"misso" Huvitav kui lollideks Sa venelasi pead,et neile vaja lisaõpetajaid? Aasta või kaks ja räägivad kõik ilusti eesti keeles.
Meediast on see läbi käinud, et osad venelased ei ole võimelised eestikeelses tunnis hakkama saama ja koolidel on vaja teha lisapingutusi nende õpetamiseks.
Nüüd on meil ka Päris Oma Generalissimus. Üks tärn pagunitel ja puha. Tärn peaks paiknema küll teises paguni otsas ehk väljaspool, aga ju siis on nõunik oma nooruse kliimareedetel viibinud või kogunisti on nõunik egre™, kes tahtlikult on sõjaprintsessi eksitanud. Valimised on veel kaugel, aga prigoosin on ka väga surnud ja ilmselt lõplikult, niiet tema seljas enam peaministriks ratsutada ei saa. Jääbki üle militaarkleit selga panna ja mõttekodades väita, et aastal 2025 algab Suur Sõda (Puutin testivat siis NATO piire) Egas midagi, olgem hirmunud ja koondugem tihedalt Meie Kaja ümber!
"raulir" Ma sain hiljuti siit teada, et 7 senti päevas kokku hoides on võimalik 5 aastat varem pensionile minna või 10 aastat enne pensioni hakata poole kohaga töötama.
Võin vabalt meediale järgmise samateemalise nupu ise valmis treida:
EESTI SUURINVESTOR LOOBUS PESUMASINAST. „KAUSIS KÄSITSI PESTA TULEB ODAVAM“
Suurinvestor Lanet Uro tegi arvutused, kust selgus, et käsitsi trussikute ja sokkide küürimine on pesumasina pidamisest märkimisväärselt odavam.
Uro on elanud Astangu paneelikas 1980. aastast alates, pesumasinat omas ta umbes kaks aastat, 2019. aasta märtsist 2021. aprillini, kuni see putsi läks. Et kolmetuhhine pesumasin oli ostetud kolmeaastase Liisi järelmaksuga, tuli tal kalendrikuus keskmiselt selle eest plekkida 123,08 euri kuumakset. Lisaks sõi masin pesupulbrit ja vahel nõudis veel ka katlakivi eemaldajat sest Astangu vesi on täiega fucked up.
"Kuivõrd ma nii palju polnud suutnud kõrvale panna, et uus masin kohe välja osta ja eelmisest laenust oli ka veel aasta jäänud plekkida, polnud minu võimaluste juures pesumasina omamine rahaliselt mõttekas", selgitas suurinvestor Uro pesumasinast loobumise tagamaid.
Kolmeeuroses plastmasskausis Orto pesuseebiga nühkides tuleb pesu küürimine huippu odavam kui pesumasinaga, selgub kulude üle arvestust pidavate inimeste põhjalikest andmetest. Lisaks saab väiksemad esemed Maxima kilekotiga tööle kaasa võtta ja seal peldiku kätepesukraani all tööandja vedelseebiga ära pesta, mis puhul tuleb pesu pesemine puhta tasuta kätte.
Järgmiseks kavatseb suurivestor Uro loobuda telekast. "Kui pildikast tossu välja peaks viskama lõikan pesumasinast alles jäänud kartongist pakkekasti augu. Naine on mul noorena näiteringis käinud, panen naisele kasti pähe ja teeb ise mulle õhtul tasuta koomuskit", avab Uro oma järgmise säästuprojekti tagamaid.
"misso" Huvitav kui lollideks Sa venelasi pead,et neile vaja lisaõpetajaid? Aasta või kaks ja räägivad kõik ilusti eesti keeles.
Meediast on see läbi käinud, et osad venelased ei ole võimelised eestikeelses tunnis hakkama saama ja koolidel on vaja teha lisapingutusi nende õpetamiseks.
Pole veel selliseid näinud, kes sundseisus kiirkorras keelt ei omanda. No ok, kindlasti on ka mõni piisavalt kõva pea, kuid vaevalt nende koht tavakoolis on.
Õpetama tuleb hakata noorelt, mitte lasta õpilasi keeleoskamatult gümnaasiumiossa.
See on meil ju läbi käidud tee - vanasti oli olemas selline asi nagu nullklass ehk eelkool enne esimesse klassi minekut neile, kes soovisid ettevalmistust. Täna oleks asi veel lihtsam - kuni eesti keelt nullklassis selgeks ei saa, ei saa ka esimesse klassi.
Vägev värk Järgmisena ootaks lugu, kus suurinvestor Lanet Uro loobub arvutist ja Internetiühendusest, sest sai Taaskasutuskeskusest paki vanu pornoajakirju ja kästsi pihku nühkida on märkimisväärselt odavam.
"raulir" Ma sain hiljuti siit teada, et 7 senti päevas kokku hoides on võimalik 5 aastat varem pensionile minna või 10 aastat enne pensioni hakata poole kohaga töötama.
Võin vabalt meediale järgmise samateemalise nupu ise valmis treida:
EESTI SUURINVESTOR LOOBUS PESUMASINAST. „KAUSIS KÄSITSI PESTA TULEB ODAVAM“
Suurinvestor Lanet Uro tegi arvutused, kust selgus, et käsitsi trussikute ja sokkide küürimine on pesumasina pidamisest märkimisväärselt odavam.
Uro on elanud Astangu paneelikas 1980. aastast alates, pesumasinat omas ta umbes kaks aastat, 2019. aasta märtsist 2021. aprillini, kuni see putsi läks. Et kolmetuhhine pesumasin oli ostetud kolmeaastase Liisi järelmaksuga, tuli tal kalendrikuus keskmiselt selle eest plekkida 123,08 euri kuumakset. Lisaks sõi masin pesupulbrit ja vahel nõudis veel ka katlakivi eemaldajat sest Astangu vesi on täiega fucked up.
"Kuivõrd ma nii palju polnud suutnud kõrvale panna, et uus masin kohe välja osta ja eelmisest laenust oli ka veel aasta jäänud plekkida, polnud minu võimaluste juures pesumasina omamine rahaliselt mõttekas", selgitas suurinvestor Uro pesumasinast loobumise tagamaid.
Kolmeeuroses plastmasskausis Orto pesuseebiga nühkides tuleb pesu küürimine huippu odavam kui pesumasinaga, selgub kulude üle arvestust pidavate inimeste põhjalikest andmetest. Lisaks saab väiksemad esemed Maxima kilekotiga tööle kaasa võtta ja seal peldiku kätepesukraani all tööandja vedelseebiga ära pesta, mis puhul tuleb pesu pesemine puhta tasuta kätte.
Järgmiseks kavatseb suurivestor Uro loobuda telekast. "Kui pildikast tossu välja peaks viskama lõikan pesumasinast alles jäänud kartongist pakkekasti augu. Naine on mul noorena näiteringis käinud, panen naisele kasti pähe ja teeb ise mulle õhtul tasuta koomuskit", avab Uro oma järgmise säästuprojekti tagamaid.
See on umbes sama hea, kui kõik peksaks GTA-d kliimaiba eest ja on ise rahul, et pole puudega.
Suurinvestor Lanet Uro loobub elust: "surnud olla on tunduvalt odavam" Teen ennustuse, et suurinvestor Lanet Uro ootab veel suur ja hiilgav (ilu)kirjanduslik tulevik. Suurem kuulsus kui Investor Toomast või Tundmatut Investorit.
Tänane Lõuna Postimees kirjutab koolivõrgust ja haridusest artikli, üks väljavõte sellest:
Muudatuste möödapääsmatusest saavad kõik asjaosalised just kui aru, sest lapsi jääb hirmuäratava kiirusega üha vähemaks. Kui aastatel 2017–2022 vähenes Põlva vallas õppurite arv 1300-lt 1195-le, siis järgmise kolme aasta pärast on neid veel saja võrra vähem. Iga kolmas pedagoog ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning iga kolmas on üle 60-aastane.
Säästetava rahaga annaks juba päris palju ära teha: tõsta õpetajate töötasu, tagada neile täiskoormus, palgata tugispetsialiste, luua nüüdisaegsed tehnoloogiaklassid, soetada veel üks koolibuss.
Samas pole jaanuari alguses kogukondade esindajatega kohtumas käinud vallajuhid kuulnud oma plaanide kohta toetavaid sõnu. Valdav on suhtumine «las jääda nii, kuis oli» või siis, et teha võib, aga mujal. Põhikooli säilitamise nimel ollakse nõus ka liitklassidega.
Mina toetan õpetajate streiki. Väga õige et minnakse endale õigust nõudma. Ma imestan, miks päästjad ja politseinikud seda siiamaani ei tee. Streik on üks töötajate põhiõigusi. Õige on olla nõrgemate poolel, eriti siis kui tugevam - haridus- ja teadusministeerium - nii labaselt statistikaga mängib ja valetab.
Kui oli õdede streik, siis tuli valitsuselt ja meediast samamoodi udu nagu praegugi õpetajate suunas. Kas neil ikka õigus on, neil on ju kõik nii hästi, me peame ikka säästma jne.
Mingit säästmist meil ei ole ju. Pop quiz, mitu sada miljonit suurenes kliimaministeeriumi eelarve? Mitu protsenti on uus RES suurem eelmisest? Ja laenu plaanime ka veel võtta?
Valimiseelne 50 eurot tasuta raha läks riigieelarvele maksma 30 miljonit. Valimiseelne peretoetuste rõstmine läks maksma 163,7 miljonit. Need rahad leiti. Pigem paistab siin küsimus olema tahtmises või ka prioriteetides.
Heh, sellisel juhul on valitsuse eesmärk õpetajate palgatõusuga tõestada valijatele, et nad on ikka nii kokkuhoidlikud, mitte reaalselt raha kokku hoida.
See on valitsuse versioon surnud roti strateegiast. Joonistad kliendile pildi, kõik on ilus, aga alla nurka maalid sellise koleda kärvanud roti. Klient hakkab jaurama, mis kuradi rott see seal on, tehke korda. Võtad roti pildilt ära, klient on rahul, sai midagi tõestada. Ise oled ka rahul, midagi muutma ei pea, kliendil on tunne nagu saatis ta midagi korda.
Politseinike jaoks ei oleks 10 milli hetkega leitav? Aga päästjate? Aga õdede? Pensionäride? Paljulapseliste perede?jne See on täpselt loogikast "Palju maksab tilk bensiini?"
Miks peaks nii hirmsasti kangutama selle streigi vältimise pärast, see ju töötaja põhiõigus; las maitsevad päälegi. Pealegi on tee muudele valikutele elus ka valla. Olen alul sellele tööle sattunud, kahe aasta pärast jätnud ning mitte kahetsenud.
minu teada politsei ei tohi seaduse järgi streikida, tõenäoselt ka päästjad ei tohi . Kui ikka maja põleb, peab selle ära kustutama, et ei juhtuks nagu Petseri linnaga I EW ajal Ja kui mingi maniakk tapab inimesi, tuleb ta kinni püüda või maha lasta kohapeal. Ma eelistaks viimast
Mis aga Eestis täiesti puudub on poliitilis-majanduslik üldstreik.
See kuluks küll praeguse valitsuse vastu ära. Liiga ülbeks on läinud ja arvavad, et kui neil on nüüd (vist?) 65 häält Riigikogus, siis võivad teha mida iganes soovivad
Streikida minu teada võivad, aga elutähtsa teenuse osutajad (kuhu kuuluvad ka PPA ja Päästeamet, aga mitte ainult, vaid ka hulk eraettevõtteid nagu alates vee- ja küttefirmadest lõpetades kütusetanklate ja pankadega) võivad streikida selles ulatuses mis tagab elutähtsa teenuse jätkumise. Teisisõnu, päästekomando päästjad peaksid väljakutsele ikkagi reageerima, aga neid ei saa streigi ajal sundida koolitusele vms.
Kõik tänased valitsuse probleemid said alguse sellest, et lasti käest inflatsioon kõrgete energiahindade näol. Iga valitsuse esmane ülesanne on stabiilsuse tagamine, sealjuures hindade stabiilsus. Ma kahtlustan, et kuna reformaritel ja nende koalitsioonikaaslastel on suured laenud kaelas, siis nendel on eluliselt kasulik kõrge inflatsioon, mis aitab laenusid kergemini tagasi maksta. Või ongi koalitsioonil nii elukauge ettekujutus majanduslikest protsessidest, nagu viimastel rahandusministritel.
