Kas keskmine Eesti väikeinvestor on rumal?

to TNT: siis ei saagi ju rääkida väikeinvestorist! Aga seda mõistet sa juba välja ei juuri!
Mulle tundub, et eesti "väikeinvestor" on väga palju viimaste aastatega õppinud ja muutunud natuke nagu paranoiliselt ettevaatlikuks. On kadunud selline haiglane-idiootlik optimism nagu kodanikel oli kuskil 97 -ndal. Inimesed pigem hoiavad raha deposiidis, kui tormavad seda kuskile paigutama-investeerima mis enamusel juhtudel on ju siiski vaid spekuleerimine. TSE hinnad liiguvad kuni nn. fundamentaalselt õigete hindadeni ja liiguvad seal seni kuni toimub muutus ümbritsevas taustsüsteemis.
Kokkuvõtlikult on toimub palju tervem ja selgelt mõistetavam , kui see oli mõne aasta eest.
to indrek: Mina käsitleksin spekuleerimist kui väga lühiajaliste positsioonide võtmist. Üks erinevatest võimalustest investeerida.

TNT jaoutus üsna loogiline.
to indrek: Mina käsitleksin spekuleerimist kui väga lühiajaliste positsioonide võtmist. Üks erinevatest võimalustest investeerida.

TNT jaotus üsna loogiline.
OK! Tõmmake siis piir kodanike vahele lihtsamalt:
1. Kodanik ostab turult aktsiaid otse (maakleri vahendusel) siledate pakkidena : kodanik on nn prof. spekulant ehk investor.
2. Kodanik ostab aktsiaid karvaste pakikestena läbi internetipanga või siis telleri vahendusel: kodanik on "väikeinvestor"
3. Kodanik omab põhinimekirja ettevõttest üle 1-3% või lisanimekirja ettevõttest 15-30%: kodanik on suurinvestor.
Veel eesti investoritest. Tegelikult on selliseid suuremaid ja aktiivsemaid nii HP kui EYP klientidena kokku kuskil ca 100-150 kodanikku ja firmat. See mulje on mul jäänud ETL-i, Telekomase ja Telia märkijatest (ehk kodanike arvust, kes paigutasid ühte märkimisse vähemalt 1 mio per märkimine).
Nüüd on juba natuke selgust majas! Mulle TNT käsitlus päris meeldib! Ehkki, ka min.lot'i kaupa võib ju aktsiaid osta läbi internetipanga, selge ju, et lõplikku piiri sinna tõmmata ei saa! Ja pank võib ju esineda ka maakleri rollis!
Saaks nüüd veel spekuleerimise ja investeerimise vahe ka selgeks...
to indrek: Spekuleerimine on üks investeerimise vorme, mängitakse lühiajaliste tõusude/languste peale. Parandage mind kui eksin.
to beast: tundub, et ei eksi. Kuid jälgides eelnevaid käsitlusi võib teha meelevaldse järelduse, et väikeinvestor on spekulant! Või pole? Aga spekulant ei saa rumal olla, sest varsti tal pole millegagi enam spekuleerida
Väikeinvestor pole alati spekulant, sest paljud mängivad pikemaajaliste positsioonidega. Aga selle kuldse keskmise isiku, kelle ümber jutt käib, võiks nimetada tõepoolest "väikeinvestori" asemel "asjaarmastajaks". Ingl. k. Thing Lover :-)
Tänan Indrek sind komplimendi eest!
Isiklikult mulle meeldib see kuidas kod. Warren käsitleb spekuleerimise ja investeerimise vahelist erinevust.
Investeerimine on see, kui investor püüab säilitada oma raha ostuvõimet ajas. st kui sul on täna x krooni, siis 10 aasta pärast on sul x*y krooni, mille ostujõud on sama.
Spekuleerimine on lühiajaliste positsioonide võtmine lootuses , et nende positsioonide väärtus lühikese ajavahemiku jooksul tõuseb oluliselt.
to beast: investeerija on see, kes ostab ettevõtte osaluse selle kõige otsesemas mõttes. Ta on ettevõtte omanik e. ta on väga huvitatud ettevõtte käekäigust ja teeb kõik mis tal võimalik seda käekäiku juhtida ja suunata. Spekulant aga spekuleerib e. püüab ära arvata kuidas börs käitub lähiajal ja siis selle järgi oma rahakest paigutada. Teda ei huvita niivõrd ettevõtte käekäik kuivõrd väärtpaberi oma. Ja need ei ole mitte alati kattuvad. Keegi Warren Buffett linnasaunas teadis rääkida.
Arvestades küllaltki madalaid inflatsiooni numbreid ja prognoose, pole riskivaba spekuleerimine probleem: ka võlakirjade tootlus ületab märgatavalt tarbijahindade kasvu (eestis ja praegu!). Järelikult enamus investoreid TVB-l on spekulandid! Sõltub muidugi sellest, kuidas keegi tõlgendab.
USA-s on veel selline investori tüüp nagu
retail investor, kes ostab aktsiaid hoiab neid aastaid.

Tänane MSNBC kirjutab kuidas sellised jaeinvestorid on Interneti IPO-dega hirmsal kombel lüpsta saanud, sest enamik neist aktsiatest kauplevad madlamatel tasemetel kui esimesel päeval välja tulid ja kolmandik isegi märkimishinnast madalamal tasemel.
ap707 mötteavaldus veidi ülevalpool esindabki järjekordselt seda naiivset teooriat, mis mind veidi häirib, et EESTIs on köik lollid vörreldes välismaaga, EESTI ajakirjandus ei kölba kuhugi, kusjuures AMEERIKA ajakirjandus tegeleb investorite väljaöppega ja erinevalt EESTI investoritest on AMEERIKA investorid önnelikud. Kusjuures esile töstmist väärt on seisukoht et ajakirjandus peaks tegelema investorite öpetamisega (mul on veidi teistsugune ettekujutus ühiskonna erinevate osade funktsioonidest).

Minu seisukoht on endiselt, et selline teooria ei vasta töele. Pole EESTI keskmine investor ei targem ega rumalam VÄLISMAA keskmisest. Mingite arvandmetega ma oma väidet töestada ei saa. Tuginen oma isiklikule kogemusele. Olen piisavalt kaua elanud Eesti ühiskonnas ja piisavalt kaua lääne-euroopa ühiskonnas (siin elan ma ka hetkel), et suuta neid kahte vörrelda.
to: graafik Just-just, olen isegi eesti ajakirjanduses kohanud mõistet nagu jaeinvestor. Piisavalt kohutav termin. Vaene tädi Maali punase baretiga, nüüd on ta lausa poodi müüki pandud! Ole ikka väikeinvestor parem edasi!
to marek: Hr. Buffet'i teoorias oma loogika. Mina käsitleks ikkagi asja nii, et investeerimine jaguneb laias laastus lühi- ja pikaajaliseks. Kuid erinevaid käsitlusi muidugi palju.

to indrek: riskivaba spekuleerimist ei eksisteeri.

to 9007: OK. Mina eeldan, et investori haritust mõjutavad eelkõige kaks tegurit:
1) omandatud teoreetiline baas;
2) reaalses elus kogemuste läbi õpitu.

Väidan:
1) Eestis omandatava hariduse tase (majandus)pole võrreldav näietks US-s saadavaga;
2) Eesti investorite kogemustepagas on lääne kolleegist tunduvalt madalam.

9007, äkki oled kodust kaugel liialt patriootiliseks läinud? See oli heatahtlik märkus :)

to beast: mingi eriline patrioot ma pole, pigem arvan et suudan tänu siin olemisele asju veidi objektiivsemalt hinnata.

Ameerika haridust ei saa minu arvates nii absoluutselt üles kiita, st. nii väga oluliselt suur vahe seal ei saa olla. Ka eestis öppides vöid lugeda samu öpikuid, mida ameerikas kasutatakse. Arvan et olulisem on isik, kes öppimisega tegeleb. Mingit eriliselt salastatud know-howd ameerikas ju ei öpetata. Pole sellel eesti haridusel nii väga häda midagi.

Vöin tuua näiteid siinsete (mitte ameerika) inimeste rumalusest. Näiteks üks professor (tegemist oli küll naisprofessoriga ja tema erialaks oli müügipsühholoogia, aga sellegipoolest majandusega seotud) ei suutnud ühe tudengi küsimusele " kas ettevöte saab kasumit kui tema aktsia börsil töuseb?" korralikku vastust anda. Nii et tavainimene (keskmine inimene) ei tea nendest asjadest eriti midagi.

Kui lugeda välismaa analoogseid foorumeid nagu LHV oma eestis, leiab sealt pidevalt ja massiliselt selliseid lollusi et naerma ajab. Ometi vöiks eeldada et seal vötavad söna keskmisest aktiivsemad väikeinvestorid, kes peaks asja jagama. LHV-s pole kunagi midagi ligilähehedaseltki nii lolli kirjutatud, kui seal pidevalt lugeda saab.

Arvan et eesti investoril pole mötet mitte ühelgi pöhjusel alaväärsust tunda. Suurel osal eesti investoritel on börsikriisi kogemus olemus, mis lääne keskmisel investoril puudub ja mis on minu arvates väga oluline.
Sõbrad, kas teil on väga igav või väga palju raha börsil teenitud, et sellisel teemal vaielda viitsite?

9007 on õigus. Börsikriisi kogemus on hea asi. Ainult et ma otsustasin pärast börsikriisi, kui aktsiad uuesti tõusma hakkasid huvi pärast läbi Interneti Hansapanga aktsiaid osta. Jäin aga tsipa hiljaks ja ostsin hoopis 99 Forekspanga aktsiat hinnaga 102 kr/aktsia, sest HP aktsia oli juba ca' 110. Nüüd ma siis mõtlen, et kas müüa need maha, kui tehakse pakkumine makse vastu (-50krooi) või jätta need alles ja käia kord aastas aktsionäride koosolekul lõunat söömas ;-)
Mida teie teeksite?