Krüpto - kas ainult usupõhine...

"rixa"
"tonis"
Paistab ,et riigi tasandil ollakse innovaatilisemad kui LHV foorumis:
"Web3 on internetiajastu viimane kuum märksõna ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt arvab, et sellest võimalusest tuleb kindlasti Eestil kinni haarata."



Õnneks küll. Riigil on võimalus siin nii mitmeski asjas eestvedaja olla ja ma saan aru, et soov on ka olemas.

Näiteks uus digitaalne ID, kust andmeid saab vajadusepõhiselt, mitte ei laota igale poemüüjale alkot ostes ette pool sinu elulugu. Riigi poolt verifitseeritud wallet, mis võib olla anonüümne, aga riigi garantiiga, et omanik on vajadusel tuvastatav jne. jne.


Marketing. Misiganes umbluuga sa investeeringud ja tarkvaraarendajad siia meelitad, siis lõpuks toob see riigile ikkagi tulu. Kas Sutt sellest aru saab või jookseb lihtsalt trendidega kaasa ei oska arvata aga see pole ka väga tähtis.
Kui lõpuks kõik praegused "plokiahela tehnoloogia" ja krüptotugrikute peale ehitatava Web3.0 fantaasiad ebaõnnestuvad, siis asjaosalised, olgugi et parasjagu haibist pimestatud, ei ole kindlasti rumalad ja selle käigus on võimalus innovatiivne olla ka päriselt mingit potentsiaali omavates küsimustes.
Kasvõi siin varasemalt välja toodud "mängusisesed esemed" ja nende liigutamine eri toodete ja firmade vahel. Sellel pole absoluutselt mitte midagi pistmist krüptorahadega olgugi et neid praegu vägivaldselt kokku üritatakse toppida aga meelelahutusliku featuurina on see huvitav. Meta ja Microsoft võivad lihtsalt ärilise kokkuleppe teha ja oma virtuaalreaalsuse või mängukeskkonnad liidestada, et kasutajale usutavamat virtuaalse omandi illusiooni pakkuda. Ja seda kõike peavad nad tegema niikuinii ka siis, kui asjasse on segatud krüptorahad. Aga immersion on see mis loeb kasutajale. Varem või hiljem "plokiahelad" ja mõiste "detsentraliseeritud" sellest konkreetsest mudelist likvideeritakse, sest need teevad tootearenduse äärmiselt ebamugavaks kõigile asjaosalistele ja ei paku mitte mingisugust lisaväärtust olukorras kus suurem osa süsteemist on täielikult ühe keskse osapoole kontrolli all.
Sama on igasugu digitaalsete ID-dega. Mingit vajadust pole riiklike (st riik kui äärmiselt tsentraliseeritud ja seaduspõhine organisatsioon) ID-de puhul krüptotugrikute ja hajusate plokiahelate järele, vastupidi, need teevad seaduste täitmise keeruliseks: kui midagi on näiteks vaja muuta või tühistada, siis plokiahela-põhises lahenduses ei ole teenuspakkujal selleks võimalust või kui on, siis on kogu "krüpto" selle juures lihtsalt tsirkus.
Avatud standardid ja liidesed, kesksed haldusorganisatsioonid, kesksed riiklikud turvatud-krüpteeritud-tembeldatud jne andmebaasid jmt on jätkuvalt viis, kuidas neid küsimusi lahendada.
Krüptorahad tulevad mängu ainult siis, kui sa tahad sellisest kesksest kontrollist täiesti vaba olla. Aga siis pead leppima sellega, et sa ei saa sealt plokiahelalt tegelikult väljapoole viidata asjadele nagu oma füüsiline isik või isegi mingi virtuaalne ese kusagil Microsofti AAA mängus.
Arvan, krüptoskeptikud eksivad rängalt. Pmst kõik, millel on rohkem kui üks omanik või mida kasutab rohkem kui üks inimene läheb krüpto peale üle. Ettevõtted muutuvad DAOdeks, börs kaob või õigemini kolib krüptoplatvormidele, kogu intellektuaalne omand muutub 100% social tokenite põhiseks, sotsiaalmeedia muutub detsentraliseerituks, oma token saab olema pmst igal korteriühistul jne jne. Kuni selleni välja, et teadus, kunst, kirjandus, kultuur, muusika jne muutub täielikult plokiahelapõhiseks, s.t kiiremaks, efektiivsemaks, läbipaistvamaks, globaalsemaks ehk plahvatuslikult arenevaks. Ei imestaks, kui plokiahela põhjal tekib midagi Skyneti laadset, kui nüüd popkultuurist laenata. Ei imestaks kui see kõik juhtub järgmise 10a jooksul.
"mykoloog"
Arvan, krüptoskeptikud eksivad rängalt. Pmst kõik, millel on rohkem kui üks omanik või mida kasutab rohkem kui üks inimene läheb krüpto peale üle. Ettevõtted muutuvad DAOdeks, börs kaob või õigemini kolib krüptoplatvormidele, kogu intellektuaalne omand muutub 100% social tokenite põhiseks, sotsiaalmeedia muutub detsentraliseerituks, oma token saab olema pmst igal korteriühistul jne jne. Kuni selleni välja, et teadus, kunst, kirjandus, kultuur, muusika jne muutub täielikult plokiahelapõhiseks, s.t kiiremaks, efektiivsemaks, läbipaistvamaks, globaalsemaks ehk plahvatuslikult arenevaks. Ei imestaks, kui plokiahela põhjal tekib midagi Skyneti laadset, kui nüüd popkultuurist laenata. Ei imestaks kui see kõik juhtub järgmise 10a jooksul.


Kanget kraami suitsetad. Ära peale võta!
Aamen. Mykoloogiga seekord nõus.
Ilmselt krüptoinvestorid kuulevad su juttu. Turg on all 4%, BTC ainult 2,6%.
Krüptol ehk plokiahelal on oma tulevik. See on nö sõltumatuse illusioon, if you may. See on tehnoloogia, mis vähemalt näiliselt tagab võrdsuse.
Ma usun, et kogu sektor läbib veel kõvasti lastehaiguseid (lausa halvatusi) enne kui see integreeritakse sujuvalt muude riiklike ja rahvusvaheliste süsteemidega.
"mykoloog"
Arvan, krüptoskeptikud eksivad rängalt. Pmst kõik, millel on rohkem kui üks omanik või mida kasutab rohkem kui üks inimene läheb krüpto peale üle. Ettevõtted muutuvad DAOdeks, börs kaob või õigemini kolib krüptoplatvormidele, kogu intellektuaalne omand muutub 100% social tokenite põhiseks, sotsiaalmeedia muutub detsentraliseerituks, oma token saab olema pmst igal korteriühistul jne jne. Kuni selleni välja, et teadus, kunst, kirjandus, kultuur, muusika jne muutub täielikult plokiahelapõhiseks, s.t kiiremaks, efektiivsemaks, läbipaistvamaks, globaalsemaks ehk plahvatuslikult arenevaks. Ei imestaks, kui plokiahela põhjal tekib midagi Skyneti laadset, kui nüüd popkultuurist laenata. Ei imestaks kui see kõik juhtub järgmise 10a jooksul.


Mulle jälle tsentraliseeritus meeldib. Kuskil VC üritusel oleks see statement sotsiaalne enesetapp, aga siin foorumis saab anonüümselt üles tunnistada. Näiteks ma olen väga rahul, et kinnistusraamatut haldab riik ning jälgib, et ainult atesteeritud notar saab seal andmebaasis muudatusi teha. Tänu sellele on igasugustel Haavelitel oluliselt keerulisem mu maja tuuri panna või kui koju tulles on mu majas mingi võõras tüüp, saan riigi poole pöörduda palvega ta sealt välja ajada. Sama seis ka äriregistriga. Kuidas mingi smart contract, coin või muu lahendus seda süsteemi paremaks teeks? Vara liigutamine oleks jah jube mugav ja lihtne, aga tegelt minu meelest on väga mõistlik, et mu maja omandiõiguse muutmine ei käi ülemäära lihtsalt, a la nagu ühe kausta kopeerimine desktopilt C kettale.
Detsentraliseeritus töötab ainult blockchaini enda suhtes. Blockchaini kirjutatud nn. smart contract on juba tsentraliseeritud akt ainuüksi selle pärast, et kirjutajal on selle smart contracti suhtes ülemvõim. (kaasaarvatud tokenid jne. näiteks Luna juurdetrükkimine 386m kuni 7,1B nelja päevaga, DEX nn detsentraliseeritud börside contracti üle on alati kellelgi tsentraliseeritud kontroll jne.)
Detsentraliseeritus töötab ülihästi torrentite süsteemis. Veider, et seal veel NFTsid ei jagata.

Blockchainidele rajatud tehnoloogiad ei tööta põhiliselt ühel põhjusel. Blockchaini ei saa panna kaasa piisavalt infot.
Tänu sellele ei ole võimalik midagi sinna salvestada ja see determineerib, et mingeid tooteid peale tokeni seal salvestada ja käitada ei saa. Nii et peame ootama quantum arvutit, ilmselt selle kolaga ja sagedusega probleemi ei lahenda.
Investeering mistahes olemasolevasse krüptovääringusse või nft-sse ei tähenda investeeringut plokiahela tehnoloogasse, selle levikusse ja võimalikesse perspektiivikatesse rakendustesse. Ka mitte web 3.0 ega ka metaversumisse.

Kunagi nägid helgemad pead ette, et veebi kasutamine telefonides kasvab plahvatuslikult. Selleks toodi turule .mobi domeenilaiend, mille paremate nimede eest käidi välja ulmelisi summasid. Kõik läkski nagu ennustatud, veeb on igaühe telefonis, kellas, telekas ja mõnel ka külmkapis... Millal meist keegi viimati külastas mõnda .mobi domeeni?

Plokiahel võib ju olla tulevikus sama kasutatav nagu täna näiteks Android. Tehnoloogilise lahenduse levik ja mingi konkreetse seda kasutava jubina populaarsus on siiski põhimõtteliselt erinevad kategooriad. Kui tahta investeerida plokiahelasse, siis peaks otsima uut Google't, ehk siis kedagi, kes suudab tehnoloogiast vormida inimestele tegelikult vajaliku rakenduse.
k525
Mulle jälle tsentraliseeritus meeldib. Kuskil VC üritusel oleks see statement sotsiaalne enesetapp, aga siin foorumis saab anonüümselt üles tunnistada. Näiteks ma olen väga rahul, et kinnistusraamatut haldab riik ning jälgib, et ainult atesteeritud notar saab seal andmebaasis muudatusi teha. Tänu sellele on igasugustel Haavelitel oluliselt keerulisem mu maja tuuri panna või kui koju tulles on mu majas mingi võõras tüüp, saan riigi poole pöörduda palvega ta sealt välja ajada. Sama seis ka äriregistriga. Kuidas mingi smart contract, coin või muu lahendus seda süsteemi paremaks teeks? Vara liigutamine oleks jah jube mugav ja lihtne, aga tegelt minu meelest on väga mõistlik, et mu maja omandiõiguse muutmine ei käi ülemäära lihtsalt, a la nagu ühe kausta kopeerimine desktopilt C kettale.

Riiklik andmebaas on see koht, kuhu plokiahel hästi sobib. Praegu kasutatakse valdavalt konventsionaalseid andmebaase, mille ridu saab vabalt muuta või kustutada, tagasiulatuvalt juurde lisada ja nii edasi, sest need on nagu tavalised failid desktopil. Plokiahelale ei saa tagasiulatuvalt muudatusi teha teisiti kui uute muutmiskannetega, millest jääb jälg maha.

Kujuta ette ARKi andmebaasi, mille käesoleva päeva kannetest ja eelmise päeva kannete kontrollsummast arvutatakse igal õhtul uus kontrollsumma ja pannakse kirja. Moodustub moodustub ahel, milles iga päeva kontrollsumma sisaldab viidet eelmise päeva andmetele.

Kui muuta keskmise ploki andmeid, siis tema kontrollsumma (hash) muutub ja ei klapi enam sellega, mis järgmisse plokki jäädvustatud, mis muudab järgmise ploki kontrollsummat ja nii edasi. Sellest kohast kogu edasine ahel katkeb.

Variant on ahel muudatuse kohast edasi ümber arvutada, aga selle välistamiseks võib iga päeva lõpus ploki edastada sõltumatutele osapooltele, näiteks regulaarselt avaldada kontrollsummasid ajalehekuulutustes.

Niisiis jääb ainsaks andmete muutmise viisiks uues plokis paranduskande tegemine, mis ütleb, mis varem avaldatud kandes vigane oli. Ahelasse jääb maha jälg nii veast kui selle parandamisest.

Siin-seal Eesti riigiametites juba juurutatakse selliseid plokiahela-põhiseid andmebaase, et suurendada andmete ajas muutumise läbipaistvust ja vähendada korruptsiooniohtu, võttes võimaluse dokumente vaikselt kaotada või hiljem olemasoleva paki vahele libistada.

Sellega seoses on oluline pöörata tähelepanu hingelistele väärtustele, et õppida inimestele kergemini andestama, sest kõik ebaolulised pisivead nagu tagantjärele parandatud vormistusvead, mis muidu inimliku vastutuleku raames vaikselt ära klatitakse, hakkavad plokiahela kasutamisel välja tulema.
Plokiahela definitsioon on vist jätkuvalt mõneti segane küsimuses, et kas hajutatus või detsentraliseeritus on seal oluline või ei. Tsentraalse süsteemi kasutatakse tihti ka lihtsalt (immutable) ledger terminit ja blockchain on lisaks veel hajusraamatu põhine (mitmed osapooled, kõigil on koopia) detsentraliseeritud (puudub keskne koordinaator) lahendus. Aga jah lähtutakse ka definitsioonist, kus blockchain on lihtsalt järjestatud plokkide jada, kus igale plokile arvutatakse räsi ploki andmete ja eelmise ploki räsi põhjal (ja eelpool mainitud arvestusraamat-ledger oleks siis miski, mida pigem ehitada plokiahelat kasutades).
(AWS, Azure ja ledger vs blockchain)
"tonis"
(kaasaarvatud tokenid jne. näiteks Luna juurdetrükkimine 386m kuni 7,1B nelja päevaga, DEX nn detsentraliseeritud börside contracti üle on alati kellelgi tsentraliseeritud kontroll jne.)

See sõltub protokollist ja mis sinna algoritmi kirjutatud on.. paljud tokenid/coinid on limiidiga mis on hard coded..
"tonis"

Blockchainidele rajatud tehnoloogiad ei tööta põhiliselt ühel põhjusel. Blockchaini ei saa panna kaasa piisavalt infot.
Tänu sellele ei ole võimalik midagi sinna salvestada ja see determineerib, et mingeid tooteid peale tokeni seal salvestada ja käitada ei saa. Nii et peame ootama quantum arvutit, ilmselt selle kolaga ja sagedusega probleemi ei lahenda.

oo.. sellega ma olen väga nõus.. paljud ei saa näiteks arugi, et NFT meedia ei ole plokiahelas.. põmst ainult viitab URLile.. ja URLi valdaja võib su meediaga teha mida tahab
"chipchip"
k525
Mulle jälle tsentraliseeritus meeldib. Kuskil VC üritusel oleks see statement sotsiaalne enesetapp, aga siin foorumis saab anonüümselt üles tunnistada. Näiteks ma olen väga rahul, et kinnistusraamatut haldab riik ning jälgib, et ainult atesteeritud notar saab seal andmebaasis muudatusi teha. Tänu sellele on igasugustel Haavelitel oluliselt keerulisem mu maja tuuri panna või kui koju tulles on mu majas mingi võõras tüüp, saan riigi poole pöörduda palvega ta sealt välja ajada. Sama seis ka äriregistriga. Kuidas mingi smart contract, coin või muu lahendus seda süsteemi paremaks teeks? Vara liigutamine oleks jah jube mugav ja lihtne, aga tegelt minu meelest on väga mõistlik, et mu maja omandiõiguse muutmine ei käi ülemäära lihtsalt, a la nagu ühe kausta kopeerimine desktopilt C kettale.

Riiklik andmebaas on see koht, kuhu plokiahel hästi sobib. Praegu kasutatakse valdavalt konventsionaalseid andmebaase, mille ridu saab vabalt muuta või kustutada, tagasiulatuvalt juurde lisada ja nii edasi, sest need on nagu tavalised failid desktopil. Plokiahelale ei saa tagasiulatuvalt muudatusi teha teisiti kui uute muutmiskannetega, millest jääb jälg maha.

Kujuta ette ARKi andmebaasi, mille käesoleva päeva kannetest ja eelmise päeva kannete kontrollsummast arvutatakse igal õhtul uus kontrollsumma ja pannakse kirja. Moodustub moodustub ahel, milles iga päeva kontrollsumma sisaldab viidet eelmise päeva andmetele.

Kui muuta keskmise ploki andmeid, siis tema kontrollsumma (hash) muutub ja ei klapi enam sellega, mis järgmisse plokki jäädvustatud, mis muudab järgmise ploki kontrollsummat ja nii edasi. Sellest kohast kogu edasine ahel katkeb.

Variant on ahel muudatuse kohast edasi ümber arvutada, aga selle välistamiseks võib iga päeva lõpus ploki edastada sõltumatutele osapooltele, näiteks regulaarselt avaldada kontrollsummasid ajalehekuulutustes.

Niisiis jääb ainsaks andmete muutmise viisiks uues plokis paranduskande tegemine, mis ütleb, mis varem avaldatud kandes vigane oli. Ahelasse jääb maha jälg nii veast kui selle parandamisest.

Siin-seal Eesti riigiametites juba juurutatakse selliseid plokiahela-põhiseid andmebaase, et suurendada andmete ajas muutumise läbipaistvust ja vähendada korruptsiooniohtu, võttes võimaluse dokumente vaikselt kaotada või hiljem olemasoleva paki vahele libistada.

Sellega seoses on oluline pöörata tähelepanu hingelistele väärtustele, et õppida inimestele kergemini andestama, sest kõik ebaolulised pisivead nagu tagantjärele parandatud vormistusvead, mis muidu inimliku vastutuleku raames vaikselt ära klatitakse, hakkavad plokiahela kasutamisel välja tulema.


Üldiselt igas kriitilise tähtusega andmebaasis on muudatuste logi ning terve hunnik turvameetmeid ja backuppe ning ma ei suuda küll meenutada olukorda, kus keegi pahatahtlik osapool oleks näiteks omavoliliselt kinnistusraamatusse sisse häkkinud ja kellegi maja tuuri pannud. Kui see on päriselt riskikoht siis piltlikult öeldes võib ju iga õhtu andmebaasi tühjale mälupulgale salvestada ja EP seifi viia. Kinnistusraamatul on väärtus ainult sellisel juhul, kui selle ümber on õiguslik raamistik ja tugevam osapool (riik), kes baasi haldab ning vajadusel jõuga sekkub, et registrikannete omanikud saaksid enda registrist lähtuvaid õigusi teostada. Kuna kinnistusraamatu väärtus seisneb riiklikus järelvalves ja sunnis, ei ole registri laiali jaotamisel kasutajatele mitte mingit pointi. Kui puudub usaldus riigi kui institutsiooni vastu, ei ole mingit vahet, kelle käes on Exceli tabel, milles on kirjas, mis aadressil asub kellegi kinnisvara, sest enda õiguste teostamine sõltub ainult selle tsentraalse osapoole tahtest.
Andmesündmuste toimumise faktide üksteise külge aheldamises, ajatembeldamises ja signeerimises krütograafiliste vahenditega pole midagi uudset. Seda on sündmuste toimumise autentsuse tõendamiseks tehtud ammuilma enne seda, kui sõna bitcoin käibele tuli. Näiteks ka Eesti riigiinfosüsteemide andmevahetuskiht X-Tee kasutab oma logide talletamiseks neid tehnikaid.

Plokiahela ainsaks uudisväärtuseks on andmevahetusprotokoll, mis neid krüptogramme nagu viirust üle maailma laiali levitab, nende ohvrite arvutitesse, kes endale pahaaimamatult vastava malware alla on laadinud, mis nende arvuti küttekehaks muudab. Tegemist on pretsedenditult kõige jaburama varunduslahendusega, mis üldse olla saab ning mis ei lahenda ühtegi reaalset probleemi.
"proof of work" või "proof of stake"
LUNA saagat vaatan siis see on nagu mingi nali.
Kui kogu süsteemi sekunditega õhku saab lasta siis peab riik kindlasti sellisel kujul minu andmetega eemale hoidma.
Keegi ei vastuta ja loome kohe uue lehe kuhu kõik on oodatud.
noorema generatsiooni inimesed võtavad oma raha ja kehitavad õlgu. "No mis siis on"?
Tõele au andes Bernard Lawrence Madoff ja Lehman Brothers oma 40+ ajalooga tegid kõigile samamoodi :)

What Makes Terra Unique?
Terra seeks to set itself apart through its use of fiat-pegged stablecoins, stating that it combines the borderless benefits of cryptocurrencies with the day-to-day price stability of fiat currencies. It keeps its one-to-one peg through an algorithm that automatically adjusts stablecoin supply based on its demand. It does so by incentivizing LUNA holders to swap LUNA and stablecoins at profitable exchange rates, as needed, to either expand or contract the stablecoin supply to match demand.

Terra has established a number of partnerships with payments platforms, particularly in the Asia-Pacific region. In July 2019, Terra announced a partnership with Chai, a South Korea-based mobile payments application, in which purchases made using the application on e-commerce platforms are processed via the Terra blockchain network. Each transaction is subject to (on average) a 2%–3% fee charged to the merchant.

"PeaLiK"
Andmesündmuste toimumise faktide üksteise külge aheldamises, ajatembeldamises ja signeerimises krütograafiliste vahenditega pole midagi uudset. Seda on sündmuste toimumise autentsuse tõendamiseks tehtud ammuilma enne seda, kui sõna bitcoin käibele tuli. Näiteks ka Eesti riigiinfosüsteemide andmevahetuskiht X-Tee kasutab oma logide talletamiseks neid tehnikaid.

Plokiahela ainsaks uudisväärtuseks on andmevahetusprotokoll, mis neid krüptogramme nagu viirust üle maailma laiali levitab, nende ohvrite arvutitesse, kes endale pahaaimamatult vastava malware alla on laadinud, mis nende arvuti küttekehaks muudab. Tegemist on pretsedenditult kõige jaburama varunduslahendusega, mis üldse olla saab ning mis ei lahenda ühtegi reaalset probleemi.


Segadus seisnebki mõneti selles, et varasemad asjad on nüüd tagantjärgi ümber nimetatud - eks kõik tahavad plokiahela laineharjal kaasa surfata, riskikapitalistidelt raha korjata või hankeid võita. Ja samas kui mõelda sellele, mille tähistamiseks sõna plokiahel täpsemini sobiks, siis mingid andmevahetus- ja konsensusprotokollid ei puutugi justkui asjasse ja õigem olekski lihtsalt seda ajatembeldatud-signeeritud plokkide ahelat selle sõnaga tähistada.

https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/kruptograafiliste_algoritmide_elutsukli_uuring_2017.pdf:
Plokiahel (block-chain) on järjestikustest andmeplokkidest koosnev andmestruktuur.
...
Plokkide sisu kui andmestruktuur esitab mingil kokkulepitud viisil kodeeritud arvestusraamatut (ledger), kus registreeritakse sündmusi, millel võib olla informatiivne, äriline või õiguslik tähendus.
...
Plokiahela terviklust kaitstakse iteratiivse räsimisega.
...
Plokiahelat säilitatakse ja hallatakse tavaliselt hajusraamatu (distributed ledger) kujul, kus
mitu osapoolt hoiab arvestusraamatu koopiat.
...
Plokiahelasüsteemid võivad olla kas:
• tsentraalsed teenused, kus arvestusraamatut hallatakse tsentraalse teenusena ühe juriidilise isiku poolt. Näiteks Guardtime’i süsteem.
• loalised hajusraamatud (permissioned ledgers), kus teenuse osutamine on hajutatud mitme fikseeritud osapoole vahel, kes tegutsevad lepingu või muu õigusakti alusel. Näiteks pankadevahelisi tehinguid võimaldav Ripple, mida haldavad finantsasutused, või globaalset identiteeti loov Sovrin.
• loatud hajusraamatud (permissionless ledgers), kus teenuse osutajad ei ole fikseeritud ja põhimõtteliselt võib igaüks hakata teenuse halduriks. Näiteks Bitcoin, Ethereum, jt.


Kui rääkida "plokiahela tehnoloogia" kasutusvõimalustest, siis on oluline mõista, et mida keegi täpsemalt selle all silmas peab. Erinevate definitsioonide korral ongi võimalik rakendusvaldkond vägagi erinev ja lihtne üksteisest mööda rääkida.
Siin üks huvitav blokiahela projekt: ChromaWay Relational Blockchain
CHR token
k525
Üldiselt igas kriitilise tähtusega andmebaasis on muudatuste logi ning terve hunnik turvameetmeid ja backuppe ning ma ei suuda küll meenutada olukorda, kus keegi pahatahtlik osapool oleks näiteks omavoliliselt kinnistusraamatusse sisse häkkinud ja kellegi maja tuuri pannud. Kui see on päriselt riskikoht siis piltlikult öeldes võib ju iga õhtu andmebaasi tühjale mälupulgale salvestada ja EP seifi viia. Kinnistusraamatul on väärtus ainult sellisel juhul, kui selle ümber on õiguslik raamistik ja tugevam osapool (riik), kes baasi haldab ning vajadusel jõuga sekkub, et registrikannete omanikud saaksid enda registrist lähtuvaid õigusi teostada. Kuna kinnistusraamatu väärtus seisneb riiklikus järelvalves ja sunnis, ei ole registri laiali jaotamisel kasutajatele mitte mingit pointi. Kui puudub usaldus riigi kui institutsiooni vastu, ei ole mingit vahet, kelle käes on Exceli tabel, milles on kirjas, mis aadressil asub kellegi kinnisvara, sest enda õiguste teostamine sõltub ainult selle tsentraalse osapoole tahtest.


Muudatuste logid on sisuliselt samad asjad, aga paljast tekstifailist ei piisa - logid peaksid olema allkirjastatud ja teineteise külge järjestikuliselt aheldatud, et neid ei saaks juurde luua, muuta, ära kaotada ega välja vahetada. Kui seda kõike teha, siis olete uuesti leiutanud plokiahela.

Rohkem kui kinnistusraamatusse häkkimist tuleb karta situatsioone, kus ametnikud kaotavad tagantjärele ära ebamugava dokumendi ja laiutavad käsi, et ei ole saanud ja ei ole näinud ja nüüd on liiga hilja midagi muuta, sest seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud – või võltsivad soosikutele tagantjärele dokumente, mis seadustavad ebaseaduslikku käitumist. Erastamise ja tagastamise kõrgajal pandi sel teel üksjagu maju tuuri.
"Zoom"
Investeering mistahes olemasolevasse krüptovääringusse või nft-sse ei tähenda investeeringut plokiahela tehnoloogasse, selle levikusse ja võimalikesse perspektiivikatesse rakendustesse. Ka mitte web 3.0 ega ka metaversumisse.

Kunagi nägid helgemad pead ette, et veebi kasutamine telefonides kasvab plahvatuslikult. Selleks toodi turule .mobi domeenilaiend, mille paremate nimede eest käidi välja ulmelisi summasid. Kõik läkski nagu ennustatud, veeb on igaühe telefonis, kellas, telekas ja mõnel ka külmkapis... Millal meist keegi viimati külastas mõnda .mobi domeeni?

Plokiahel võib ju olla tulevikus sama kasutatav nagu täna näiteks Android. Tehnoloogilise lahenduse levik ja mingi konkreetse seda kasutava jubina populaarsus on siiski põhimõtteliselt erinevad kategooriad. Kui tahta investeerida plokiahelasse, siis peaks otsima uut Google't, ehk siis kedagi, kes suudab tehnoloogiast vormida inimestele tegelikult vajaliku rakenduse.


Mulle on silma jäänud https://filecoin.io/
"asulg"

Mulle on silma jäänud https://filecoin.io/


Jäänud silma näitena eriti suurest idiootsusest? Nõus.