"Fish" Kui Bitstamp-iga juhtuks sama, mis FTX. Siis bye-bye LHV klientide raha.
Muidugi LHV ajastus oli imekspandavalt täpne krüpto osas. Ilmselt 99% kliente on suures miinuses...
Kuivõrd mitmed ajakirjanikud on seda meilt hiljuti küsinud, siis meie kommentaar:
Kuidas on välistatud, et Bitstampiga võiks juhtuda sama nagu juhtus FTXiga?
LHV kasutab krüptovarade vahendamisel sarnast teenusepakkujate lahususe printsiipi süsteemi nagu kasutatakse Balti väärtpaberitehingute puhul. See tähendab, et krüptovarasid kaubeldakse küll Bitstampi juures (börs) aga arveldatakse ja hoitakse BitGo juures (kontohaldur (ingl. custody)). Kui Bitstamp peakski börsina tegevuse lõpetama või pankrotti minema, siis LHV klientide vara on võimalik BitGo juurest arveldada mõne teise börsi juurde, ning kliendid saavad oma krüptovara edasi kaubelda. BitGo-l endal on USA pangadusjärelvalve (South Dakota ja New York järelvalve asutuselt) käest saadud eraldiseisev litsents varade hoidmise teenuse jaoks, mis kinnitab nende teenuse konservatiivsust ja kvaliteeti klientide varade tagamisel.
Lisaks hoiab Bitstamp klientide varasid eraldi rahakotis (eraldi ettevõtte varadest) ning vastavalt enda tingimustele ja kinnitustele hoiab Bitstamp alati klientide varadega samas mahus varasid, ehk klientide varad on 1:1-le kaetud BitGo’s hoitavate varadega.
Bitstampi enamusomanikuks on üle-euroopaline investeerimisettevõte NXMH mille varade maht on üle 3 miljardi euro. Lisaks auditeerib Bitstampi tegevust suure nelja audiitorfirma hulka kuuluv Ernst & Young, kelle hinnangul on ettevõtte viimane majandusaasta aruanne finantsandmeid õiglaselt kajastav.
Üldiselt tuleb krüptovaradesse investeerimisel arvestada palju suuremate riskidega kui väärtpaberiturgudele investeerides. Krüptovarade valdkond on vähem reguleeritud ning nendele ei pruugi kohalduda väärtpaberitele omased investorkaitse meetmed. Nii ei kaitse kliendi vara näiteks Tagatisfond. Samuti on krüptovarad avatud suuremale hinnakõikumise riskile. Seetõttu ei sobi need investeeringuna algajale või madala riskitaluvusega investorile.
Kas kliendid võivad olla kindlad, et nende krüptovarad on alles ka siis, kui kõik Bitstampi kliendid näiteks korraga oma krüptoraha välja võtta tahavad?
Jah, vastavalt Bitstampi tingimustele ja kinnitustele hoiavad nemad alati klientide varasid enda varast eraldiseisvalt ning klientide krüptovarasid nad iseseisvalt ei koorma ega välja ei laena. Ehk siis iga kliendi krüptovara vastu hoiab Bitstamp samas mahus krüptovarasid enda rahakotis (mida hoitakse omakorda BitGo platvormil).
"Lisaks hoiab Bitstamp klientide varasid eraldi rahakotis (eraldi ettevõtte varadest) ning vastavalt enda tingimustele ja kinnitustele hoiab Bitstamp alati klientide varadega samas mahus varasid, ehk klientide varad on 1:1-le kaetud BitGo’s hoitavate varadega."
Krüpto varad ei saa olla korraga kahes walletis, BtGos ja Bitstampi walletis. Kui varad on BitGo walletis siis on nad BitGo omad ja kui nad on Bitstampi walletis siis Bitstampi omand. Igal juhul mitte kliendi omad. Kliendil on nõue!
Sellesmõttes on krüpto nagu päris raha. Aktsia on depos ja asi. Krüpto läbi vahendaja on alati nõue ehk nagu ka raha on nõue.
"Sander Pikkel" Jah, vastavalt Bitstampi tingimustele ja kinnitustele hoiavad nemad alati klientide varasid enda varast eraldiseisvalt ning klientide krüptovarasid nad iseseisvalt ei koorma ega välja ei laena. Ehk siis iga kliendi krüptovara vastu hoiab Bitstamp samas mahus krüptovarasid enda rahakotis (mida hoitakse omakorda BitGo platvormil).
Üldine kommentaar, mis ei pruugi antud juhul olla relevantne. Olen mitmeid kordi puutunud kokku olukorraga, kus teisejärguliste varahaldurite varade lahususe kohta on võetud juriidilisi hinnanguid. Üldiselt tundub olema selline segane teema, eriti kui grupi koosseisus on sajusaarte kehasid. Mul on tekkinud selline tugev eelarvamus, et ega sa päriselt tegelikult ei tea, enne kui asi ülemkohtus ära käib või varad ei ole vahepeal ära kadunud.
More Than 50% of Bitcoin Addresses Are Now in Loss, per CoinDesk
Just over 51%, or 24.6 million Bitcoin-holding addresses of the total 47.9 million, are below purchase price on their investments, according to data provided by blockchain analytics firm "IntoTheBlock"
Vast ongi kõige õigem püüda teha due dil nendele kaas-kehadele nagu Alameda FTXil, kust palju huugama pandi. Teistel vast pole sellist kogust firmasid nagu SBFi pundil a kst.
Sequoia teeb DD, kui ta FTXi investeerib. Börsi või brokeri kliendina ei tee sa mingit DD-s, millega võiks avastada riski, et suur institutsioon su raha lepinguvastaselt jumal teab kellele välja laenab. Küsimus on usalduses ning mittereguleeritud turg sai siit ikka kõva hoobi.
Mis LHV klientide krüptovara puudutab, siis küsimus on võrldemisi lihtne ju: Kui ükskõik mis põhjusel mõne LHV poolt valitud koostööpartneri kinnitused ei osutu tõeseks ja varad ära kaovad, kas LHV hüvitab selle klientidele omavahenditest?
Kui vastus on jah, siis ei pea kliendid rohkem köögipoolt teadmagi. Aktsionärid ilmselt tahavad kogu riski suurust teada. Kui vastus on ei, siis peaks LHV igale poole disclaimereid laduma ja hoiduma kinnitustest, et midagi ei saa juhtuda ja kõik on kindlalt hoitud. Sest kui siis midagi venti läheb, leidub ikka mõni kahju saanud klient, kes need kirja pandud laused välja prindib ja nendega nõuet esitama tuleb.
Miks siin inimesed arvavad , et krüpto on kuidagi päris raha ? Pigem ikka MÄNGU raha, kui te tahate, teda nii rahaga võrrelda.. Mingid mudilased teevad "coine" ja "tokkeneid" ja müüvad neid omavahel. Mõned "hoiustavad" omatehtud "pangas" ja mõned peavad "börsi" . Ja siis mingid häkkerid kannavad neid endale või siis "suuromanik" kujundab endale sobiva vääringu? Kogu selle nalja parimaks illustreerimiseks on seesama Bankman kes algul enda, siis investorite ja siis klientide rahaga maailma päästis ja demokraate sponsis, Kuni raha otsa sai. Täna ta elab kuskil Kariibi saarel prügikastis ja on õnnelik.
Vaevalt, et ta õnnelik on, ta ju selle 'teeni palju, et annetada palju' miski ideoloogia jünger. Olid juba kümned jardid justkui teenitud (paberil) ja nüüd selline küna. Aint kümned millid järgi ja USA riik kõri kallal. Tüüp vast õnnetu pigem.
"opex" Vaevalt, et ta õnnelik on, ta ju selle 'teeni palju, et annetada palju' miski ideoloogia jünger. Olid juba kümned jardid justkui teenitud (paberil) ja nüüd selline küna. Aint kümned millid järgi ja USA riik kõri kallal. Tüüp vast õnnetu pigem.
Äkki ta ei saanud arugi, mida tegi? Teiseks , kõik käis nii kiiresti, et selle tempo juures 4 aastaga 0 - 30 000 000 000 - 0 ei jõua tavaline lihtsurelik ninagi pühkida?
Ma nagu kipun tubli vanainimese Buffeti poole kalduma, kes ei taha 25 usd kogu maailma bitkoinide vastu laenata. Aga eks ajalugu näita, kes loll on/oli. Mina tõstan käed ja vaatan kõike suurte silmadega nagu Alice Imedemaal.
Kellel õhtul igav ja tahab närviliselt toolis kõikuda 50x võimendatud positsiooni rütmis, siis parasjagu käimas Härra Avraham Eisenbergi rünnak AAVE protokollile. CRV hind võib sellekäigus üksjagu tõusta (ofc võib järsult kukkuda ka).
"tonis" Sellesmõttes on krüpto nagu päris raha. Aktsia on depos ja asi. Krüpto läbi vahendaja on alati nõue ehk nagu ka raha on nõue.
Mingi hetk usuti päris tõsiselt, et depositooriumid peaks ka hakkama blockchain-i kasutama. Kas sellega oleksid need aktsiad ka rahaks muutunud?
Omandit blockchainis konstitutsioneerib walleti "Key". Kui sul seda "Key"d seoses krüptoga poel, siis on sul nõue. Küsimus on juriidiline ja asjaõigusseaduses. Aktsia ja väärtpaber on asi, mis esindab mingit osalust/vara/nõuet ja mis on lepinguga kaetud. Krüpto on oma olemuselt numbrikombinatsioon ja isegi asjaks muutuks ta siis kui keegi annaks talle lepinguga mingi asja funktsiooni. Oletades, et krüptole on lepinguga funktsioon antud ja tema emiteerija täidab seda lepingut, võib öelda, et see krüpto on mingi väärtuse peegeldus. Ja kui sul on võimalus seda krüptot käsutada "Key"kaudu siis on ta vastavalt sellele funtsioonilepingule asi. Kui sa käsutadad "Key"d kellegi vahendaja kaudu ,siis on tegemist nõudega juhul kui käsutad fiat raha kaudu. Juhul kui käsutad krüpto ülekande õiguse kaudu ja annad käsklusi "Key"ga tehingud teha, siis on tegemist custodianiga/ mis peaks olema sarnande depoga aga tavaliselt ei ole. Miks custodianid ei ole depod? Kui custodian oleks depo siis ta peaks tegema kõik börsi tehingud kliendi walletites paralleelselt ja ka blockchainis. Mul pole infot, kas tehakse või mitte. Oletus: Kui tehakse, siis on see nii kallis, et custodianid oleks kohe pankrotis.
Vastus algsele küsimusele. Blockchainid hetkel oma võimsuste, kiiruste, hindadega on võimetud konkureerima olemasolevate depodega. Aktsiad on asjad mida ostetakse ja müüakse. Asi ei muutu rahaks. Asi vahetatakse raha vastu tehingu käigus. Tehing ei ole alati leping.
Küsides mõtlesin, et kui "krüpto on nagu päris raha", siis kas blockchainis regatud aktsiad muutuvad ka "nagu päris rahaks"? Kui probleemiks on, et "Aktsia ja väärtpaber on asi, mis esindab mingit osalust/vara/nõuet ja mis on lepinguga kaetud.", siis võiks ju rahaks hakata lugema näiteks blockchainis olevaid tühistatud aktsiaid. (peale tühistamist) Mingit osalust/vara/nõuet nad enam ei esinda, aeg on rahaks saada :) Mis krüptost "nagu päris raha" teeb?
Krüpto selles lauses oli pärisraha võrdlusena ainult nõude mõttes. Pärisraha on ka nõue riigi vastu. Idee ,et on krüpto, kui pole "Key"d on nõue kelllegi vastu ,kes seda väidab. Näiteks LHV vastu, kui oled varem selle nõude lunastanud.
Seda kas sinu omandis olev krüpto on raha, aktsia, bond, zetoon, lotopilet, petukiri, scam, kinkekaart vms. sõltub siduvast lepingust, mis on sõlmitud krüpto omaniku ja väljastaja/emiteerija vahel. Kui sellist lepingut ei ole olemas, siis on sinu tagatiseks ainult kellegi bid.
Kõik ilma lepinguta krüptod läevad lõpuks nulli. See on paratamatus ja küsimus on lihtsalt ajas. Aga see ei tähenda, et näiteks JPM või GS mingil hetkel emiteerivad korraliku lepingu ja tagatisega krüpto mis maailma vallutab.
K: Kuidas tuvastada, kas exchange vms küberkopikaskeem on legit või fraud?
V: Kui sissemaksed on piiramatud, aga väljamaksetel on (enamasti madal) limiit ees.
Ma ei oskaks nimetatud käitumisele ühtegi usutavat põhjust pakkuda, aga võib-olla on mul piiratud mõtlemine. Näiteid leiab nii kaugelt kui lähedalt, selgitused on enamasti udused ja ei kannata pikemat arutelu.
"tonis" Kõik ilma lepinguta krüptod läevad lõpuks nulli. See on paratamatus ja küsimus on lihtsalt ajas. Aga see ei tähenda, et näiteks JPM või GS mingil hetkel emiteerivad korraliku lepingu ja tagatisega krüpto mis maailma vallutab.
Krüptorahade väärtuspakkumine seisneb siiski selles, et neid ei emiteeri ja ülekandeid ei kontrolli keskpangad, JPM ega GS. Nõudlus sellise maksevahendi järele tuleneb selgelt juba sellest, et eksisteerib miljardites (mõnedel hinnangutel juba triljonites) dollarites mõõdetav majanduskeskkond nimega tumeveeb. Seega on ka üsna vähetõenäoline, et krüptorahad nulli kukuvad, ilma, et miski muu tekkiva tühimiku täidaks. JPM ja GS raha ei vaja oma digiraha jaoks krüptograafiat rohkem kui nad vajavad seda praegu dollarimaksete turvamiseks ning auditeerimiseks ning ükskõik mis nad ka turule ei tooks, krüptorahaks seda ilmselt nimetada ei saa. Päris krüptoraha ei saa ükski keskpank ega kommertspank turule tuua seadusandlusest ning regulatsioonidest tulenevatel põhjustel.
Ma veelkord kordan, number blockchainis ei ole krüptoraha ega muu instrument. Asja omadused, st muutumise instrumendiks annab numbrile leping. Tihti on leping ka selline, et ei anna.(peenem scam) Niikaua kui numbrikombinatsioonil ei ole lepingut(rahvakeeli tagajat vms.) on selle numbri väärtus 0.
kve. näiteks Standard Chartered ja HSBC emiteerivad Hong Kongi raha ja teevad sellist teenust. JPM võib sellist krüpto raha teenust pakkuda blockchainis ja mitte keegi seda ei keela, kui selle raha kohta on leping ja regulatsioonid täidetud. Mõni triljonär näiteks emiteerib oma sotsiaalmeedia klientidele.... Täna on probleem selles, et blockchaini maailmas valitseb täuslik kaos. Ja sogases vees on alati hea kalu püüda.
