Meie riigi saavutused jäävad alla isegi Lätile ja Leedule. See näitab vägagi selgelt meie valitsuse taset. Ülimalt nõrk.
99% tudengitest suunduvad tööjõuturule, saadud teadmisi praktiliselt rakendama.
Aga ülikool tahab kangesti õpetada teadust ja teooriat..
Aga ülikool tahab kangesti õpetada teadust ja teooriat..
"siretsch"
Lisaks olen ma ise suur interdistsiplinaarusesse uskuja ning ka seda praegu rapitakse räigelt -- nii "tasuta" kõrghariduse mõjudest kui ka uutest seadustest jne tingituna. See harno tädi, kes rääkis, kuidas multiõppijad süsteemi lagundavad, ilmselt ei adugi üldse selliseid mõttemustreid, aga kui näiteks metsanduse doktorant ütleb, et tahab omandada ka mehhatroonika magistrikraadi, siis tuleks talle öelda jah ja mida sa veel vajad. Maailm ei ole juba ammu lineaarne, miks peab haridustee seda olema? Miks peaks kedagi takistama lisakompententside omandamisel? Täiesti mõistusevastane.
Mind näiteks huvitab juba tükk aega küsimus, miks on tänapäeva tarkvara ikka veel nii kasutajavaenulik, ebaintuitiivne ja ebamugav. Aga sellele küsimusele vastuse pakkumiseks peaks ma interdistsiplinaarselt juurde õppima psüholoogiat, ergonoomikat, UX disaini ja ilmselt veel portsu aineid nii umbes magustrikava mahus... LISAKS IT le. Sest IT akadeemikute, hardcore inseneride ja Computer Scientistide tarkvara meil juba on ... kohaldatud täpselt selle sama "spetsialisti" vajaduste järgi ja selle spetsialisti tasemel. Insenerilt insenerile. IBM 1975 koolkond elab jätkuvalt ja ei taha kuidagi positsioone loovutada.
Kui tohib soovitada, siis ma arvan, et mõne tüviteksti lugemine juba aitab, kusjuures sinu huvidest lähtuvalt ma pakuks Victor Papaneki "Disain tegelikule maailmale". Tegelikult soovitaks seda sõltumata huvidest :D
Aga jah, sinu väljatoodud probleem on tõsine. Ja sageli mitte lihtsalt ebamugav, vaid ka kasutamatu. Anekdootlikest näidetest võin tuua ühe suurema projekti, kus tegime laiale avalikkusele nii dokumenti, whitepaperit kui meediat (a la videod jne) ja cto raius, et suva see disain, hea peab olema roheline ja paha peab olema punane. No okei, proovin igat pidi seletada, et tänapäeval me üldiselt üritame olla võimalikult laia kasutusampluaaga, et ühelt poolt tahaks, et dokk oleks loetav ka siis kui keegi selle mustvalgelt välja prindib (või kasvõi kasutab nutitelefoni mustvalgena, nagu mina) või on näiteks värvipime või muudel põhjustel... Et üldiselt me tahaks et kriitiline komm sh ikoonid oleks loetavad ka akromaatiliselt... Aga ei see on mingi loll hipide jutt, kõik teavad ju, et foorides võib rohelisega sõita ja punasega mitte!!111
Väga õigesti oled öelnud, et vajadused on kohandatud inseneride järgi ja väga harva lõppkasutaja järgi ja veel harvem sihtrühma järgi. Ja veel eriti harva saab see sihtrühm enne lahendusi ka katsuda. Aga ma võin sellest veel pikalt jaurata ja soovi korral veel mingeid viiteid jagada, tead küll kuidas mind leida :)
Aga jah, sinu väljatoodud probleem on tõsine. Ja sageli mitte lihtsalt ebamugav, vaid ka kasutamatu. Anekdootlikest näidetest võin tuua ühe suurema projekti, kus tegime laiale avalikkusele nii dokumenti, whitepaperit kui meediat (a la videod jne) ja cto raius, et suva see disain, hea peab olema roheline ja paha peab olema punane. No okei, proovin igat pidi seletada, et tänapäeval me üldiselt üritame olla võimalikult laia kasutusampluaaga, et ühelt poolt tahaks, et dokk oleks loetav ka siis kui keegi selle mustvalgelt välja prindib (või kasvõi kasutab nutitelefoni mustvalgena, nagu mina) või on näiteks värvipime või muudel põhjustel... Et üldiselt me tahaks et kriitiline komm sh ikoonid oleks loetavad ka akromaatiliselt... Aga ei see on mingi loll hipide jutt, kõik teavad ju, et foorides võib rohelisega sõita ja punasega mitte!!111
Väga õigesti oled öelnud, et vajadused on kohandatud inseneride järgi ja väga harva lõppkasutaja järgi ja veel harvem sihtrühma järgi. Ja veel eriti harva saab see sihtrühm enne lahendusi ka katsuda. Aga ma võin sellest veel pikalt jaurata ja soovi korral veel mingeid viiteid jagada, tead küll kuidas mind leida :)
"ain25"
Meie riigi saavutused jäävad alla isegi Lätile ja Leedule. See näitab vägagi selgelt meie valitsuse taset. Ülimalt nõrk.
Kui vedada mõttelisi jooni maailmakaartil, siis on selgelt näha, et valitsus pole süüdi vaid on teinud kõik, et Eesti majandus õitseks ja me rahvusriigina säiliks.
"Raivo Vare artikkel on tähelepanuväärne selles mõttes, et erinevalt ka siin foorumis häälekalt esindatud tölplaste armeest ta viitab majanduslanguse tegelikele põhjustele ... mille seas ei trooni sugugi valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised ."
Keegi targem võiks ära seletada, miks need "majanduslanguse tegelikud põhjused" meie naaberriike ei mõjuta? Või siiski troonivad põhjuste seas Eesti valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised?
Minu enda arvates oleks isegi ainult tegematajätmiste korral meie olukord tunduvalt parem ja siis oleks isegi teatav majanduskasv võimalik. Praegu meie naaberriikide majandused kasvavad, meie majanduskasv on negatiivne, st teised mitte ei lähe lihtsalt eest ära, vaid meie oleme sisse pannud tagurpidikäigu ehk siis me oleme oma majandusega tagapool seda punkti, mis oli meil veel 3 aastat tagasi.
Keegi targem võiks ära seletada, miks need "majanduslanguse tegelikud põhjused" meie naaberriike ei mõjuta? Või siiski troonivad põhjuste seas Eesti valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised?
Minu enda arvates oleks isegi ainult tegematajätmiste korral meie olukord tunduvalt parem ja siis oleks isegi teatav majanduskasv võimalik. Praegu meie naaberriikide majandused kasvavad, meie majanduskasv on negatiivne, st teised mitte ei lähe lihtsalt eest ära, vaid meie oleme sisse pannud tagurpidikäigu ehk siis me oleme oma majandusega tagapool seda punkti, mis oli meil veel 3 aastat tagasi.
Meie valitsus on kõik õigestin teinud. Näiteks Sudaanis on langust üle 3%, meil vaid kuni 3%. Paremäärmuslus miskipärast seda kõnekat fakti ei maini ja ründab kui šaakal meie armastatud valitsust.
"siretsch"
Väga õigesti oled öelnud, et vajadused on kohandatud inseneride järgi ja väga harva lõppkasutaja järgi ja veel harvem sihtrühma järgi. Ja veel eriti harva saab see sihtrühm enne lahendusi ka katsuda. Aga ma võin sellest veel pikalt jaurata ja soovi korral veel mingeid viiteid jagada, tead küll kuidas mind leida :)
Eks me peaks kuidagi selle teemaga IT kurilkasse kolima. Teema on tegelikult huvitav, võib olla peaks natuke reaalsemas keskkonnas, ehk isegi miskis koostöövormis, kokku panema "miks on OS arendus kasutajakogemuse vaatevinklis 25 aastat paigal tammunud". Natuke olen ma pusinud juba "antiteesi" vormis esitluse kallal "Let's design worst OS experience ever". Ehk peaks valmis kirjutama-joonistama ja mõne "päevade" laadse ürituse raames esitlema. Äkki mõni noor inimene hakkab natuke mõtlema.
"Henno Viires"
// valik tsitaate Raivo Vare artiklist
Oleksin nii sinult kui tsiteeritud isikult oodanud paremat analüütikat.
Esmasel pilgul tundub, et põhjused on kenasti üles loetud. Aga niipea, kui siia kõrvale panna Läti ja Leedu, keda on tabanud täpselt samasugune "ebasoodsate asjaolude kokkulangemine", ei jää kogu argumentatsioonist mitte midagi järele.
Meie ainuke "ebasoodne asjaolu" naabritega võrreldes on valitsejate kvaliteet.
"zuckerblaum""Henno Viires"
// valik tsitaate Raivo Vare artiklist
Oleksin nii sinult kui tsiteeritud isikult oodanud paremat analüütikat.
Esmasel pilgul tundub, et põhjused on kenasti üles loetud. Aga niipea, kui siia kõrvale panna Läti ja Leedu, keda on tabanud täpselt samasugune "ebasoodsate asjaolude kokkulangemine", ei jää kogu argumentatsioonist mitte midagi järele.
Meie ainuke "ebasoodne asjaolu" naabritega võrreldes on valitsejate kvaliteet.
https://www.delfi.ee/artikkel/120314069/eesti-ostab-moldovale-120-miljoni-euro-eest-soomukeid
Kui ma neid pealkirju vaatan. Mõtlen, et 1. Aprill. Ei saagi aru, kas nutta või naerda.
Ütleme otsa välja. Eesti majanduskasvust on meie eelmistel ja ka praegusel valitsusel "P*HHUI"
Teretulemast STAGNATSIOON!
"Fish"
https://www.delfi.ee/artikkel/120314069/eesti-ostab-moldovale-120-miljoni-euro-eest-soomukeid
Kui ma neid pealkirju vaatan. Mõtlen, et 1. Aprill. Ei saagi aru, kas nutta või naerda.
Kui sa ainult pealkirju vaatad, siis ei saagi jah sittagi aru.
Prooviks äkki sisusse ka vaadata, kelle raha eest Eesti seda hanget teeb ja miks...
Lugemas saab käia tasuta ainult foorumites.....
"PeaLiK""Fish"
https://www.delfi.ee/artikkel/120314069/eesti-ostab-moldovale-120-miljoni-euro-eest-soomukeid
Kui ma neid pealkirju vaatan. Mõtlen, et 1. Aprill. Ei saagi aru, kas nutta või naerda.
Kui sa ainult pealkirju vaatad, siis ei saagi jah sittagi aru.
Prooviks äkki sisusse ka vaadata, kelle raha eest Eesti seda hanget teeb ja miks...
Kisa oli ilmselt korralik, sest Delfi on nüüdseks pealkirja sisule vastavaks korrigeerinud.
"aurora"
Kisa oli ilmselt korralik, sest Delfi on nüüdseks pealkirja sisule vastavaks korrigeerinud.
Ma arvan, et selline clickbait pealkiri pandi nimme, et kõik kisama hakkaks ja siis muudeti ära, et kõik veel üks kord teemaks võtaks ja uuesti klikiks. ;)
https://www.err.ee/1609423795/kuue-kuuga-laekus-mullusest-kaheksa-protsenti-enam-maksutulu
"Vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele palgad jätkuvalt kasvavad ja töökohad ei ole oluliselt vähenenud – see on toetanud tööjõumaksude tasumist," sõnas Laos.
Teisalt näitab tarbija ostujõud paranemist, kuna palgakasv ületas juunis hinnatõusu üle kahe korra. Ettevõtete kogukäibed teises kvartalis, keeruliste majandusolude tõttu, küll aastases võrdluses langesid, kuid langus ei olnud enam nii sügav kui esimeses kvartalis," sõnas analüütik.
Eeh, elu siin Eestis on nigu Aafrikas jah?
"Vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele palgad jätkuvalt kasvavad ja töökohad ei ole oluliselt vähenenud – see on toetanud tööjõumaksude tasumist," sõnas Laos.
Teisalt näitab tarbija ostujõud paranemist, kuna palgakasv ületas juunis hinnatõusu üle kahe korra. Ettevõtete kogukäibed teises kvartalis, keeruliste majandusolude tõttu, küll aastases võrdluses langesid, kuid langus ei olnud enam nii sügav kui esimeses kvartalis," sõnas analüütik.
Eeh, elu siin Eestis on nigu Aafrikas jah?
Siin inimestele vist ei meeldi positiivsed uudised? Faktid ei toeta foorumis valitsevat narratiivi? Kõik on täiesti pekkis, kõik on näljas ja paljad, PANKROTT, sest meil pappi ei põle. Jään oma sõnumi juurde, ärge vinguge nii palju, see on kõigest elu, see saab ühel päeval läbi, võiks ju see aeg lõbus olla :)
Mida on 10 kvartalit kestvas majanduslanguses positiivset? Kas see, et me oleme ühe Aafrika riigi ja Jeemeniga samal tasemel. Faktid tõetavad väga hästi asjaolu, et viimased 3,5 aastat võimul olnud valitsus ei ole Eesti edasiviimisega ning riigijuhtimisega hakkama saanud. Sina olid vist ka see tüüp, kellel oli tõsiseid raskusi Veremaaga äriajamist selgelt, üheselt ja kindlalt hukka mõista?
SKP ühe numbrina on ... ma ei taha öelda, et hocum, aga üks kiht sügavamale peab vaatama, et hinnanguid anda. Siiamaani meeles üks uudis ühest erakordselt soojast jaanuarist, kus ka SKP langes, sest somewhat elektri- ja energiasektori müügid kukkusid nii palju. Eesti majandus on päris konnatiigi mõõtu, mingi üks natukenegi suurem tehing või muutus kusagil nurgas ja ongi % suurem või väiksem.
Hetkel tundub jällegi parafraseerides Ansipi sõnu, et "sellises kriisis tahakski elada", sest ühelt poolt räägime majanduslangusest, aga tavaline inimene seda nii palju enam äkki ei tunnetagi, kui töökoht olemas. Keskmine inimene mõtleb umbes nii, et euribor enam ei tõuse, laenumakse on stabiliseerunud. Kütusehinnad on kukkunud 2€ pealt tagasi 1,7€ peale. Tarbimisega olen ettevaatlik, aga võib-olla selle võrra kogub ootamatusteks sääste. Töökoht on olemas, mingi palgatõus ka, mis juba praeguse inflatsiooniga sammu suudab pidada, järelikult väga hull ei ole.
Jaekaubanduse andmed ütlevad, et tarbimine langeb. Jah, võib-olla on suurem korrektsioon jälle mõtlemises, et vaadatakse hoolega, kas kõike on vaja osta ja mida täpselt on vaja osta. Ollakse valivamad ja valitakse hinna-kvaliteedi suhtest lähtuvamalt. On see halb? Majanduse parameetritele võib-olla, aga leibkondade vaatest ju tegelikult mitte. See on hoopis mõistlik.
Ja tööturg, mis käitub juba neljandat aastat Eestis kuidagi imeliselt nii et neelab alla suurema osa vabanenud tööjõuressursist ja pidevalt kuuleme, et ühtesid ja teisi ametimehi on puudu. Seni kuni tööturg on OK, suurt kriisi ei paista. Jah, ma tean, et need protsessid juhtuvad viitega, aga mida pikem see viide ajaliselt on, seda tõenäolisem on, et see "kriis" hajub rohkem laiali ja mõjud leevenevad ära, kui mats ei tule igal pool ja korraga.
Riigi rahandus on kreenis ja sellega tuleb tegeleda, aga kuna meie maksupoliitika on nii palju tööjõumaksude poole kaldu, siis üks osa poliitikuid usubki, et sellega "veab välja", või vähemalt katab osaliselt. 8% enam maksutulu pole ju paha. Kui suudetakse kulude pool üle vaadata, siis võib-olla veabki. Mul on sellesse isiklikult küll vähe usku, et seda tegelikult teha suudetakse, aga võimalus on olemas.
Mida ma selle pika ja laialivalguva rantiga kokkuvõttes öelda tahtsin, on see, et mida keegi "kriisi" (=SKP langemine) tähenduses tajub, on erinevad asjad iga majanduses osaleja jaoks.
Hetkel tundub jällegi parafraseerides Ansipi sõnu, et "sellises kriisis tahakski elada", sest ühelt poolt räägime majanduslangusest, aga tavaline inimene seda nii palju enam äkki ei tunnetagi, kui töökoht olemas. Keskmine inimene mõtleb umbes nii, et euribor enam ei tõuse, laenumakse on stabiliseerunud. Kütusehinnad on kukkunud 2€ pealt tagasi 1,7€ peale. Tarbimisega olen ettevaatlik, aga võib-olla selle võrra kogub ootamatusteks sääste. Töökoht on olemas, mingi palgatõus ka, mis juba praeguse inflatsiooniga sammu suudab pidada, järelikult väga hull ei ole.
Jaekaubanduse andmed ütlevad, et tarbimine langeb. Jah, võib-olla on suurem korrektsioon jälle mõtlemises, et vaadatakse hoolega, kas kõike on vaja osta ja mida täpselt on vaja osta. Ollakse valivamad ja valitakse hinna-kvaliteedi suhtest lähtuvamalt. On see halb? Majanduse parameetritele võib-olla, aga leibkondade vaatest ju tegelikult mitte. See on hoopis mõistlik.
Ja tööturg, mis käitub juba neljandat aastat Eestis kuidagi imeliselt nii et neelab alla suurema osa vabanenud tööjõuressursist ja pidevalt kuuleme, et ühtesid ja teisi ametimehi on puudu. Seni kuni tööturg on OK, suurt kriisi ei paista. Jah, ma tean, et need protsessid juhtuvad viitega, aga mida pikem see viide ajaliselt on, seda tõenäolisem on, et see "kriis" hajub rohkem laiali ja mõjud leevenevad ära, kui mats ei tule igal pool ja korraga.
Riigi rahandus on kreenis ja sellega tuleb tegeleda, aga kuna meie maksupoliitika on nii palju tööjõumaksude poole kaldu, siis üks osa poliitikuid usubki, et sellega "veab välja", või vähemalt katab osaliselt. 8% enam maksutulu pole ju paha. Kui suudetakse kulude pool üle vaadata, siis võib-olla veabki. Mul on sellesse isiklikult küll vähe usku, et seda tegelikult teha suudetakse, aga võimalus on olemas.
Mida ma selle pika ja laialivalguva rantiga kokkuvõttes öelda tahtsin, on see, et mida keegi "kriisi" (=SKP langemine) tähenduses tajub, on erinevad asjad iga majanduses osaleja jaoks.
Kui mingi ime läbi riik peaks praegust laenuvõtmist koomale tõmbama, kas siis on ka palgatõusu ja hõivega ihihhiiahahahhaa?
Hea tähelepanek. Suurem osa sellest nö heaolust on lihtsalt valitsuse metsiku riigilaenu suurendamise positiivne külg.