"thargun" Kuulge, te olete ikka kuulnud, et ajakirjandus annab uuele valitsusele 100 päeva kuniks tampima hakkab? See ei ole küll ajakirjandus, aga no annaks kasvõi 50 päeva? Ei? Või lihtsalt tambime, sest midagi paremat nagunii teha põle.
Oot-oot. Kustotsast see "uus valitsus" siin on?? Koalitsioon on sama, lihtsalt toole mängiti pisut ringi. Sisuliselt ei ole ju midagi muutunud, kust kuradi kohast see 100 päeva tulema peaks? :)
Ahjaa, üks ministrikoht tehti juurde. Kas Sinu jaoks on see "uus valitsus"? ;)
Betoonivalu ei saa olla inimelu katarsis," ütles peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil. Isegi Mõmmik ei oleks saanud poeetilisemalt öelda :) Andke aega atra seada..
"thargun" Betoonivalu ei saa olla inimelu katarsis," ütles peaminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil. Isegi Mõmmik ei oleks saanud poeetilisemalt öelda :) Andke aega atra seada..
Kas Sa ei ole juba aru saanud, kus suunas seda atra seatakse? Kui ei, siis jääb üle ainult kaasa tunda, sest Sinu palgatõus 1000 -> 1500 saab varsti korraliku korrektsiooni.
Olgem ausad - kui vabariigi valitsus koosneb noorukitest bürokraatidest, kes ei tea, kuidas raha tekib ja kes on tegelikult sinisilmsed rohepöörased sotsialistid ja poolhullud, siis midagi head siit Eestile küll tulemas ei ole - erasektoris sellised oleks 36 kuud tööta ja siis läheks ema juurde kodumajja tagasi.
"powerman" Olgem ausad - kui vabariigi valitsus koosneb noorukitest bürokraatidest, kes ei tea, kuidas raha tekib ja kes on tegelikult sinisilmsed rohepöörased sotsialistid ja poolhullud, siis midagi head siit Eestile küll tulemas ei ole - erasektoris sellised oleks 36 kuud tööta ja siis läheks ema juurde kodumajja tagasi.
Retooriline küsimus. Kas rohkem taaskasutust, säästlike rohetehnoloogiaid ja taastuvenergiat teeks meid, kes me naftat, gaasi ja maapõues mendelejevi tabelit ei oma, rikkamaks või vaesemaks? Kasvavat bürokraatiat aga ei poolda vist küll meist mitte keegi.
Retooriline küsimus. Kas rohkem taaskasutust, säästlike rohetehnoloogiaid ja taastuvenergiat teeks meid, kes me naftat, gaasi ja maapõues mendelejevi tabelit ei oma, rikkamaks või vaesemaks? Kasvavat bürokraatiat aga ei poolda vist küll meist mitte keegi.
Krt küll, millele su teadmised baseeruvad? Lugesid koolis ainult raamatukogu kasutamise eeskirja? Eesti toodab rohkem kütuseid, kui ise impordib. Utegaasi on ka laialt käes. P2O5 on ka teadmata kogus. Metsa meil ju ka pole. Palun mine hari ennast ja ära aja retoorilist loba.
Kivi on eraettevõtluse kapsaaias. Me ei oska raha toota. Ei ole võimelised kapitalismis opereerima. Mõtleme liiga lokaalselt. Oleme vähenõudlikud. Ja Buffeti moodi: meie ootused on madalad. Me ei ole Antsud vaid oleme Põrgupõhja Jürkad, ehk Vanapaganad, kes tahavad õndsaks saada.
Ministrid jagasid oma seisukohti kõrghariduse rahastamise osas. Idee sellest, et võiks olla riikliku tellimuse jagu tasuta kohti + lävendiga tasulised kohad, tundub vist liiga keeruline (arvestades ka valitsuse keskmist haridustaset).
Kõrghariduse rahastamine keerati pekki Isamaa ja spetsiifiliselt Aaviksoo poolt, pärast seda on asjad läinud ainult hullemaks. Aga terve kõrghariduse (või valgustatute poolt "teatud" erialade muutmine tasuliseks) on vist üks kõige rumalamaid mõtteid, mis viimasel ajal üldse tekkinud on. Esiteks ei ole kõrgharidus mingi töölisvabrik, vaid (teoorias) peaks kandma edasi ka Eestis viljeletavat teadust, teaduskeelt, (kõrg)kultuuri ning säiluma teadmus, eriti spetsiifiline oskusteadmus. Jaapan nt rahastab mingeid põlisoskuseid puhtalt selleks, et need säiliks.
Aga lisaks sellele, et see on ilmselgelt loll mõte, on see ka analüütilisel tasandil rumal tegevus, kuna Eesti pole isoleeritud riik ning me oleme otsapidi jälle tagasi seal, kus võimekas inimene läheb lihtsalt mujale õppima. Tasuta kõrgharidus ei ole mitte mingi "sotsiaalabi" vaid üks riigi püsimise sambaid. Lisaks võib ise minna tutvuma, mida praegune "tasuta" (ehk tasuline) kõrgharidus teinud on, kus instituutide ainus mõte on kuidagi elus püsida ja maksvat rahvast koguda, mis on kvaliteedi viinud täpselt sinna, kus võikski arvata, et ta on.
Praegune big brain trikk on muidugi erialad inglisekeelseks teha (Eestis nt ei saa enam omandada eestikeelset filosoofiaharidust), mis on veel lausa erarkodselt jabur, toon näite: hiljuti tekkis mul mõte teha õiguse magister, eriti huvitab spetsialiseerumine tehnoloogiale või kosmoseõigusele. Taltechis läheks selline lõbu maksma ca 8000 eur. Sellise rahaga saab LLMi näiteks Sorbonne'ist, Heidelbergist, UK-st.. Teine mõte oli alustada doktoriõpinguid, eriti kuna ma niikuinii juba TÜs ka õpetasin. See on tänu seadusemuudatusele minul täna võimatu, ka siis, kui ma oleksin nõus maksma. Eestis oleks variant EBS, aga üle lahe ootab -- ootab, otsib ja kutsub! -- tudengeid Helsingi, Aalto, Stockholm... Ja kui juba niikuinii peab uurima tasulisi kavu, siis väljast tulijad võtab vastu ka Harvard või Oxford, või saab minna tööstusdoktorisse (või magistrisse) kuhugi, kus on juba sisse kirjutatud praktika ja suvekoolid ESAs, CERNis...
Ma lõpetasin baka 20-aastaselt, kui keegi ütleks täna 20-aastasele, et su variandid on maksta selle eest, et Mustamäele käia või minna Pariisi, kumma ta valiks? Hetkel konkureerivad Eesti õppekavad peamiselt omavahel ning õnnestub vahest siin hoida või tagasi meelitada ka andekaid.
Rant over, aga viimase kommentaarina -- see ei käi tegelikult ainult kõrghariduse kohta, tundub praegu, et igas ühiskondlikus valdkonnas unustab valitsus ära, et on ka alternatiive: peakontoritele, väikeettevõtjatele, tehastele, ülikoolidele, elektroonikaostudele, teenustele, sihtkohtadele.
Kivi on eraettevõtluse kapsaaias. Me ei oska raha toota. Ei ole võimelised kapitalismis opereerima. Mõtleme liiga lokaalselt. Oleme vähenõudlikud. Ja Buffeti moodi: meie ootused on madalad. Me ei ole Antsud vaid oleme Põrgupõhja Jürkad, ehk Vanapaganad, kes tahavad õndsaks saada.
Millele sa tugined? Õli toodavad 3 ettevõtet, suurim neist riigile kuuluv. Nad kõik toodavad raha omanikule. Ok, üks võibolla mitte. Jaga, kui on paremat infot.
https://www.err.ee/1609419226/raivo-vare-eesti-majandus-uue-arengutsukli-keskkonnas Raivolt hea ja põhjalik artkkel. Muhulgas kirjutab ta, et meil on tekkinud nn. klaaslagi, mis kaasneb Euroopa üldise arengutempode languse ja teistest majandusvõimu keskustest mahajäämusega, mida illustreerib hästi Peeter Koppeli surematu ütlus, et Ameerika innoveerib, Hiina imiteerib ja Euroopa reguleerib (üle), millele lisandub meie endi küsitav poliitika. Tulemusena Eesti majanduskasv ja jõukuse tõus aeglustuvad, ääremaastumine tugevneb, linnriigistumine kiireneb, riigireform ja haldusreform jäävad toppama, innovatsioon jääb regulatsioonidele alla, energiavarustatuses on probleemid ja investeerimisatraktiivsus on tagasihoidlikum võimalikust. Millele lisandub veel omakorda andekama ja noorema tööjõu lahkumine parematele jahimaadele. Senisest NIMBY-st veelgi negativistlikum on BANANA-suhtumine (build absolutely nothing anywhere near anybody) võtab maad, võidab igasugu near-, frend- ja onshoringute võimaluse äramunemine jne. Peaerinevuseks klaaslae stsenaariumist on aga see, et välistingimused on seejuures ometi soodsad. Peaksime olema moderniseerumise esirinnas, taristut arendama, R&D võimendama, tarka haridust prioritiseerima, uut kvalifitseeritud migratsiooni lubama, investeerimiskeskkonna muutma atraktiivsemaks nii Eesti kui terviku kui ka selle sisese ääremaade spetsiifikast tulenevalt (kuna südamaal ja peamistel tõmbekeskustel on majandusgeograafiline loomulik eelis), kommunikatsioonidega ja energeetilise varustatuse kvaliteedi taset tõstma, et konkurentsivõimelisemaid hindu pakkuda jne.
Karson jõudis alles täna selle arusaamiseni asjas, mida mõtlemisvõimelised isikud juba ammu teavad? NIMBY heaks näiteks on kasvõi Nursipalu, kus Eesti julgeolekule niivõrd oluline projekt pühiti rumalaima erakonna poolt valimiste eelneval ajal vaiba alla. Või kuidas mingi tiinekate seltskond käib Eesti vastu kohtus ning takistab Ida-Virunmaale uute tehaste ehitamist. PS: kas eilse vihmasaju ajal esines kusagil kommunaalprobleeme ka satevete ärajuhtimisel? Kliimasoojenemine ikkagi...
Raivo Vare artikkel on tähelepanuväärne selles mõttes, et erinevalt ka siin foorumis häälekalt esindatud tölplaste armeest ta viitab majanduslanguse tegelikele põhjustele ... mille seas ei trooni sugugi valitsuse tegemised ja/või tegematajätmised ....
Me ei saa eitada, et seekord on meie ikka veel jätkuva majanduskriisi taustaks ebasoodne asjaolude kokkulangemine.
Tuleb tunnistada, et multikriis ehk tsüklilise majanduskriisi algusele järgnenud pandeemiaga seotud majanduslangus ning selle ületamiseks alanud pretsedenditu rahatrükk, millest võrsus omakorda valus inflatsioon, ning kõike negatiivset omakorda veel võimendanud Euroopas puhkenud sõda sattusid kokku konvergentsi (ja sõja) mõjudega Eesti majanduse viiele peamisele sisendile. Sest nn madalalt rippuvate viljade ärakorjamise staadium majanduse arendamisel oli just läbi saanud, Vene toorme ja turu arvatust suurem osakaal andis sõjaga seotult oodatust valusama löögi nii mõneski Eesti senistes edukates majandusharudes, nagu näiteks puidu- ja metallitööstus.
Odav energia on nüüd üle keskmise kalliks muutunud ning odav raha on samuti lõppenud. Pealekauba on otsa saamas ka suhteliselt odav ja kvalifitseeritud tööjõud, mis annab alust spekulatsioonile, et kuna kardetult suurt tööpuudust meil pole, siis nagu poleks ka kriisi tunnuseid piisavalt. Aga selle põhjuseks on hoopis tööjõupuudus ja see on majandusarengut pärssiv faktor igal juhul.
"Selguse puudumine ja usalduse nõrkus on olemuslikult demotiveeriva mõjuga nii investori kui ka reatarbija jaoks." Lisaks on oma negatiivse panuse andnud ka n-ö sõjatsooni imago, mis on avaldanud mõju eelkõige välisinvesteeringutele, muidugi meie peamiste eksporditurgude madalseis ning lõpuks paraku ka heitlik ja mittestabiilne/mitteennustatav majanduspoliitika.
siretch - ei saa ju olla normaalne olukord, kus ülikool "lunib" tugevamaid tegiajaid "rasketel" aladel -- ole inimene, võta palun ennast kokku, tule magistrisse (doktorisse). Jah me saame aru, et see on mõneti "räme" auk aja- ja rahakotis, aga me teeme kõik et sind toetada. Ja inimene kehitab õlgu. Milleks? Mul on IT sektoris netopalk 4.5 kilo nkn. mis see eesti magister mulle veel juurde peaks andma. Oleks siis Nimi taga ... a la MIT või X või Y või Z... Probleem: inimene on palgalae nkn. kätte saanud miinimumiga formaalselt (baka) ja reaalsete oskuste-teadmistega. Kuhu edasi? Spetsialistist juhtkonda? Aga kõik ei pruugi seda soovida. Tehniliseks juhiks (peainsener, peaarhitekt jms.) Well... võib olla. Välismaale, suuremasse ettevõttesse (eestist on "üle kasvatud). Jah... aga siis oleks Insitute Polytechnique Msc natuke pädevam kui kohalik. Kuidas me sellisesse õnnetusse olukorda oleme ennast mässinud :( Kurb, väga kurb :(
Ega ma tegelikult ei arvagi, et kõik peaksid academiasse minema, aga need, kes tahavad õppida või veel enam, teadust teha, neile peaks selleks küll kõik võimalused looma. Tolles majas, kus me mõlemad sinuga töötasime, oli päris tavaline, et ajuvenituseks tehti kõrvale ka üks füüsikadoktor. Täna see enam pole võimalik ja ma arvan, et see on absoluutselt kriminaalne. Me ei saa oma väiksuses lihtsalt lubada selliseid sõelu, see pole jätkusuutlik.
Lisaks olen ma ise suur interdistsiplinaarusesse uskuja ning ka seda praegu rapitakse räigelt -- nii "tasuta" kõrghariduse mõjudest kui ka uutest seadustest jne tingituna. See harno tädi, kes rääkis, kuidas multiõppijad süsteemi lagundavad, ilmselt ei adugi üldse selliseid mõttemustreid, aga kui näiteks metsanduse doktorant ütleb, et tahab omandada ka mehhatroonika magistrikraadi, siis tuleks talle öelda jah ja mida sa veel vajad. Maailm ei ole juba ammu lineaarne, miks peab haridustee seda olema? Miks peaks kedagi takistama lisakompententside omandamisel? Täiesti mõistusevastane.
Arvesse tuleks võtta ka seda, et meil on hetkel sündimus ca 10k aastas, see tähendab, et vahemikus 15-20a siseneb haridusturule iga aasta naturaalselt maksimaalselt just nii palju õpilasi. Nüüd tuleks välja mõelda, kuidas seda protsessi juhtida -- kas me tahame 15a pärast mingi osa äkki kutseõppesse juhtida? Saksamaal töötab hästi nt meistrimehe-õpipoisi mudel. Kas me tahame valmistuda mingite erialade üle-või alapakkumiseks? Kas on ette näha, et mingitel aastatel õpilaste/tudengite arv kasvab või kahaneb oluliselt? Kas on ette näha mingeid suuremaid arenguid, muutuseid vms, mille jaoks oleks tarvis kompetentse ette valmistada? Näiteks kui vaadata plaane, nähtub, et meil hakkab tekkima räigelt energeetikaspetsialiste ja kliimaeksperte, tuumafüüsikuid ja muutuste juhte, sillainsenere ja maksunõustajaid, aga kust nad tulevad? Kas keegi üldse küsib neid küsimusi või keskendutakse sellele, et mõni huligaanist doktorant ei üritaks endale kõrvale ühte magistrit ära puristada?
Henno, majanduslangus on suuresti makromõjude toimel tekkinud ning väga, väga paljud nurjatud probleemid esinevad globaalselt. Valitsuse tööülesanne on võtta need tegurid arvesse ning kohaldada plaanid vastavaks kohalikele oludele, et tagada rahva tahte elluviimine, mida läbi valimiste kommunikeeriti. Imho see ülesanne ei ole hetkel hästi täidetud.
Mingi seltskond tölplasi tegeleb ainult küündimatuse õigustamisega. Makromõjud Lätit ja Leedut ei mõjuta? Selle asemel, et peeglisse vaadata ja mõelda, et mida tehakse valesti ning otsida lahendusi, tegeleb mingi seltskond õigustamise ja vabanduste otsimisega, miks ei saa paremini. Aga selle pärast ongi meil ainukesena EL 10 kvartalit järjestikku majanduslangust, et Eesti persse keeratud riigijuhtimises ja rahanduses sh kasvavas riigivõlas on süüdi kõik teised. Makse ja ennevalimisi peretoetusi tõestes majandust ei toeta ja rahvast rikkaks ei tee.