Priit Kutser töötab Pärnus kohtukordnikuna, ju siis ametikoha tõttu ta internetis enam silma ei torka. Wikipedias on tal päris esinduslik skandaalide loetelu.
ega keegi sa kedagi midagi vägisi uskuma panna. Mina ütlesin siinsamas aegu tagasi, et Keskerakonna küsitlustulemus on võltsing. Et mida lähemale valimistele, seda väiksemaks Keskerakonna tulemus jääb, sest uuringufirmadel on äri ja nad ei saa ennast lõputult diskrediteerida. Hoiatasin, et liit Keskerakonnaga viib Isamaalt Tallinnas hääli. See, mida me seni nägime on ikka see sama Norstat, kes näitas EKREle 27 %, kes näitas imepisikesi tulemusi Reformile Viimsis ja Jõelähtmel ning milega see kõik lõppes.
Isamaalt viis hääli presidendivalimistel koalitsiooni kandidaadi toetamine. Praktiliselt mitte ükski valija ei klassifitseeri parteisid eraldi OV suhtes vs üldvalimiste suhtes.
Norstat on seni kõige paremaid tulemusi näidanud.
E-häälte osas nad ei saagi teada kui palju Reformile juurde joonistatakse.
Keskerakond on Norstati küsitluses viimasel ajal stabiilne, pigem kergelt kasvav olnud.
Saksamaa parlament kiitis heaks ajutise kütuseaktsiisi langetamise.
Aktsiisimäära vähendamine on 0,14 eurot liitri kohta ehk koos käibemaksuga ligi 0,17 eurot liitri kohta. Muudatused jõustuvad 1. oktoobril.
https://www.err.ee/1610148619/saksamaa-langetab-kutuseaktsiisi
Majandusminister Katherina Reiche leidis, et kuigi tegemist pole ideaalse lahendusega, ei saa valitsus eirata tõsiasja, et paljud autojuhid ja väikeettevõtted on surve all.
Keskmine netopalk kuus Saksamaa~2 950 € ja Eesti~1 840 € (2026 II kvartal)
Mediaan-netopalk kuus Saksamaa ~2 800 € ja Eesti~1 537 € (2026 II kvartal)
Standart käibemaks Saksamaal 19% ja käibemaks toidule 7% (kehtib ka restoranides)
Kaugkütte keskmine hind Saksamaal ~156 € / MWh koos KM-ga Eestis ~80–93 € / MWh koos KM-ga
Ai-ai-ai, ainult toasoe on seal kallim kui meil ja valitsus leiab, et kütuse hind hakkab majandust kägistama ning nii ei ole jätkusuutlik aga meil, mitte sittagi ei ole muutunud.
Juba Balthasar Russow võrdleb võimukandjaid näiteks täidega maamehe kasuka vahel, kes imevad rahva kuivaks, ning rõhutatakse, et aadlike vabadus põhineb teiste orjusel.
4 Likes
- Millal informeeris kaitseminister teid Dataseliga seotud probleemidest? Millal briifis prokuratuur ja politsei teid algatatud kriminaalmenetlustest? Miks otsustasite seda avalikuse eest varjatuna hoida?
Vastus:
Sain teada mürsuhangetega seotud probleemidest Riigikontrolli raportist. Seejärel palusin kaitseministri, kaitseväe juhataja ja RKIK juhi valitsuskabinetile selgitusi andma.
Kusjuures on väga huvitav, et just kaitsevaldknnas kasutatakse igapäevaselt sellist lühendit nagu CCIR (Commander’s Critical Information Requirement).
Antud loo puhul meie valitsuse juhi jaoks pole kriitiline info 50 milli kadumine mutiauku…
Aga 10milli leidmine õpetajate palka tõusuks?
Loodan et kindral Herem valgustab peaministrit CCIR kehtestamise olulisusest valitsuse juhtimisel…
Veelgi parem, kui kindral liituks reformierakonnaga ja sealt halva haisu välja tuulutaks ning ise juhtimise üle võtaks…
selleks see vassimine käib, et keegi aru ei saaks kuhu see raha tegelikult kadus
a sellest saaks hea põnevusseriaali stsenaariumi, väikesest “silma kinni pigistamisest” ja/või soodsalt merekraatri ostmisest saab alguse korruptsioonikeeris, mille varjamiseks hakkavad toimuma tellitud mõrvad ja mis lõpuks päädib organisaatorite enesetapuga
1 Like
Kuhu raha liigub
Kulud kasvavad 658 mln. Selle kasvu taga on peamiselt:
- Sotsiaalministeerium +387 mln (+5%): pensionid (indeks 1,051, keskmine vanaduspension 904 €) ja sotsiaalmaksust ravikindlustus.
- Kaitseministeerium +153 mln kuludes (+10%). Investeeringud vähenevad samal ajal 96 mln, sest laskemoona ostud kajastuvad kuludes. Kaitseliidu toetus kasvab 18 mln (+25%).
- Vabariigi Valitsus +157 mln: omavalitsustele edasi antav tulumaks +107 mln ja ELi makse +79 mln (+17%).
- Rahandusministeerium +117 mln (+26%): see on sisuliselt ainult intressikulu, mis tõuseb 261 mln-lt 366 mln-le.
Kahanevad:
- Kliimaministeerium −205 mln (−17%): ELi raha väheneb, investeeringuid kärbitakse ühekordselt 39 mln ja reisilaevanduse toetus lõpeb.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium −60 mln.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium −34 mln.
- Kultuuriministeerium −11 mln (−3%).
- Välisministeerium −3 mln.
- Valitsuse reservid −24%.
Igast 7 kulueurost umbes üks läheb nüüd intressikulu kasvule (105 mln 658 mln-st).
Tulude pool
Maksutulud kasvavad 6,0%. Peamised tõukejõud:
- sotsiaalmaks +280 mln (palgafond +4,7%);
- juriidilise isiku tulumaks +17,7%, peamiselt pankade avansilise tulumaksu tõttu;
- kütuseaktsiis +7,7%, sest edasi lükatud määratõus liidetakse 2027. aasta tõusuga;
- elektriaktsiis +44%;
- kogumispensionimaksed +14,5%, sest teise sambaga saab uuesti liituda.
Käibemaks kasvab vaid 3,1%. Seda pidurdab osaliselt SAFE kaitsehangete käibemaksuvabastus. Mittemaksulised tulud vähenevad 4,6%: taaste- ja vastupidavusrahastu raha lõpeb (−192 mln) ja Õiglase Ülemineku Fondi raha väheneb 54%.
1 Like
Paistab, et see nõukaaja plaaniinstituudi ökonomist on Eesti rahanduse suunanud juba konkreetselt Kreeka kursile. Suure hurraaga ja kiiduavaldustega teht Eestis julgeolekumaks, aga ikka jääb raha puudu: Eelarvenõukogu: riigil pole plaani, kuidas kaitsekulusid laenurahata katta | Majandus | ERR
“Eelarvereeglite paindliku tõlgendamisega on vajalikku eelarveparandust edasi lükatud, kuid mida hiljem sellega tegeleda, seda kulukamaks muutub see nii riigile kui ka maksumaksjatele,” nentis nõukogu."
2 Likes
Eile esines Eesti Vabariigi peaminister üsna kangelaslikult, selgitades valitsuse tulemuslikku tööd – kuidas riigi eelarve puudujääk on vaid 4% ning kuidas aastate jooksul on kõvasti kokku hoitud ja kulusid kärbitud. Ta lisas, et järgmise aasta märtsis on valimised, aga eelarve on vastutustundlik ega tekita täiendavat võlakoormust
Ministeeriumide keskmine brutopalk on umbes 3700 eurot kuus. Kahes ministeeriumis on aastaga palk kerkinud vastavalt 14 ja 13 protsenti.Huvitav küsimus on aga see: kui suuri kärpeid ja kokkuhoidu poleks rakendatud, siis kui kõrge oleks ministeeriumide keskmine töötasu täna?
See paneb valitsuse jutu kokkuhoiust mõnevõrra teise nurga alt vaatama. Kui riigiaparaadi palgatase ja kulutused on aastate jooksul kasvanud, siis ei saa pelgalt kulude kasvu aeglustamist nimetada riigi rahanduse kordategemiseks.
Jääb mulje, et keskvalitsus elab üha enam maailmas, mille ta on ise loonud – koos oma palgatasemete, kulude ja prioriteetidega. Tõelisest riigi rahanduse kordategemisest ei paista aga endiselt erilist tahet olevat. Kurb.
29 Likes
Selle aasta pensionite indekseerimisele kulub 125 milj.€, ilmselt järgmine aasta jääb samasse suurusjärku. Laekumised kasvasid eelmisel aastal sots.maksu peansionite osast 177 milj. Ilmselt see tuleb sellel aastal veelgi suurem.
Ülejäänud kasv sots.ministeeriumi eelarves on seega 260 milj. aga sots.maksust laekub ravikindlustuseks oluliselt vähem.
Seega pensionite kasv on kaetud suurema laekumisega aga ravikindlustus ja muu kulu ei ole kaetud.
FB-st üks kommentaar, mis illustreerib suurepäraselt riigi “kokkuhoiupoliitikat”.
Head näited odavale Ai-maailmale vastu astumiseks: TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut palkas värskelt endale instituudi kunstniku, et kvaliteetne isikupärane illustratsioon oleks loodusteadlastele lihtsasti kättesaadav - ja käsi ei sirutuks keskkonda raiskava Ai kunsti järele. Ja hiljutisel merebioloogia konverentsil nägin üha enam, et slaidide illustreerimiseks kasutatakse päris joonistusi JA nimetatakse ka kunstnik, et tema panust esile tuua.
Ehk siis tegelikult peaks muutma sotsiaalmaksust ravikindlustuseks ja pensionideks kuluvat spliti. Praegu ssee vist 13%20%?
Minu arust neil on ammu need summad valatud ühte suurde katlasse, “natsionaliseeritud” . Teiste sõnadega ühelgi maksul / maksel pole templit küljes, milleks see sihtotstarbliselt peab minema, kaasa arvatud töötuskindlustus .
Raha läheb igale poole nagu selgitas üks endine minister
Raha kogutakse kokku suurde katlasse ja siis hakatakse sealt jagama, kellele ja millele kuipalju saab. Mõni valdkond saab kulbiga, teine supilusikaga, kolmandale tilgutatakse pipetiga nagu silmatilku .
Mulle Michali enesekindlus meeldis RB asjus, oli nii kindel,et nats oleks saatejuht veel pinninud, oleks maja peale kihla vedanud. (või noh vähemalt mütsi ära söönud)
Mis viga nii kindlalt lubada, kui on enam-vähem kindel, et tema seda raha koju tooma ei hakka. Pärast vabandus varnast võtta - “ei no mina oleks kindlasti ära toonud”.
1 Like