Eilsest Impulsi saatest jäi mulje, et vanemale majale on suht mõttetu kodukindlustust teha. Suurema kahju korral leitakse alati mingi puudus ja tembeldatakse kindlustuspetturiks. Isegi selline asi kui ruutmeetrid on hooneregistris mingil põhjusel veidi valesti - oled pettur. Vene aegsetel majadel vist arvestati teisiti mis üldpindala sisse läks ja mis ei läinud. Eksperdid töötavad kindlustusandja kasuks. Väiksemad kahjud üldjuhul makstakse välja ja sellega tõstetakse positiivsete otsuste protsenti mis on üle 80% aga suuremate kahjude korral hakkab tants pihta ja siis sa ilma juristita neile vastu ei saa. Mõtlen, et kui ma oleks selle raha mis ma 90-ndatest alates olen kindlustusele maksnud lihtsalt panka korjanud või dividendiaktsiatesse pannud, kataks väiksema kahjujuhtumi ise ära. Ja suurte juhtumite korral on nagunii väga kahtlane midagi saada kui advokaadi võtmiseks raha ei ole ja siis oleks vähemalt 30 aastaga omal kogunenud mingi summa. Kindlustusmakseid aastas kogutakse üle 100 milj. aga väljamakseid on tehtud üle 50 milj. - kasum kindlustusfirmadel väga korralik. Ma oma talupoja mõistusega arvan, et riik võiks vähemalt niipalju kindlustusvõtjaid aidata, et seaduses oleks punkt, et kui kindlustusandja taganeb lihtsalt lepingust mingil põhjusel, siis peab kogu kindlustusumma tagasi maksma mis klient on maksnud.
Miks sa siis pabereid korda ei aja oma vanal majal?
Küte, elekter, maja plaan.
Seal palju asju ei ole mis registris korras peab olema. Lihtsam on muidugi kindlustamata jätta ja loota õnnele.
See ei ole väga klassikaline kaasus. Vastav maja on võrdlemisi utoopiline monstrum, kuhu korteri ostmine on oma olemuselt juba väga suur loterii. Mida ebastandardsem maja ehk mida rohkem “erilahendusi”, seda suurem võimalus igasuguste riskide realiseerumiseks, mida ühistul on väga keeruline maandada. Ehk sellest kaasusest tuleks inimestel kaasa võtta pigem järgnev:
-
Korteri ostul on number üks asi, maja, maja ja veelkord maja ehk mida kindlam maja, seda kindlam ka korteri osa. Sellessuhtes on igasugused vanemageneratsiooni puitmajad (kortermajad siis) ikka suur punane lipp. Võivad olla nunnud ja instagrammitavad, aga reaalsuses kaasneb nendega igasuguseid täiendavaid riske. Ja nende puhul ei aita ka mingid tuletõkke uksed kui põlengu käigus kõik muu ümbert ära põleb. Ka seal Pae 25 maja ülemised korrused oleks ju ka tõkkeustega puhtaks põlenud kuna suur osa oli puidust.
-
Ära lase kindlustusel enne midagi ära lõhkuda kui pole kokkulepped vormistatud. See osa sellest kaasusest on üldsegi kõige huvitavam ja nõuaks suuremat arutelu ning sissevaadet. Mismõttes lõhutakse plats puhtaks enne kui pole edasine plaan paigas ega fikseeritud kuidas taastamine käib???
See on täpselt sama loll soovitus kui, et “aga miks sa ostjale kõiki varjatud puuduseid siis ära ei rääkinud” Kui on tahtlik peetimine, siis ei ole võimalik kõiki asju “korda” ajada ja kõiki ära rääkida.
Minul 1936a ehitatud puitkarkassmajas toimus veekahju ca 80m2 ulatuses. Kindlustusselts(If) ei kobisenud mitte millegi üle ja maksti ehitajale kõik kinni. Rõhk sõnal, ehitajale. Omale sain naksuva põranda ja kipsikruvidega kinnitatud karkassid. Varakahjusid ka ignoreeriti, tooted asendati jne. Ehitaja garantii on 2a, aga jah. Pikk jutt, aga ülimalt halb kogemus ehitajatega. Põrand, mis on neli kuud märg olnud ei pääse ilma rihtimiseta kuidagi (seda polnud seltsile tehtud hinnapakkumises) ja kui lõplik trellihoidja teeb all-all-all-alltöövõtjana ühe pildi järgi hinnapakkumise, siis see on ka halb. Nii käib. Tagantjärgi tarkusena võin seda öelda, et küsige tuttavatelt hinnapakkumisi taastamiseks ja/või võtke seltsi poolt pakutud summa omale ja tehke ise korda kui võimalik.
Ehitaja sõitis muidu Q7-ga ja kaks tonni kuus käden on tal vaesusriski piir.
Kullakesed, kindlustus on ju olemas selleks, et teie kindlustusele maksaks, mitte, et kindlustus teile maksaks 
Q7-ga on vaesusrisk PALJU kõrgemal kui 2000 käde.
Varjatud puuduseid võid leelotada ette ja taha aga võrdled siga ja kägu. Kui leidur Leo kaabeldab oma maja ja ehitab ise kamina siis peab see olema vastavalt kehtestatud reeglitele registris ja korras. Kui lae nurkades sinihallitust kord aastas üle värvid või naaber karjub siis see pole tihti tehniline probleem ja mis võiks olla aluseks kindlustuse hüvitise mitte maksmismiseks.
Korsten aga maja põlema paneb siis on kellad.