justT:
Näiteks kui ei anna kontrollpakki käest (51-49), siis 360*0.49=176.4, mis on 8,82%. Kas ettevõte on tõesti nii kindel, et risk on seda väärt?
Ja isegi kui saab 2 miljoni asemel 100% osalust on sul 2 miljoni cashi asemel ainult 360'000 krooni aastas + töö ja vaev, et seda raha välja ei kanditaks ega maha laristataks. Et 2 miljonit tagasi saada pead tervelt 6 aastat higistama. Kus on riskipreemium?
-----original message-----
Mul oleks vaja 2 miljonit. :(
Ja tõsi taga. Võib juhtuda, et saab hakkama kuni 15% väiksema summaga.
Projekt teeb käivet ca 1 - 1,1 miljonit aastas.
Palgakulud on 380 000 eeku (2 inimest), muud püsikulud 220 000 eeku.
Üle jääb lihtsa arvutusega 400 000.
Reservi võiks 10% e. 40 000 jääda ja alles jääb kasumiks vähemalt 360 000 krooni.
Aasta tootlus 18% kindlustatud.
On suur tõenäosus, et käive võib suureneda 2 aastaga vähemalt 2 korda ja ilma märkimisväärsete kulude tõusuta. Turg paistab olema Eestis pidevalt kasvav.
Siiamaani on käive tõusnud 50% aastas aga järgnevate aastate prognoosides nii palju ei julge loota.
laane48@hot.ee
-----end of message-----
mõned kommentaarid:
1) arvestades et käive on 1 mio aastas ja 400K jääb kätte, siis projekti koostaja ei tea raha ajaväärtusest sittagi, sest 2 mio pole ju vaja kohe kaasata (juhul kui pole just maffiale 1 mio võlgu, või maksuametile);
2) kui sul on käive aastas 2 miljonit, siis kuus teeb see 166 tuhat, seega peaks debitoorne võlgnevus koos käibemaksuga olema (eeldades maksetähtaega 30p, mis ei ole teenuste korral pikem) täpselt nii suur - 1 mio korral aga kaks korda väiksem - ja eeldades, et teenid kohe kasumit ja tegemist pole mingi pikaajalise tootmisprotsessiga (põhivara ju ei soetata, nagu näha, ja materjalide kulu puudub), peaks kreditoorne olema olematu, seega puhas käibekapital tugevalt positiivne ja likviidsus tagatud;
3) esimese aasta prognoositud rentaablus oleks 40-45% ja see on way kõrge tootlus, mis eeldab efektiivsel turul tugevat konkurentsieelist-- vaevalt, et see olemas on;
4) kui firma on juba tegutsev selliste näitajatega, milleks sul raha vaja on?
5) eeldades, et tegemist on teenust pakkuva firmaga, ei tule 2 inimesega toime (administreerimine-- seadusandlus, lepingud, maksuamet, sotsiaalametid; raamatupidamine-- kui just sisse ei osteta; müük-- klientidega suhtlemine, turu laiendamine, promotion; põhitegevus-- millega teenitakse); never (kui just tegemist pole advokaadibürooga, või website'e treiva firmaga, aga siis ei tee sellist käivet)
6) püsikulud on liiga suured;
7) tundub, et keegi tegi mingit nalja, ja ma niisama mediteerisin siin...
f***
Mul oleks vaja 2 miljonit. :(
Ja tõsi taga. Võib juhtuda, et saab hakkama kuni 15% väiksema summaga.
Projekt teeb käivet ca 1 - 1,1 miljonit aastas.
Palgakulud on 380 000 eeku (2 inimest), muud püsikulud 220 000 eeku.
Üle jääb lihtsa arvutusega 400 000.
Reservi võiks 10% e. 40 000 jääda ja alles jääb kasumiks vähemalt 360 000 krooni.
Aasta tootlus 18% kindlustatud.
On suur tõenäosus, et käive võib suureneda 2 aastaga vähemalt 2 korda ja ilma märkimisväärsete kulude tõusuta. Turg paistab olema Eestis pidevalt kasvav.
Siiamaani on käive tõusnud 50% aastas aga järgnevate aastate prognoosides nii palju ei julge loota.
laane48@hot.ee
-----end of message-----
mõned kommentaarid:
1) arvestades et käive on 1 mio aastas ja 400K jääb kätte, siis projekti koostaja ei tea raha ajaväärtusest sittagi, sest 2 mio pole ju vaja kohe kaasata (juhul kui pole just maffiale 1 mio võlgu, või maksuametile);
2) kui sul on käive aastas 2 miljonit, siis kuus teeb see 166 tuhat, seega peaks debitoorne võlgnevus koos käibemaksuga olema (eeldades maksetähtaega 30p, mis ei ole teenuste korral pikem) täpselt nii suur - 1 mio korral aga kaks korda väiksem - ja eeldades, et teenid kohe kasumit ja tegemist pole mingi pikaajalise tootmisprotsessiga (põhivara ju ei soetata, nagu näha, ja materjalide kulu puudub), peaks kreditoorne olema olematu, seega puhas käibekapital tugevalt positiivne ja likviidsus tagatud;
3) esimese aasta prognoositud rentaablus oleks 40-45% ja see on way kõrge tootlus, mis eeldab efektiivsel turul tugevat konkurentsieelist-- vaevalt, et see olemas on;
4) kui firma on juba tegutsev selliste näitajatega, milleks sul raha vaja on?
5) eeldades, et tegemist on teenust pakkuva firmaga, ei tule 2 inimesega toime (administreerimine-- seadusandlus, lepingud, maksuamet, sotsiaalametid; raamatupidamine-- kui just sisse ei osteta; müük-- klientidega suhtlemine, turu laiendamine, promotion; põhitegevus-- millega teenitakse); never (kui just tegemist pole advokaadibürooga, või website'e treiva firmaga, aga siis ei tee sellist käivet)
6) püsikulud on liiga suured;
7) tundub, et keegi tegi mingit nalja, ja ma niisama mediteerisin siin...
f***
veel jäi mainimata et 2 mio omakapitali sellise projekti jaoks on LIIGA kallis
Tundub väga sarnane internetibuumi aegsete pakkumistega, kus müüdi sisuliselt õhku.
lihtsalt huvitav on analüüsida, for thyself
Huvitaks JustT kommentaarid asja kohta, kas ta tegi nalja või on tõesti "tõsi taga" ja milleks on vaja nii suurt investeeringut sellise pisikese äri jaoks.
jah, ja mis äriga tegemist
Tegelikult oli IDEE see raha võtta laenuks. Ja selle eest osta ära ühelt firmalt üks projekt milles ise olen osaline (tegemisel, mitte osanik) olnud algusest saadik- 3 aastat. See projekt on loodud väikeste rahadega ja teeninud kasumit pidevalt ning järjest kasvavalt.
Ja tagatiseks oleks olnud kas siis loodava firma aktsiad või siis enamusosalus firmas.
Enne kirjutatud kasvuprognoosid olid suhteliselt tagasihoidlikud.
Tegelikult ei olnud see 100% tõsine ettepanek ja ei loodagi seda raha siit leida. Puhtalt idee tasandil ja päris hea analüüs tehti minu antud algandmetega.
Tänan soren ja fire.
Teid huvitas, et millega tegu.
Tegemist tõesti e-äriga, mis on seotud täiesti vana ja klassikalise äriga. Mis valdkonnast jutt ei tahaks kahjuks siin mainida aga isikliku kontakti saamisel võin rääkida lähemalt.
Olemuselt on tegu B2B, B2P ja P2B. Info liigub seega kolmel suunal.
Konkurents on täiesti olemas aga turg kenasti ära jaotatud ning on läbi teinud/tegemas suurt hüpet. Ilmselt kuskil haripunkti lähedal.
Aga foorum pani mõtlema kas tõesti 2 miljonit liiga palju pole. Ilmselt annaks kaubelda 2-300 tuhat alla.
Ja tagatiseks oleks olnud kas siis loodava firma aktsiad või siis enamusosalus firmas.
Enne kirjutatud kasvuprognoosid olid suhteliselt tagasihoidlikud.
Tegelikult ei olnud see 100% tõsine ettepanek ja ei loodagi seda raha siit leida. Puhtalt idee tasandil ja päris hea analüüs tehti minu antud algandmetega.
Tänan soren ja fire.
Teid huvitas, et millega tegu.
Tegemist tõesti e-äriga, mis on seotud täiesti vana ja klassikalise äriga. Mis valdkonnast jutt ei tahaks kahjuks siin mainida aga isikliku kontakti saamisel võin rääkida lähemalt.
Olemuselt on tegu B2B, B2P ja P2B. Info liigub seega kolmel suunal.
Konkurents on täiesti olemas aga turg kenasti ära jaotatud ning on läbi teinud/tegemas suurt hüpet. Ilmselt kuskil haripunkti lähedal.
Aga foorum pani mõtlema kas tõesti 2 miljonit liiga palju pole. Ilmselt annaks kaubelda 2-300 tuhat alla.
Soovitus neile,kes raha soovivad laenata:kui teil on vettpidav äri või äriidee,siis olge nii ahned ja
küsige laenu pangast .Sellega te näitate üles suurt inimlikkust kõigi oma sõprade,tuttavate ja kasvõi võhivõõraste vastu,kelle poole te oma rahamuredega sel juhul ei pöördu! Püüd leida firmasse uut osanikku või äripartnerit on muidugi hoopis teine teema.
küsige laenu pangast .Sellega te näitate üles suurt inimlikkust kõigi oma sõprade,tuttavate ja kasvõi võhivõõraste vastu,kelle poole te oma rahamuredega sel juhul ei pöördu! Püüd leida firmasse uut osanikku või äripartnerit on muidugi hoopis teine teema.
indeks aktsiasse voibolla nasdaq on praegu madal ja arvatavasti touseb ei te tegelt
Lp Toivo Seeder ja teised teemast huvitatud
Pooldan eelpool korra mainitud investeerimisvõimalust kinnisvarasse. Kui just sõda ei ole tulemas, siis on kinnisvara üks kindlamaid (käega katsutavamaid) investeeringuid täna. Eelnevalt tasuks kindlasti teha põhjalik analüüs projekti tasuvuse kohta. Siinkohal pean eelkõige silmas strateegiliselt hästi valitud aega, asukohta ja kinnisvaratehingu omapära. Tõsi - aja suhtes on praegu Eestis kindlasti see eelis, et astudes EL võime päris kindlad olla, et tõusevad kinnisvarahinnad eelkõige kesklinnas ja lähiümbruses. Lisaks kinnisvarale (lähtudes oma investeerimsiseloomust) teeksin osa tehinguid ka optsioonidega.
Jõudu ja jaksu õigete valikute tegemisel
Pooldan eelpool korra mainitud investeerimisvõimalust kinnisvarasse. Kui just sõda ei ole tulemas, siis on kinnisvara üks kindlamaid (käega katsutavamaid) investeeringuid täna. Eelnevalt tasuks kindlasti teha põhjalik analüüs projekti tasuvuse kohta. Siinkohal pean eelkõige silmas strateegiliselt hästi valitud aega, asukohta ja kinnisvaratehingu omapära. Tõsi - aja suhtes on praegu Eestis kindlasti see eelis, et astudes EL võime päris kindlad olla, et tõusevad kinnisvarahinnad eelkõige kesklinnas ja lähiümbruses. Lisaks kinnisvarale (lähtudes oma investeerimsiseloomust) teeksin osa tehinguid ka optsioonidega.
Jõudu ja jaksu õigete valikute tegemisel
Urmo, ole kena ja seleta: millel selline kindlus kinnisvara hinna tõusu suhtes EL astumisel põhineb? Ei suhtu sellesse üldse skeptiliselt, lihtsalt kinnisvaraärist kaugel seisva inimesena ei näe põhjust miks see nii peaks olema - võib-olla on mul mingi oluline point 2 silma vahele jäänud?!
Minu teada sõltub kinnisvara hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kas EL liitu astumisel lisandub hulgaliselt subjekte, kes tahaksid Eestis kinnisvara omada - so. suureneb nõudlus? Kui nii, siis kes need subjekid on ja miks nad peaksid seda tahtma? Ise ma kahtlen hinnatõsusus sel põhjusel - põhiliselt jääb ikkagi toimima seesama mootor. mis seda kinnisvara hinda siin kogu aeg üles vedanud: EL liitu saades tõusevad palgad ja langevad ehk veel pisut intressid, kokkuvõttes saab sama inimene kinnisvara ostuks rohkem laenu võtta - aga selline buum ei saa lõpmatuseni kesta, aegajalt üritatakse seda ka riigi, keskpanga või pankade endi poolt piirata, nii ehk teisiti ei tohiks sel teel saadud tootlus ka aktsiate tootlust lüüa - ja kui näiteks vaadata konkurentsi TALSE vs kinisvarra 2002, siis ...
Minu teada sõltub kinnisvara hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kas EL liitu astumisel lisandub hulgaliselt subjekte, kes tahaksid Eestis kinnisvara omada - so. suureneb nõudlus? Kui nii, siis kes need subjekid on ja miks nad peaksid seda tahtma? Ise ma kahtlen hinnatõsusus sel põhjusel - põhiliselt jääb ikkagi toimima seesama mootor. mis seda kinnisvara hinda siin kogu aeg üles vedanud: EL liitu saades tõusevad palgad ja langevad ehk veel pisut intressid, kokkuvõttes saab sama inimene kinnisvara ostuks rohkem laenu võtta - aga selline buum ei saa lõpmatuseni kesta, aegajalt üritatakse seda ka riigi, keskpanga või pankade endi poolt piirata, nii ehk teisiti ei tohiks sel teel saadud tootlus ka aktsiate tootlust lüüa - ja kui näiteks vaadata konkurentsi TALSE vs kinisvarra 2002, siis ...
Pooldan boulderi arvamust.
Urmo, tõus kinnisvaraturul ei ole tänu analüütikute pushimisele sugugi kindel. Kui ma päevast päeva teeksin nii nagu analüütikud prognoosivad, siis ei oleks mul enam midagi järel (Loe: oleks ennast ammu üles poonud). Näiteks korterite hinnad ei olegi nii positiivselt tõusmas. Ka kinnisvaraturul on oma tsüklid ja sessoonsus. Kui oletada, et EL ka investeerimist (pakkumist) elavdab, siis mina näen kohe-kohe lage. Hetkel on laenud odavad, kuid kauaks? Kelle arvelt siis tõuseb nõudlus? Mis on see argument, mis peaks tõstma näiteks ELi saades kinnisvara hindasid? Äkki on nii, et rahvas paneb kõik läände ja korterid vabanevad. Aga äkki mitte. Kas hakatakse rohkeb büroosid eghitama? Kas renoveeritakse vanu? Missuguse kvaliteediklassiga kinnisvara langeb / tõuseb? Äkki hoopis maad osta? Kas ka soise ja kehva maa hind tõuseb? Või ainult suurte magistralide äärne? Noh, ka mina hoian 14 ha maad selleks, et seda EL ajal maha lükata. Sest maa on ainulaadne resurss ja seda juurde toota ei saa. Arrrrgumente...
Urmo, tõus kinnisvaraturul ei ole tänu analüütikute pushimisele sugugi kindel. Kui ma päevast päeva teeksin nii nagu analüütikud prognoosivad, siis ei oleks mul enam midagi järel (Loe: oleks ennast ammu üles poonud). Näiteks korterite hinnad ei olegi nii positiivselt tõusmas. Ka kinnisvaraturul on oma tsüklid ja sessoonsus. Kui oletada, et EL ka investeerimist (pakkumist) elavdab, siis mina näen kohe-kohe lage. Hetkel on laenud odavad, kuid kauaks? Kelle arvelt siis tõuseb nõudlus? Mis on see argument, mis peaks tõstma näiteks ELi saades kinnisvara hindasid? Äkki on nii, et rahvas paneb kõik läände ja korterid vabanevad. Aga äkki mitte. Kas hakatakse rohkeb büroosid eghitama? Kas renoveeritakse vanu? Missuguse kvaliteediklassiga kinnisvara langeb / tõuseb? Äkki hoopis maad osta? Kas ka soise ja kehva maa hind tõuseb? Või ainult suurte magistralide äärne? Noh, ka mina hoian 14 ha maad selleks, et seda EL ajal maha lükata. Sest maa on ainulaadne resurss ja seda juurde toota ei saa. Arrrrgumente...
Aimar, sinu viimasest lausest võib välja lugeda, et ka Sinul on sisemises tunne kinnisvarahindade tõusu kohta EL astumisel. Boulderile vastaks, et hind kujuneb tõesti nõudluse ja pakkumise vahekorrast.
Üks miljon iseenesest võib esmapilgul tunduda suure summana, kui aga vaja tehinguid tegema hakata, siis tunned et see 6 nulliga number ei täida kõiki sinu investeerimissoove.
Kui võrrelda EL ja Eesti keskmiseid kinnisvarahindu, siis ma ei näe põhjust hindade mitte tõusmisel. Loodetavasti päästavad Eesti kodanike väljasuremisohu sisserännanud inimesed!
Samas sooviksin välja tuua minu eelmise mõtteavalduse võtmekoha (strateegiliselt hästi valitud koht, aeg ja liik). Ma ei pea kinnisvarasse investeerimisel silmas lasnamäele paari korteri soetamist ja siis need üürile anda. Eelkõige teeksin analüüsi ja valiksin koha (võibolla ka lihtsalt maatükk) kus teised ei näe TÄNA arengut. Arengut hoogustab, aga kindlasti EL liitumine. Võtmeküsimus seisneb ju ka investeerimisel selles, et kes oskab õigel ajal õiges kohas olla või ette näha - on võitja. Hetkel tundub mulle et täna on kinnisvaras lihtsam ette näha kui on seda aktsiaturgudel.
Tõsi hea võimalus on investeerida ka mõnda äriideesse, mille tootlus võib olla kindlasti palju kordi suurem kui on seda kinnisvara puhul. Aga seda mõtet peaks eraldi edasi arendama. Siinkohal olengi täna seisukohal, et miks mitte investeerida kinnisvarasse, täna väga ettenägematus maailmas.
See on ainult üks lahendus paljudest ja ma ei välista teisi palju tulutoovamaid lahendusi miljoni investeerimiseks.
Mulle aga tundub eelpool pakutud lahenduste kõrval lahendus natuke riskivabam, kui kellegiga mingit ähmast aktsiapakki jagama hakata.
Siinkohal kehtib jällegi aga vana tuntud reegel, et sõprade õnnestunud/ebaõnnestunud kinnisvara(tehingutest) on hea õppida!
Hea meelega kuulaksin ära ka eelpool mainitud mõtteavaldajate arvamused investeerimisest.
Kordaminekuid ja õnnestumisi,
Üks miljon iseenesest võib esmapilgul tunduda suure summana, kui aga vaja tehinguid tegema hakata, siis tunned et see 6 nulliga number ei täida kõiki sinu investeerimissoove.
Kui võrrelda EL ja Eesti keskmiseid kinnisvarahindu, siis ma ei näe põhjust hindade mitte tõusmisel. Loodetavasti päästavad Eesti kodanike väljasuremisohu sisserännanud inimesed!
Samas sooviksin välja tuua minu eelmise mõtteavalduse võtmekoha (strateegiliselt hästi valitud koht, aeg ja liik). Ma ei pea kinnisvarasse investeerimisel silmas lasnamäele paari korteri soetamist ja siis need üürile anda. Eelkõige teeksin analüüsi ja valiksin koha (võibolla ka lihtsalt maatükk) kus teised ei näe TÄNA arengut. Arengut hoogustab, aga kindlasti EL liitumine. Võtmeküsimus seisneb ju ka investeerimisel selles, et kes oskab õigel ajal õiges kohas olla või ette näha - on võitja. Hetkel tundub mulle et täna on kinnisvaras lihtsam ette näha kui on seda aktsiaturgudel.
Tõsi hea võimalus on investeerida ka mõnda äriideesse, mille tootlus võib olla kindlasti palju kordi suurem kui on seda kinnisvara puhul. Aga seda mõtet peaks eraldi edasi arendama. Siinkohal olengi täna seisukohal, et miks mitte investeerida kinnisvarasse, täna väga ettenägematus maailmas.
See on ainult üks lahendus paljudest ja ma ei välista teisi palju tulutoovamaid lahendusi miljoni investeerimiseks.
Mulle aga tundub eelpool pakutud lahenduste kõrval lahendus natuke riskivabam, kui kellegiga mingit ähmast aktsiapakki jagama hakata.
Siinkohal kehtib jällegi aga vana tuntud reegel, et sõprade õnnestunud/ebaõnnestunud kinnisvara(tehingutest) on hea õppida!
Hea meelega kuulaksin ära ka eelpool mainitud mõtteavaldajate arvamused investeerimisest.
Kordaminekuid ja õnnestumisi,
Nii palju, kui mina olen aru saanud, oleks kinnisvara hinnatõusu üheks mootoriks EL-i astudes tööjõu vaba liikumine. et need, kes praegu uut elamispinda 15000 eest kuus valmis klopsivad, ei näe selleks enam motivatsiooni, kui kuskil saksamaal sama töö eest kolm korda rohkem saab. aga sellel teoorial on paar tulgevat vastuargumenti ka, niiet mine tea...
lisaks see, et enamus venelasi läheb ajee saksamaale..
sry, pole rassist aga oma kogemus räägib et lasnas just sellised meeleolud valitsevadki..
seega algul voib isegi hinnad langeda, nagu oli see 911 effekt et enne teatud syndmust ostetakse kokku ja kui syndmus toimub siis on asi yleostetud ja hind kukub..
sry, pole rassist aga oma kogemus räägib et lasnas just sellised meeleolud valitsevadki..
seega algul voib isegi hinnad langeda, nagu oli see 911 effekt et enne teatud syndmust ostetakse kokku ja kui syndmus toimub siis on asi yleostetud ja hind kukub..
Urmo, ütled: "Hetkel tundub mulle et täna on kinnisvaras lihtsam ette näha kui on seda aktsiaturgudel."
Aga, kinnisvaraturg ongi selgemini prognoositav ja olnud jätkuvalt riskivabam. Ei saa võrrelda 100% investeeringuid aktsiaturule ja kinnisvaraturule. Erinevused seisnevad likviidsuses, hindades ja mitmetes-mitmetes muudes tegurites. Jah, loomulikult on 1 000 000 väike summa, et investeerimiskõlblikku kinnisvara soetada. Aga 1 000 000 ei ole väike summa, et seda finantsturgudele paigutada.
Pealegi - TÄNA nähakse kõike! Iseasi on see, kuidas nägija suudab jõuda konkreetse tehinguni. Kui ostad TÄNA kinnisvara, oled sa 10 aastapärast ütleme et mõnedkümned protsendid kasumis. Kui ma ostan TÄNA JPM aktsiaid 1 000 000 eegu eest olen ehk 1 kuu pärast mõnikümmend prossa kasumis.
Tegu on ju erineva riskiga ja pikemas perspektiivis on olnud kinnisvara alati tootlikum. Miks me kaupleme aktsiatega? Kui mul oleks taskust 10 milj võtta, siis olen kindel, et teatud osa minu portfellist moodustaks kinnisvara.
Aga, kinnisvaraturg ongi selgemini prognoositav ja olnud jätkuvalt riskivabam. Ei saa võrrelda 100% investeeringuid aktsiaturule ja kinnisvaraturule. Erinevused seisnevad likviidsuses, hindades ja mitmetes-mitmetes muudes tegurites. Jah, loomulikult on 1 000 000 väike summa, et investeerimiskõlblikku kinnisvara soetada. Aga 1 000 000 ei ole väike summa, et seda finantsturgudele paigutada.
Pealegi - TÄNA nähakse kõike! Iseasi on see, kuidas nägija suudab jõuda konkreetse tehinguni. Kui ostad TÄNA kinnisvara, oled sa 10 aastapärast ütleme et mõnedkümned protsendid kasumis. Kui ma ostan TÄNA JPM aktsiaid 1 000 000 eegu eest olen ehk 1 kuu pärast mõnikümmend prossa kasumis.
Tegu on ju erineva riskiga ja pikemas perspektiivis on olnud kinnisvara alati tootlikum. Miks me kaupleme aktsiatega? Kui mul oleks taskust 10 milj võtta, siis olen kindel, et teatud osa minu portfellist moodustaks kinnisvara.
Riq - varjatult ma midagi sellist mõtlesingi.
Ma ei usu, et kinnisvaraga annab ainult mõnedkümmend protsenti 10 aastaga juurde oma ühele miljonile lisada. Mulle tundub, et te näete siin kinnisvarasse investeerimise all passiivset investeerimist, ostate korteri või maatüki ja siis ootate. Eelkõige pean siiski silmas õigest kohast õigel ajal osta jas siis lisaväärtust luua ja õigel ajal müüa.
Ja sooviksin siiski mainida veelkord seda, et see ei ole tõesti ainuõige lahendus investeerimiseks. Kindlasti ei saa natuke suuremat rahasummat omades kuidagi eemale hoida ka aktsiaturgudelt.
Ja loomulikult on võimalus investeerida ka JPM. Või oodata häid optsioonivõimalusi kus on võimalik nädalaga mitu sada % oma portfelli kasvatada. Ja tõesti võibolla alles siis ennast kinnisvaraga kindlustada.
Aga kus on Teie ettepanekud peale JPM-i, 20% paari kuuga, see teeb 120% aastas ja 10 aastaga võibolla olekski sul juba tublisti üle 10 miljoni, kui loomulikult mitte liitintressi sisse tuua, mis annaks veelgi suurema võimenduse :-) (kuhu jääb meie kuldne 12%)
Võibolla reisiks hoopis natuke ja koguks äriideid ning tuleks neid Eestis ellu viima!
Mida rohkem mõtled miljoni investeerimisele seda väiksem see number tundub.
Ja sooviksin siiski mainida veelkord seda, et see ei ole tõesti ainuõige lahendus investeerimiseks. Kindlasti ei saa natuke suuremat rahasummat omades kuidagi eemale hoida ka aktsiaturgudelt.
Ja loomulikult on võimalus investeerida ka JPM. Või oodata häid optsioonivõimalusi kus on võimalik nädalaga mitu sada % oma portfelli kasvatada. Ja tõesti võibolla alles siis ennast kinnisvaraga kindlustada.
Aga kus on Teie ettepanekud peale JPM-i, 20% paari kuuga, see teeb 120% aastas ja 10 aastaga võibolla olekski sul juba tublisti üle 10 miljoni, kui loomulikult mitte liitintressi sisse tuua, mis annaks veelgi suurema võimenduse :-) (kuhu jääb meie kuldne 12%)
Võibolla reisiks hoopis natuke ja koguks äriideid ning tuleks neid Eestis ellu viima!
Mida rohkem mõtled miljoni investeerimisele seda väiksem see number tundub.