajaliselt investeerida firmadesse, mis ühe kvartali tulemuste põhjal kaotavad ca. pool oma väärtusest?

Kui investeerid pikaajaliselt, siis massipsühholoogia Sind ei kõiguta, küll aga kõigutab väärtpaberi Hinda!
Küsimusi võib veelgi esitada:
Kui antakse Strong Buy soovitus hetkel kui aktsia hind on tugevasti tõusnud ja jõudnud näiteks 70 peale.
Mõni nädal hiljem tuleb uudis et kv tulemused on mõne % võrra kehvemad tulenevalt mingist hetkel valitsevast olukorrast.
Aktsia kukub 40 peale.
Ja peale seda tormavad analüütikud Downgrade andma.
Aga aktsia on juba nii tugevalt väärtust kaotanud et see on tagantjärele haukumine.

Paari kuu pärast tuleb mingi uudis et midagi on natuke parem. Seda kiidetakse taevani ja hind tõuseb järsult.

Ning kõik kordub taas....

Aga ega siis firma enda väärtus ju ei muutu hüppeliselt kord ülesse ja siis järsult alla.
Eks ikka inimesed ise hindavad kord üle ja siis alla.
Aga see on nii inimlik...
No kui nuud vanaharra Buffetit meenutada, siis kui sa ikkagi oled oma investeeringus fundamentaalselt veendunud, on Sulle avanenud suureparane voimalus oma positsiooni poole odavamalt suurendada peale sellist jarsku langust. Seega voiks ju vaita, et suhtes sinu nagemusse selle ettevotte osas, on tekkinud harukordne voimalus!
See on nii võimalik, et Sa ei realiseeri oma pikaajalist investeeringut ajal, mil mr. Turg neid vääriliselt ei hinda. Kui firma on hea, juhtkond tugev jne., siis ei pruugi Sind kursimuutused nädalate ja kuude lõikes eriti eksitada.
See käsitlus pärit Warren Buffet'ilt ja oma loogikaga. Aga kindlasti ka teisi viise.
Diversifitseerimine. Hajutamine. Nimeta kuis tahad. Thats the name of the game.
Ära pane kõiki oma mune ühte korvi - vana talupojatarkuse finanatsalase rakenduse eest on antud Nobeli majanduspreemia.
Tegelesin juhuse tahtel just pisut teemaga. Kavatsen lähipäevadel kirjutada story ning osta endale reaalne portfell 20 -st uue kommunikatsiooniajastu aktsiast.
Eeltööna tegelesin täna pisut plaanitava portfelli kvantitatiivse analüüsiga.
Selleks kasutasin vahendina ex JP. Morgani inimeste Riskgrades-i(samad tegelased lõid Riskmetricsi).
Tulemus: 20 aktsaia 12 kuu ajaloolised tootlused kõikusid kõvasti: -82%(Scient) kuni + 313%(Broaadcom).
Huvitavam oli aga üksikaktsiate ja portfelli riskisuse analüüs-madailama riskisusega üksikaktsia (Cisco) omas riskitaset 256, kõrgeim (Scient) 615. Kogu portfelli risk oli aga vaid 257 - vähem kui vähemriskantseimal üksikaktsaial.
Tähendus - portfell vähendas riski 39%, tagades mulle samas üksikaktsiate keskmise tootluse. Portfell vähendas riski 39%.
Loomulikult on suhteliselt sarnastest aktsiatest koosneb portfell siiski piisavalt riskantne (3.57x volatiilsem kui S&P 500), ent üksikaktsiate ees on tal oluline eelis.
Mulle tundub mr. Buffeti lähenemine südamelähedasem. Tema esindas seda seisukohta, et portfelli risk suureneb hüppeliselt hetkel kui aktsiate arv seal portfellis ületab mingi kriitilise piiri. See juhtub kuna ajaliselt pole võimalik kogu investeeringuga kursis olla ja seda jälgida. Minu jauks oleks 20 aktsialine portfell kaugelt üle võimete ja seega oluliselt riskantsem võrreldes 5 aktsialise portfelliga.
Sõbrad, ma olen teiega nõus, et diversifitseerimine aitab riski maandada.

Aga siin on üks AGA: hajutamine aitab maandada aktsiariski aga mitte tururiski.

See tähendab, et kui turg tervikuna on ülehinnatud, siis on diversifitseerimine üks võimalus ennast petta.

Konservatiivseid meetodeid kasutades on S&P 500 hetkel ca. 25% ülehinnatud.

Ise näen ainukese võimalusena "uutele turgudele" investeerimist.

Mis need võiks olla?

Võib-olla: Fuel cellid, Superconductors, Broadband...
Investeering 1000 EEK, investeeringu jääk esitatud tootluse korral, keskmine tootlus 10% aastas.
1000,00
200,00 -80,00% (aastatootlus)
220,00 10,00%
242,00 10,00%
266,20 10,00%
332,75 25,00%
415,94 25,00%
540,72 30,00%
702,93 30,00%
913,81 30,00%

10 aastat kumulatiivset tootlust keskmiselt 10% aastas ja 1000-st kroonist on järgi 913,81!

H, jälgi Fuel Cell fundamentaali ja mõtle, mis juhtub selle sektoriga siis, kui sektor pole enam nii HOT - siis kui Brent crude oil alla 30 USD taseme stabiliseerub (mis peaks kõigi eelduste kohaselt hiljemalt järgmise aasta esimeses kvartalis aset leidma). FCEL revenue oli 9 kuuga (kuni juuli lõpuni) 12.6 miljonit USD, turukapitalisatsioon on 1.5 MILJARDIT USD. Ka tehniline analüüs hakkab juba pigem shortimise soovitust näitama.
Mul tekkis seda lugedes selline mõte, et võiks teha sellise nn. väitluse , kus ühel pool lauda istuvad daytraderid ja teisel pool vähe pikema ajahorisondiga tegelased. Lihtsalt huvitav oleks vaielda/väidelda antud teemal.
Isiklikult mul küll käsi väriseb langevale turule minnes ja selle asemel eelistan hoopis kõrtsi minekut. Kuigi ei saa öelda, et tegelen aktsiatega just esimest aastat.
Kristjan, FCell ja teised alternatiivsed energiaallikad jäävad aastakümneteks aktuaalseks, sest USA eesmärk on ennast vabastada moslemite naftaikkest.
Pessimistidele, skeptikutele:

The Party's Over
No sama tunne tuleb peale, kui yahoos sõneledes! Mina fokusseerun antud juhul ettevõtte tegevuse praeguse (+mingil määral hoomatav aeg (aasta) edasi) ja turuväärtuse ebaproportsionaalsusele. USA-l ei ole muuseas kindlasti selliselt defineeritud eesmärki, iseasi kui Sa Liebermani (mis ei võrdu veel USA) kõne, kus fuel cellid ära märgiti, põhjal sellist (varjatud) sõnumit tajusid. Kui OPEC-is suurimate varudega Saudide eeldatav stabiilsuse tahtmine peale jääb, siis võib maailm mõne aja pärast veidi kergemalt hingata ja see "alternatiivne" jääbki veel aastateks vaid "alternatiivseks". Mis muudaks FCEL taoliste ettevõtete MCAP põhjendatuks, oleks sellest "alternatiivse" staatusest vabanemine. Nagu grunge, mis oli alternatiivne ja muutus siis lausa domineerivaks!
Veel poliitikute jutus esinenud kuumadest sektoritest - Clintoni põiget biotech-maailma mäletad! Vaata CRA ja HGSI graafikuid, et näha "poliitiliselt oluliseks" muutunud sektori aktsiate volatiilsust.
USAl pole tõesti eesmärki midagi moslemiikkest vabastada. Aga õhu saastatust soovivad teatud osariigid küll vähendada - on seda soovinud juba rohkem kui 10 aastat. Põhisihiks on autod, sest neid on palju. Kütuse hinda vaatan mina kui lisategurit - see USAlasi nii palju ei heiduta. Kõigepealt saastatus ja seejärel kütuse hind. Fuel cellid teevad tulevikus veel kõva märgi maha.
Nafta ja USA presidentide kohta veel niipalju, et vana naftatööstur George W. Bush ju naftahinnast rääkides kirub alati demokraate, et need ei luba uusi naftatöötlustehaseid ehitada. Tema kavatseb seda ühe esimese asjana lubada.

Lisaks tuli eilsest Cheney-Liebermani debatist välja, et vabariiklased tahaksid võtta kasutusele uusi naftaleiukohti Alaskas. Chaney: "We support the moratorium on drilling off the coast of California, but there are places where we think we ought to go forward and develop those resources. The Arctic National Wildlife Reserve is one of them."

Liebermani seisukoht on risti vastupidine: "We've got to develop fuel cells, alternative energy. We've got to encourage people to conserve and to be efficient."

Nii et vabariiklased võimul - naftahind langeb; demokraadid võimul - fuel celli firmadel pidupäev?

Igatahes tasub lähiajal olla fuel cellide ja energiafirmade osas natuke ettevaatlik ning vaadata, mis suuna asjad võtavad.