Eilsest Impulsi saatest jäi mulje, et vanemale majale on suht mõttetu kodukindlustust teha. Suurema kahju korral leitakse alati mingi puudus ja tembeldatakse kindlustuspetturiks. Isegi selline asi kui ruutmeetrid on hooneregistris mingil põhjusel veidi valesti - oled pettur. Vene aegsetel majadel vist arvestati teisiti mis üldpindala sisse läks ja mis ei läinud. Eksperdid töötavad kindlustusandja kasuks. Väiksemad kahjud üldjuhul makstakse välja ja sellega tõstetakse positiivsete otsuste protsenti mis on üle 80% aga suuremate kahjude korral hakkab tants pihta ja siis sa ilma juristita neile vastu ei saa. Mõtlen, et kui ma oleks selle raha mis ma 90-ndatest alates olen kindlustusele maksnud lihtsalt panka korjanud või dividendiaktsiatesse pannud, kataks väiksema kahjujuhtumi ise ära. Ja suurte juhtumite korral on nagunii väga kahtlane midagi saada kui advokaadi võtmiseks raha ei ole ja siis oleks vähemalt 30 aastaga omal kogunenud mingi summa. Kindlustusmakseid aastas kogutakse üle 100 milj. aga väljamakseid on tehtud üle 50 milj. - kasum kindlustusfirmadel väga korralik. Ma oma talupoja mõistusega arvan, et riik võiks vähemalt niipalju kindlustusvõtjaid aidata, et seaduses oleks punkt, et kui kindlustusandja taganeb lihtsalt lepingust mingil põhjusel, siis peab kogu kindlustusumma tagasi maksma mis klient on maksnud.