Kuidas elad kasvukonto?

Olles saanud uue süsti aktsiate 9% kasvupotensiaalist, meenus mulle et turul juba on üks toode, mida kõik vähegi käsi ja suud liigutada oskavad varahaldused kopeerivad ehk kasvukonto.
Graafik andestab loodetavasti mulle,kuid suutsin leida kasvukonto tulemust kirjeldava jutu, ainult kahe esimese kuu kohta. kui veebruari lõppu iseloomustab tsitaat:“Kuud pole vennad ja mõõnale järgneb tõus ”, siis märtsi tulemuste kohta oli lause “Rõõm läbi pisarate … Tänu regulaarsetele investeeringutele on turu langusest tingitud kaotused märksa väiksemad.”
Et aru saada, kuidas KK’l läheb võtsin IEV, IVV ja QQQ kolmapäevased sulgemishinnad aadressidelt
http://amex.com/quote.dll?page=charting&mode=DrilldownFrameset&symbol=QQQ&selected=QQQ&months=12

http://www.ishares.com/fund_info/detail.jhtml?symbol=IVV

http://www.ishares.com/fund_info/detail.jhtml?symbol=IEV

ja arvutasin hüpoteetilised kasvukonto (direct 100) hinnad alates 31.01.01’st

Pilt ei tulnud väga rõõmus s&p Europe 350 on 82% oma jaanuari lõpu väärtusest, s&p 500 86% ja Nasdaq 100 59%. kõige selle kõrval oli kasvukonto säilitanud ligi 80% oma algsest väärtusest (ei arvestanud USD/EEK kõikumisi - sorry). kui oleks alates veebruarist investeerinud igakuiselt esimesel kolmapäeval 500 USD’i oleks praegu 3000 usdist alles tervelt 2870. Selle kõige kõrvalt tekkisid ka muremõtted:
1)cost averageing töötab ca 10 järestikkuse investeeringu korral, ligikaudu seal hakkab lisanduv osa omama liiga väikest kaalu, et koguinvesteeringu hinda piisavalt alandada. Seega langustsükkel ei tohiks kesta üle 10 kuu.
2)teine mõte tekkis vaadates S6P pikajalist (alates 86 aastast) graafikut ja lugedes avalehel olnud pensioniseminari kirjeldust. Alates 95’st aastast on aktsiaturg keeranud ligi 20% aastatõusule (S&P 440’lt 5 aastaga 1400 kanti), kui me eeldame, et pikaajaline keskmine on 10% ringis peaks s&p õigustatud tase olema 860 lähedal ehk tänased tasemed oleksid õigustatud 2005 aastal.
3)ei tunne ennast statistikas nii tugevalt, et julgeks numbreid välja öelda, kuid KK tutvustuses olid toodud statistika , milline on tõenäosus 12 kuu perspektiivis võita või hävida. Vaadates neid pikki graafikuid tundus, et alates 86’dast pole ükski kukkumine kestnud üle 12 kuu, nüüd on oleks huvitav teada kuidas on viimane poolaasta muutnud KK statistilisi võimalusi.

Muidu ikka head nädalalõppu ja tegemist ei ole mingi pahatahtliku konkurendi jutuga, kirjutaks sama iga teise analoogilise toote kohta, kui see oleks sama läbipaistev kui KK.

mul on igastahes kasvukonto kahjum u 100x väiksem kui iseseisvalt shopatud aktsiatega :)
no ja maht on u 15x väiksem. selge kasu sees :)

minuarust pole valutsikoikumistel tahtsust,
sest loppkokkuv6ttes hindan ma ikka seda pappi mis ma sisse panin ja mis ma välja v6tsin.
see millest kasum/kahjum tuleb ei olegi niitähtis.. st valutsist voi kursist.
See, et 3000 USD-st alles 2870 on palju parem reklaam kui igasugused aktsiamängud.
yaak,

vaatasin üle sõbranna konto(Direct 100), kes alustas kasvukontoga esimesest päevast(31.01.01),
tema portfell moodustab praeguse seisuga alginvesteeringust 93%.

Ja Sinu kolm punkti:
1) olen nõus
2) loogika olemas
3) ei tea

Kuidas sõltub keskmine soetushind ajast?
Austusest yaagu vastu koostasin suhteliselt lihtsa mudeli, kus investeeritakse iga kuu mingi summa ja investeeringud toodavad stabiilselt 0,83% kuus (10% aastas). Uurisin, et kuidas sõltub keskmine hind ajast ehk siis mitu sissemaksu kulub, kuni keskmine hind enam eriti ei muutu. Tulemus tuli suhteliselt ootuspärane ning isegi veel radikaalsem, kui yaagul – ma arvan, et juba 5-ndast investeeringust alates kesmine hind eriti ei muutu. Joonistasin ka pildi, kus on näha keskhinna sensitiivsus ajas. Samas ei saa ma aru probleemist - miks ei tohi langus kesta õle 10 (minu puhul isegi üle 5) kuu? Investeeringud aktsiatesse on riskantsed ning arusaadavalt võivad nad lühiperioodil olla negatiivse tootlusega.

Kas praegused SP500 tasemed on põhjendatud praegu või aastal 2005?
Mõningad põhitõed – aktsiahinna muutusi modelleeritakse juhuslike protsessidega, milliste eelduseks on, et kaks järjestikust sündmust on üksteisest sõltumatud. Seega ei sõltu tootlus täna sellest, milline oli tootlus eile. Samuti ei sõltu homne tootlus tänasest ehk ei ole vahet, kas viimase viia aasta keskmine tootlus oli +10%, +20% või –30% p.a. järgmise aasta tootluse ooteväärtus on ikka +10%. Sama kehtib ka standardhälbe ehk riski kohta. Teine asi, mis silma jäi oli see, et sa yaak kasutad pisut andmetega manipuleerimist. Vastu vaidlemaks su teooriale, et praegused tasemed ei ole õigustatud tegin järgmise kalkulatsiooni:

  • Võtsin S&P igakuised väärtused 1.1.1957 - 1.2.2001
  • Leidsin igale sulgemishinnale ooteväärtuse 5.a. perioodiks ehk korrutasin hinna (1+10%)^5=1,6105ga.
  • Tulemusena sain nihutatud S&P 500 aegrea, kus oli S&P 500 reaalne väärtus mingil kuupäeval ning viis aastat varema kuupäev S&P väärtus, kuhu oli lisatud 10% tootlus aasta baasil.
  • Yaak, sinu teooria väidab, et praeguse seisuga on S&P väärtus kõrgem, kui tema ooteväärtus. Nõus. Vastavad numbrid seisuga 1. veebruar 2001 olid 1239.94 (S&P closing) ning 1031,41 (S&P closing 1.veebruar 1996=640,43*1,6105=1031,41).
  • Järgnevalt uurisin, et kui mitu korda on ajaloo jooksul olnud turg “ülehinnatud” ja mitu korda “alahinnatud”. Tulemus: 63% juhtudest (298 korda 470st) oli turg “alahinnatud”. Et mu väiteid kontrollida lisan siia ka pildi.

Nagu eelnevalt mainisin jään seisukohale, et aegridade statistilised omadused on oma olemuselt stabiilsed ning seega ei ole ka KK-kaotamise shansid jaanuariga eriti muutunud. Loodetavasti leian peagi mahti ka uued numbrid välja panna.

küsimus ongi selles, kas (oodatavad) tootlused on ajas stabiilsed või ei ole. 90ndatel toimunud suhteliselt järsk muutus suurema keskmise tootluse (ehk siis selle ootuse) suunas oli märk selle näitaja ebastabiilsusest.

Su enda jooniseltki on näha, et ajaloos on ka raskeid perioode olnud. Jaanuarist 65 kui veebruarini 79 tõusis S&P indeks tubli 10% (mitte aastas, vaid kogu perioodi, ehk siis 14 aasta jooksul). Tõsi, detsembriks 72 oli asi tõusnud tervelt 35%, ehk siis keskmise kiirusega 3.8% aastas.

Ega yaak ega ka vist mina ei üritagi väita midagi muud kui et saab ka halvemini minna kui perioodil 1995-2000. Ei saa väita justnagu poleks me parasjagu keset sellist perioodi, mille vältel meil just lähebki halvemini...
Küsimus on - mis on alternatiiv pikaajalisel investeerimisel aktsiatele?

Võtsin taas appi Ibbotsoni uurimused:

1926-2000 ajavahemikku mahub 56 võimalikku 20 aastast perioodi:

T-billid ei pakkunud suurte aktsiate (loe S&P 500) tootlust neist ühelgi

Pikaajalised valitsuse võlakirjad ühel perioodil:
1929-1948 (3.91% vs. 3.11% keskmine annualiseeritud tootlus)

10 aastase horisondi lõikes lõid T-billid suuri aktsiaid 10-l juhul 66-st.

Pikaajalised valitsuse võlakirjad 7-l juhul 66-st.

Inimesele on pikaajaline säästmine/investeerimine ilmselt vajalik - mida siis ikkagi teha? Kas on teada paremat vihjete allikat kui pikaajalised aegread?

PS.
Märkasin eelmisel nädalal Soomes käies, et Merita EUR tähtajaliste depode eest makstakse seal tervenisti 0.5% aastas
...Märkasin eelmisel nädalal Soomes käies,...

:-)

Sellisel juhul on alternatiiviks võlakirjad... kuigi jah, kuna intressid on maas, siis ega siingi palju ruumi ei ole.

Olgem ausad, mul endal on ka raskusi arusaamisega, mis on alternatiiv aktsiatele - omanikud ju peaksid saama kuidagi premeeritud selle eest, et nad on omanikud ja võtavad riske.

Võibolla on olemas alternatiiv laiadele indeksitele - stockpicking (ma tean, statistiliselt see ei tööta), seda just raskematel perioodidel nagu võibolla see, milles me parasjagu oleme.

Niipalju kogemus näitab, et on olemas ka täiesti mõistlikult hinnatud aktsiaid. Näiteks WM, mis nüüd paar päeva kolatanud on, kuna mõnede konkurentide osas on mõned analüütikud bearishiks pööranud. Kardavad intresside tõstmist... Vara veel, kas pole? Energiaaktsiate hulgast ilmselt oleks ka midagi leida. Aga S & P juhtaktsiad (GE, MSFT and the likes) peaksid enne küll palju odavamaks muutuma, enne kui need tõepoolest ostmist vääriksid.

Personaalne S & P 500 target on mul 1000 punkti, sõltub muidugi intressidest ka pisut, aga oletades praeguse 10yr yieldi püsimist kuskil 4.90 kandis.
Mure “dollar cost averaging” teemal pärines ühe (mitte LHV) asutuse esindaja väitest :” Meie soovitus klientidele on valida regulaarse säästmise meetod (dollar-cost averaging), mis eeldab, et te investeerite iga kuu kindla summa aktsiatesse (või fondidesse). Selle tulemusena saate te turu tipus sama raha eest vähem aktsiaid kui turu põhjas ja seeläbi ostate aktsiad keskmiselt odavamalt kui aktsia keskmine hind samal perioodil”.

Nagu Robert veenvalt näitas, ei osta keegi sellisel moel pikema perioodi vältel kui 5 (10) investeerimistsüklit aktsiaid oluliselt odavamalt kui turu keskmine, mis muidugi ei välista et inimesed ei peaks paigutama raha turule pidevalt.

S&P põhjendatud tase. Laiendasin Roberti mõtet ootusväärtustest ja leidsin keskmise kasvu 15-20 aastase perioodi vältel vaadeldes S&P'd alates 1938 aastast. See tähendab leidsin kasvu, mis oli vajalik kuu S&P 500 sulgemisväärtuse saamiseks sama kuu sulgemisväärtusest 15,16… 20 aastat tagasi. Selliste kasvude keskmise liikumine, tekitas õigustatud kahtluse pikaajaliste aegridade stabiilsusest.

Õigemini mõtte, et kas aktsiahindade volatiilsus sama kasvumäära juures on oluliselt suurenenud või on kasvumäär pikaajalises muutumises. Esimene võimalus tundub vähetõenäoline, sest volatiilsuse kasv oleks sellisel juhul kordades ja liikumine on liiga ühesuunaline. Teisel juhul on kasvumäär muutumas ja selle oodatavad väärtused lähitulevikku (5a) on (minu arusaamise kohaselt) suure tõenäosusega tänastest märksa väiksemad.

See pole muidugi mingi uudis, et ajavahemikul 1965-74 langes kasv keskmiselt 10%’lt 3%’ni, püsis seal kuni 1983 aastani, et siis tõusta 15%ni 1998 aastaks. Momendil on siis 15-20 aastase perioodi keskmine kasv 12%, kuid arvestades mineviku liikumisi näeks seda kasvunumbrit kahanemas vähemalt 8-10%.

Nüüd tegin statistiliselt libeda katse ja vaatasin, kuhu satub S&P väärtus 2006, baseerudes 15-20 aastasel 8-10% kasvul. Kuna 1986-91 oli kasv samas vahemikus (8 ja 10% vahel) näitas tulemus suhteliselt üheselt S&P 500 oodatavaks väärtuseks 800 –1000, 12% kasvu korral oli tulemus 1300 kandis.

See on selline aktsiainvesteeringute oponeerimise katse, mis ootab ratsionaalset kriitikat ja on kantud mõttest, et vähem propagandat rohkem sisulist vaidlust.

okei, yaak. võtaks mingid stabiilsemad varad. huvitav, kuidas bondidega lood on? mida sa soovitaksid pikaajaliseks reaks võtta ja mis tuleb tootluseks?
Ise olen õiendanud peamiselt saksa valituse 5.a. tootlusega. kui mu mälu mind ei peta (võiks, aga ei viitsi välja kaevata täpseid numbreid), siis sain oodatavaks tootluseks ca 5,5%p.a. ja volakas oli umbes samasuur. aegrida oli alates 75.a.
aga cash? 3m demi libor annab ka keskmiseks tootluseks 5% ja volakaks 0.5%.
eelmise posti mõte oli, et muid varasid leidub. aktsiad on aga ikka KESKMISELT kõige rohkem yieldinud. Eks see nagu laias laastus Scrooge point ka on.
üldiselt nõus - kuni praeguseni on see nii olnud. muuseas aadressil www.stls.frb.org/fred/data/irates.html , mis on st-louisi fedi leht on hea data treasury constant maturity yieldi kohta. katsetasin selle baasil ka lihtsamaid fixed income trading strateegiaid, nagu ostad 10 aastat ja müüd 5 aasta pärast maha. Tootlus oli peaaegu alati positiivne, kuid ei outperforminud alates 57 aastast oluliselt ei 5 ega 10 aastast lihtsat investeeringut. ... Katsed jätkuvad
Kui küsiksin keskmiselt kodanikult kuhu ta investeeriks, on tõenäoline vastus - kinnisvara.

Sooritan hetkel amatööruurimust kinnisvara hinnamuutuste kohta pikema aja jooksul Tallinna vanalinnas.
Metoodika pole just teaduslik, aga seevastu lihtne:
- palusin ühel sõbral arhiivist välja tuua 20-30ndatel tehtud tehingud kümnekonna Tallinna vanalinna kinnistuga.

- püüan leida tehinguhindu samadele kinnistutele paari paari-kolme viimase aasta seest või siis eksperthinnangut.

-Taandan kõik dollaritesse.

Loomulikult pole tegu mitte kogutootluse vaid vara kallinemisega, aga mingi tuletise tootluse suhtes saab ikka arvutada.

Kõrvale võlakirja ja aktsiatootlusi leida on juba käkitegu....

Ennustusi tulemuste suhtes?
scrooge:

millal on oodata selle uurimuse tulemusi?
olen mingis scoorge poolt tehtud investeerimist promovas presentatsioonis näinud, et kinnisvara on pikaajalises perspektiivis vähem tootnud kui aktsiad ja võlakirjad. hiljuti lugesin, et saksamaal on kinnisvara hinnad viimase 30 aasta jooksul iga aasta u. 7% kallinenud, s.o. rohkem kui võlakirjad. kinnisvaral on erinevalt aktsiatest ja võlakirjadest selline omadus, et peetakse täiesti normaalseks kui seda 3 kordse võimendusega ostetakse (eluasemelaen). aktsiaid ja võlakirju ei soovitata eriti laenurahaga osta. seega vaatamata suhteliselt väikesele kuid kindlale vara kallinemisele on tänu võimendusele kinnisvara tootlus ehk isegi parem kui aktsiatel.
kui arvestada ka renditasudega, on kinnisvara pikaajaline tootlus aktsiate keskmisest 12%-st suurem. lugesin seda rahanduspiiblist CORPORATE FINANCE EUROPE.
...et kui aktsiaturul on reas vaid ebaõnnestumised, siis tuleb kinnisvarahaiks hakata? Finantsturgudel on võimalusi vist ikka rohkem?
mio, paku välja mõni võimalus finantsturgudel, palun.
Üks võimalus on Hansapanga aktsia ostmine näiteks, teine võimalus Hansapanga aktsia ostuoptsiooni ostmine, kolmas Hansapanga aktsia ostuoptsiooni kirjutamine, neljas võimalus USA mõne aktsiaindeksi ostmine, viies selle lühikeseks müümine, kuues optsiooni ostmine jne. Kokkuvõttes suur võimaluste ruum paljude mõõtmetega.
Aaa, sa ootasid konkreetset vihjet. Tasuta ei saa. :) Aga muidu 20% aastatulusust aktsiaturul lubab isegi rekordkonservatiivne B. Graham. Selleks tuleb kord või paar korda aastas kasutada ära absoluutselt kindlaid rahateenimise arbitraazhivõimalusi. Viga on selles, et inimesed püüavad pidevalt uusi võimalusi otsida ja raha kusagile paika panna, ka siis kui pole head võimalust.