https://www.err.ee/1609709829/wsj-langevad-naftahinnad-on-taas-avanud-ukse-venemaa-toornaftale
Nokk kinni, saba lahti ja vastupidi. Kreeka laevandusmagnaadid on pärast Vene toornafta hinna langemist alla sanktsioonimäära hakanud Venemaalt suures koguses naftat vedama.
Ühest küljest pidi nafta hinnalagi vähendama nafta ostmist Veremaalt, teisest küljest jällegi on madalam nafta maailmaturu hind Veremaa majandusele kindlasti negatiivsema mõjuga. Lisaks otsesele müügile läände jõuab osa Vene naftast kaudselt sihtriikidesse, olles eelnevalt töödeldud kolmandates riikides. Seda nähtust tuntakse „rafineerimislünga“ nime all. Sageli segatakse Vene toornafta ka teiste riikide omaga.
CREA andmetel on tuvastatud kuus rafineerimistehast, kolm Türgis ja kolm Indias, mis töötlevad Vene toornaftat ning müüvad saadud kütust edasi riikidesse, mis on Venemaale sanktsioonid kehtestanud. Nende tehaste kaudu on turule jõudnud hinnanguliselt 6,1 miljardi euro väärtuses Vene naftat.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120381173/soda-mida-rahastab-laas-vene-kutus-voolab-endiselt-euroopasse/kommentaarid
Ainus võimalus on nafta/gaasi ostmine Veremaalt üldse lõpetada, ilmselgelt aga ei ole kõik riigid sellest huvitatud. Vene gaasi tarned Euroopasse läbi Türgi on hoopis kasvanud: CREA andmed näitavad, et 2025. aasta jaanuaris ja veebruaris suurenes see 26,77% võrreldes eelmise aastaga. Ka Ungari ja Slovakkia saavad endiselt Vene torugaasi Türgi kaudu.
19 protsenti Euroopa Liidu riikidele vajaminevast gaasist tuleb endiselt Venemaalt ning küsimus ei ole ainult Ungaris ja Slovakkias. Vene gaasi laiamahulist sisseostmist jätkab ka Austria, põhjendades seda pikaajaliste lepingutega, ning suurim Vene vedelgaasi ostja on Prantsusmaa(tuumariik!), kes püstitas eelmisel aastal lausa rekordi Venemaalt sisseostetava maagaasi mahtudes.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120381228/sojaraport-jaanika-merilo-rekordkogustes-vene-gaasi-ostvad-euroopa-riigid-voivad-saada-usa-st-lahiajal-voimsa-hoobi
Illustreerimaks, et nafta tarbimise vähendamine võib rahakotile kasulik olla, lisan siia oma auto selle kuu kütuse(elektri) arved.
Ajal, mil meie suurim mure on kohvi hinnatõus ja ka uputus Rõuge vallas, laastavad Nigeeriat tulvaveed, mis on nõudnud juba üle 100 inimelu, rääkimata materjaalsest kahjust.
Igikeltsa sulamine on üks tipping point, mille ületamisel on katastroofilised tagajärjed.
Õhutemperatuuri tõus tõstab ka temperatuuri igikeltsas.
Maailma igikeltsas on hoiul umbes 1,7 miljonit gigatonni süsinikku. Seda on palju rohkem kui need 2400 gigatonni, mis on paiskunud kogu maailmas õhku alates tööstusrevolutsiooni algusest 1850. aastal. Ja asi ei piirdu süsihappegaasiga, lisanduvad muud gaasid, näiteks metaan, mille kasvuhooneefekt on 25 korda suurem kui süsihappegaasil, ja bakterid(uued pandeemiad) ning organismid, mis vabanevad.
Midagi krõpsude ja dipikastmega seotut? Mälu järgi öeldes see ei ole esimene kord.
Mingid rohehüsteerikud ka kisasid üksvahe, et kohe-kohe sulab Siberis igikelts ära ja Siberi katk hakkab inimeste hulgas möllama koos igasuguste teiste batsillidega(millest keegi pole veel midagi kuulnudki). Pole nagu kuulnud venelaste massilisest väljasuremisest.
Trendid on meie sõbrad 
Vähem kui 2 aastat noogutada või irvitada nende ennustuste peale. Ootame.
Kliimahulludest trendijoonistajaid on enne ka nähtud, aga õnneks seab füüsika tavaliselt eksponentsiaalsetele trendidel piirid.
Milline füüsika seab ärasulava merejää hulgale piirid? Enamus sulab ju iga aasta ära - viimasel ajal ca 22k km^3 aprilli lõpus → 4k km^3 oktoobri alguses.
Excelis võib igatsugu absurdseid trendijooni lisada.
Kas varsti ka meie Hannah Lahede poolt tõstatatav teema?
Lahel on loodetavasti midagi targemat ka teha.
Aga selle “rannikumaksu” kohta öeldi juba ühes tuntud filmis, et “üks haritud inimene ehitaks oma onni merest kaugemale”.
Ja ega väga ei vaimusta see suvel, Pirital palava ilmaga, mere poolt tuulega ringilenduv mädaneva adru lebra. Et sul võib olla seal see ülimegagiga villa või betoonkuut võimisiganes, aga no mis sest tolku on kui elamine haiseb nagu silohoidla.
See on maksustamine ilma esindatuseta.
Kui ainult kinnisvaraomanikke maksustada, siis peaks valida saama ainult kinnisvaraomanikud.
Kusjuures ma arvan, et see oleks hea idee. Misiganes tõstab keskmise valija IQ taset.
See adru kõdunemine jääb pigem pirita tee kanti. Mujal pole küll täheldanud.
Ja ei ole vahet kas ilm on soe või jahe. Kui adru on sinna kogunenud siis ta ka lehkab. Iseasi, kas seal ka majdeni see hais jõuab. Merivälja tee juures ka vahel tunda kui autoga sõidad, aga aias olles ei ole kunagi tundnud…
Pealkiri mõjub dramaatiliselt, aga sisu isegi loogiliselt.
Meil ka Eestis kusagil Kakumäel ja Pakri pankrannikul paekivi variseb ja kellegi kinnisvara satub ohtu. Kui nüüd teha ettepanek, et riik või KOV võiks pankranniku kaitseks mingid lainemurdjad ehitada, siis tekiks mul ka küsimus, et kas sellise olulise investeeringu tegemine üksikute kinnistuomanike vara kaitseks kõigi ühisest rahakotist on mõistlik ja põhjendatud või peaks needsamad kinnistuomanikud kopsaka omaosalusega panustama.
Omaette küsimus on, kas tegemist on “kliimameetmete” või “kliimaküsimusega”, või lihtsalt tavalise loodusnähtusega kus mandrijää taandudes palgastus pankrannik ja nüüd vesi, tuul ja erosioon lihtsalt tasapisi seda aastakümnete ja -sadade jooksul seda murendab. Inimtekkelise kliimasoojenemisega ma siin otsest seost küll ei oska välja tuua.
Võib-olla, et kõiksugu mõttetute plastikvidinate mikroplast on loodusele ja inimkonnale suuremaks ohuks kui CO2? Lisaks tuulikulbadele, mis kuuldavasti kuluvad (ei tea kuhu see tuulikulabade ärakulunud osa jäljetult kaob?), veel kõiksugu 3D prinditud vidinad, milledel on oht kihiti kooruma hakata.
Võiks olla eeskujuks meie rohepöörajatele ka.
Koprad on roheliste teenistusse asunud. Mine sõima neil reeturitel näod täs. 
