Musk ei ole USAs sündinud ja pole sel põhjusel presidendimaterjal. Õnneks.
Energiasektori analüüsimisel jäeti täiesti kõrvale uksele koputav majandussurutis, mis teadupoolest vähendab ka nõudlust energiakandjate suhtes.
tauts,
Õige tähelepanek. Kui majanduslangus peaks veelgi süvenema ja tarbimine langema siis saaksid enamus sektorid sellest pihta, sh nii tehnoloogia kui ka energia. Tõenäoliselt energia rohkem, sest toormed on olnud ajalooliselt volatiilsemad ning majanduskasvule tundlikumad. Teine sündmus, mis võiks energiakandjate hindu alla tuua, oleks näiteks ootamatu sõja lõpp, mis omakorda tooks maailmaturule rohkem pakkumist juurde.
Minu tees energia osas on tegelikult isegi pikaajalisem kui käesolev või eesootav majanduslangus. Ma arvan, et käesolev kümnend saab olema vastand möödunud kümnendile, mil tehnoloogiasektor vedas madalate intresside toel kogu turgu kõrgemale. Kõrged tootlused meelitasid kapitali tehnoloogiasektorisse, samal ajal kui “vana majandus” jäi tähelepanuta ning on tänaseks alainvesteeritud.
Alainvesteeritus tuli käesolevas energiakriisis hästi esile. Naftapuurijad kirjutasid 2016-2020 jooksul varasid bilansist maha ning müüsid puurtorne vanarauda (samal ajal kui tehnoloogiafirmad teenisid rekordkasumied). Ei olnudki palju vaja, kui energiahinnad tõusid raketina ning ilmnes, et puurimistehnikast on tegelikult tekkinud puudujääk (link). Defitsiidis turul on lihtne hindasid tõsta ning kasumlikkust parandada. Lisaks, nagu me käesolevas energiakriisis näinud oleme, elektritootmise ja pakkumise suurendamine (nt tuuleparkide rajamine) võtab üsnagi kaua aega. Kiireid lahendusi pole ja seni on energiafirmadel soodne pinnas, et turgu outperformida.
Aitäh, et podcasti kuulad ja kaasa mõtled!
Õige tähelepanek. Kui majanduslangus peaks veelgi süvenema ja tarbimine langema siis saaksid enamus sektorid sellest pihta, sh nii tehnoloogia kui ka energia. Tõenäoliselt energia rohkem, sest toormed on olnud ajalooliselt volatiilsemad ning majanduskasvule tundlikumad. Teine sündmus, mis võiks energiakandjate hindu alla tuua, oleks näiteks ootamatu sõja lõpp, mis omakorda tooks maailmaturule rohkem pakkumist juurde.
Minu tees energia osas on tegelikult isegi pikaajalisem kui käesolev või eesootav majanduslangus. Ma arvan, et käesolev kümnend saab olema vastand möödunud kümnendile, mil tehnoloogiasektor vedas madalate intresside toel kogu turgu kõrgemale. Kõrged tootlused meelitasid kapitali tehnoloogiasektorisse, samal ajal kui “vana majandus” jäi tähelepanuta ning on tänaseks alainvesteeritud.
Alainvesteeritus tuli käesolevas energiakriisis hästi esile. Naftapuurijad kirjutasid 2016-2020 jooksul varasid bilansist maha ning müüsid puurtorne vanarauda (samal ajal kui tehnoloogiafirmad teenisid rekordkasumied). Ei olnudki palju vaja, kui energiahinnad tõusid raketina ning ilmnes, et puurimistehnikast on tegelikult tekkinud puudujääk (link). Defitsiidis turul on lihtne hindasid tõsta ning kasumlikkust parandada. Lisaks, nagu me käesolevas energiakriisis näinud oleme, elektritootmise ja pakkumise suurendamine (nt tuuleparkide rajamine) võtab üsnagi kaua aega. Kiireid lahendusi pole ja seni on energiafirmadel soodne pinnas, et turgu outperformida.
Aitäh, et podcasti kuulad ja kaasa mõtled!