Kas on siinkohal mõtet enam meenutada idavedusid? Kui suur osa ärikatest nii eesti kui vene rahvusest on 30 aasta jooksul Venemaa abil rikastunud, on okupatsioon juba toimunud. Sama toimus Gruusias ja Moldovas. Täna ei aitaks ka enam piiri sulgemine ja sellele on Reform nagunii vastu.
Venemaale sobib praegune vaikne tegevus väga hästi ega ilma asjata Ida-Ukraina venelasi veel hulgim Eestisse lisaks saadetud. Aastaks 2030/40/50 on eesmärk saavutatud, väga osavalt ja odavalt seejuures.
Need oblastijuhid on juba teada ja nad juba juhivadki omast arust. Svet? Läänemets? Taro? Kõlvart? Kaljulaid? Kaljurand? Kristina Kallas? Isegi Ossinovski? Keda eelistate?
Omaette teema on kaitsevägi. See koosnebki suures osas nendest venekeelsetest noormeestest. Vene armee Eesti üksus põhimõtteliselt. Tahaks näha, kuidas nad venelasi vajadusel käsu peale tapma hakkavad. Kas seda on testitud ja simuleeritud mis juhtuks? Hiinas näiteks on vastavad katsetused tehtud.
ja imestas samuti – krt. see pole enam Eesti Vabariik. Ise käisin just hiljuti ühes teises sarnase ajalooga lähiriigis. Ja kummaline, aga pilt oli täiesti teine. Kergendus. Unikaalne – näed/tunned, see on see riik, keel ja rahvas. Turvaline - ei teki tunne, et kuulge…teie tänavad/avalik ruum ja energeetiline keskkond on nende poolt üle võetud ja teid surutakse aina enam siit eemale. Eesti puhul kerkib üles täiesti põhjendatud küsimus, et miks te endiga teete sedasi? Kus on teie rahvuslik väärikus, julgus ja mõttelaad, pugeda kellelegi? Et piiramatult lasta endid lahjendada ja avalik ruum sedasi ära rikkuda (EL düstoopa mõistes ei tohi ilmselt sedasi varsti end ka väljendada, sest SEE seadus “…ism” jne. Aga suurim sisuline vabadus ongi see, kui ühiskond saab tekkinud probleeme hukkamõistmata/takistute vabalt arutada. See ongi eluterve ja meie endi piire seav. EL aga lõhub neid piire ja moonutab, surub alla loomulikkust. Kattes selle poliitideoloogiatega). Mulle isiklikult on aina enam sümpaatne just “puhas” riik, see on igas aspektis tugevam nii vormilt ja sisult kui segregatsioon. JD Vance ütles ka päris tabavalt, et EL sisseränne on nagu narkari käitumine. See ei lahenda midagi, on eksplauteeriv ja lükkab probleeme vaid tulevikku. Või õigemini – tekitab neid aina juurde. Rääkimata negatiivne mõju tootlikkusele, sest odav tööjõud on ajutine “plaaster”. Ei stimuleeri otsima paremaid, pika-ajalisi lahendusi. Vabatahtlikult klannid ei käituks eales sedasi.