Minu arust oleks paras aeg hakata mõtlema, kuidas kavatseb Jaapan ülesehitustöid rahastada. Üldjoontes näen siin kolme võimalust:
a) US Treasury müük (Jaapan on USA suuruselt kolmas võlausaldaja $877 miljardilise summaga).
b) Valuutareservi ($1092 miljardit) kulutamine.
c) Riigivõla emiteerimine ja võimalik, et ka monetariseerimine (hetkel võlatase ca 200% SKP).
Ise kaldun arvama, et kõike need kolm saavad mingis ulatuses kasutatud. Mida võiks see aga globaalses plaanis kaasa tuua?
Eks paaril järgmisel aastal on ameeriklastel natukene kergem- nad ei pea enam üksinda kogu maailmas toodetavat kraami ära tarbima, sest jaapanlased aitavad natukene ka.
Millepärast ma arvan, et pealiku pakutud variantidest a ja b kõne alla ei tule.
Põhjus on kohe siin
Valuutamanipulatsioone ei peeta heaks tooniks ja Jaapan sisuliselt küsis luba, et kaubandussõda ei tuleks.
Valuutad ei lahku valuutatsoonidest, Jaapanis dollar ei kehti. Oma inimestele tuleb tal jeenides maksta ülesehitustööde eest. Kui Jaapanil on US trearureid, siis ta saab need tõsta ühe arve pealt fedis teise arve peale, ära viia ei saa. Japsid võivad imortida midagi USAst, nad võivad mingisugusele teise riigi käest midagi osta, mis tähendab, et dollarid jäävad fedi, japside arve debiteeritakse ja mõne teise riigi arve krediteeritakse. Ütleme, et japside delegatsioon sõidab Ameerikassse, võtavad fedist sularaha välja, laovad kohvrid täis ja sõidavad tagasi Jaapanisse, muidu ei saagi dollareid ära viia Ameerikast.:) Dollar ei kehti Jaapanis, need dollarid tuleb keskpangas jeenide vastu vahetada. Nad oleksid võinud seda kohe teha, jeeni osta dollari eest. Nad ei taha seda teha, vastupidi, nad tahavad jeeni müüa.
Bernanke quote: "It’s not tax money. The banks have– accounts with the Fed, much the same way that you have an account in a commercial bank. So, to lend to a bank, we simply use the computer to mark up the size of the account that they have with the Fed. So it’s much more akin to printing money than it is to borrowing"
Jaapani valitsuses on inimesi, kes arvavad, et nad on Kreeka ja kohe kohe saabub võlakriis. Seetõttu on juba kõlakaid liikunud, et tahetakse mingisuguseid tarbimismakse tõsta, et "ülesehitustööde eest maksta", loodame, et mitte. Kui tuleb netokulutamine valitsuselt, siis "monetariseerimine" on non event.
Prantsuse rahandusminister arvas ka, et Jaapan on Kreeka:
French Finance Minister Christine Lagarde said finance ministers and central bankers from the G-7 countries--the U.S., Japan, the U.K., France, Canada, Italy and Germany--would discuss ways to support Japan's response to the crisis, including the potential purchase of Japanese bonds.
"I've asked for a meeting of G-7 finance ministers and central bankers to see how we can buy [Japanese] bond issues and how we can react on a financial level," Lagarde said coming out of the weekly cabinet meeting in the Elysee courtyard.
NO COMMENTS
Üks on kindel, Jaapanil pole raha tarvis, sellest neil puudus ei tule.
Põhjus on kohe siin
Valuutamanipulatsioone ei peeta heaks tooniks ja Jaapan sisuliselt küsis luba, et kaubandussõda ei tuleks.
Valuutad ei lahku valuutatsoonidest, Jaapanis dollar ei kehti. Oma inimestele tuleb tal jeenides maksta ülesehitustööde eest. Kui Jaapanil on US trearureid, siis ta saab need tõsta ühe arve pealt fedis teise arve peale, ära viia ei saa. Japsid võivad imortida midagi USAst, nad võivad mingisugusele teise riigi käest midagi osta, mis tähendab, et dollarid jäävad fedi, japside arve debiteeritakse ja mõne teise riigi arve krediteeritakse. Ütleme, et japside delegatsioon sõidab Ameerikassse, võtavad fedist sularaha välja, laovad kohvrid täis ja sõidavad tagasi Jaapanisse, muidu ei saagi dollareid ära viia Ameerikast.:) Dollar ei kehti Jaapanis, need dollarid tuleb keskpangas jeenide vastu vahetada. Nad oleksid võinud seda kohe teha, jeeni osta dollari eest. Nad ei taha seda teha, vastupidi, nad tahavad jeeni müüa.
Bernanke quote: "It’s not tax money. The banks have– accounts with the Fed, much the same way that you have an account in a commercial bank. So, to lend to a bank, we simply use the computer to mark up the size of the account that they have with the Fed. So it’s much more akin to printing money than it is to borrowing"
Jaapani valitsuses on inimesi, kes arvavad, et nad on Kreeka ja kohe kohe saabub võlakriis. Seetõttu on juba kõlakaid liikunud, et tahetakse mingisuguseid tarbimismakse tõsta, et "ülesehitustööde eest maksta", loodame, et mitte. Kui tuleb netokulutamine valitsuselt, siis "monetariseerimine" on non event.
Prantsuse rahandusminister arvas ka, et Jaapan on Kreeka:
French Finance Minister Christine Lagarde said finance ministers and central bankers from the G-7 countries--the U.S., Japan, the U.K., France, Canada, Italy and Germany--would discuss ways to support Japan's response to the crisis, including the potential purchase of Japanese bonds.
"I've asked for a meeting of G-7 finance ministers and central bankers to see how we can buy [Japanese] bond issues and how we can react on a financial level," Lagarde said coming out of the weekly cabinet meeting in the Elysee courtyard.
NO COMMENTS
Üks on kindel, Jaapanil pole raha tarvis, sellest neil puudus ei tule.
Kristjan,
parandasin Stefanit, parandan ka Sind.
NO COMMENT
Siis ainsuses. Muidu jätad ennast rumala mulje.
Palun.
parandasin Stefanit, parandan ka Sind.
NO COMMENT
Siis ainsuses. Muidu jätad ennast rumala mulje.
Palun.
järmine kord: ei kommentaari :)
Capito. You got it.
#0823: The government plans to lend up to $122bn (£75bn) to help quake-damaged businesses get back on their feet, AP reports, citing the Nihon Kezai newspaper.
http://www.bloomberg.com/news/2011-03-18/japan-s-recession-threat-lessens-with-g-7-joint-intervention.html
sellist interventsiooni polnud muidugi tarvis üldse. Jaapan oleks võinud lihtsalt importida ja valuutakurss oleks ise tõenäoliselt langenud. Import on tulu ja eksport on kulu reaalsetes terminites. Seega peaks ju kõrge jeeni kurss neile lausa kasulik olema.Miks mitte maavärinas kadunud rikkust importimisega asendada? Mainstreami mõtlemine on siin tagurdpidi, saaks ainult rohkem eksportida ja näiteks USA on nautinud sellise arutu eksportimise vilju Hiinast ja Jaapanist. USA muudkui lisab numbreid ja pilud muudkui koguvad neid numbreid. Tahavad veel valuutakurssi allapoole saada, et ikka rohkem neid USA numbreid koguda. No näiteks, Jaapan saadab igal aastal USAsse miljon autot ja ameeriklased ei anna neile mitte midagi reaalset vastu ning nii 20 aastat järjest. Eksportimise eesmärk on tegelikult importimine. Norra on ka selline arutu eksportija ning meedia kiidab taevani Norrat selle eest.
sellist interventsiooni polnud muidugi tarvis üldse. Jaapan oleks võinud lihtsalt importida ja valuutakurss oleks ise tõenäoliselt langenud. Import on tulu ja eksport on kulu reaalsetes terminites. Seega peaks ju kõrge jeeni kurss neile lausa kasulik olema.Miks mitte maavärinas kadunud rikkust importimisega asendada? Mainstreami mõtlemine on siin tagurdpidi, saaks ainult rohkem eksportida ja näiteks USA on nautinud sellise arutu eksportimise vilju Hiinast ja Jaapanist. USA muudkui lisab numbreid ja pilud muudkui koguvad neid numbreid. Tahavad veel valuutakurssi allapoole saada, et ikka rohkem neid USA numbreid koguda. No näiteks, Jaapan saadab igal aastal USAsse miljon autot ja ameeriklased ei anna neile mitte midagi reaalset vastu ning nii 20 aastat järjest. Eksportimise eesmärk on tegelikult importimine. Norra on ka selline arutu eksportija ning meedia kiidab taevani Norrat selle eest.
TOKYO (MNI) - Japan recorded a trade deficit in the first 20 days
of July as exports weakened further while imports picked up, data
released by the Ministry of Finance on Friday showed.
The trade balance in the first 20 days of July posted a deficit of
Y317.4 billion, compared with a deficit of Y68.6 billion for the whole
month of June.
https://mninews.deutsche-boerse.com/content/japan-trade-deficit-1st-20-days-july-exports-34-yy
The ¥853.7 billion (US$10.66 billion) deficit followed a revised trade gap of ¥464.8 billion in April. It was the largest since the record ¥967.94 billion deficit in January 2009,
http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303936704576396432646502512.html
=> Päris uskumatu pööre Jaapani väliskaubanduses pärast maavärinat. Ikka pole aga sellest märke valuutakursis, pigem vastupidi.
Ise pakun endiselt mingit sorti hüperinflatsiooni varem või hiljem.
of July as exports weakened further while imports picked up, data
released by the Ministry of Finance on Friday showed.
The trade balance in the first 20 days of July posted a deficit of
Y317.4 billion, compared with a deficit of Y68.6 billion for the whole
month of June.
https://mninews.deutsche-boerse.com/content/japan-trade-deficit-1st-20-days-july-exports-34-yy
The ¥853.7 billion (US$10.66 billion) deficit followed a revised trade gap of ¥464.8 billion in April. It was the largest since the record ¥967.94 billion deficit in January 2009,
http://online.wsj.com/article/SB10001424052702303936704576396432646502512.html
=> Päris uskumatu pööre Jaapani väliskaubanduses pärast maavärinat. Ikka pole aga sellest märke valuutakursis, pigem vastupidi.
Ise pakun endiselt mingit sorti hüperinflatsiooni varem või hiljem.
Japan’s Financial Balances
Japan Last period (¥trln) Last 12mth. as a % of GDP
Budget Balance -6.9%
Trade Balance 1.5%
Current Account Balance 3.5%
Private Balance11.6%
Convenience Store Sales increased
11.5% Y/Y in July. On a same store
basis, sales increased 9.5% Y/Y.
Meanwhile spending increased 6.9%
Y/Y and traffic increased 2.4%.
Supermarket Store Sales increased
6.0% M/M and 2.1% Y/Y in July as
most components saw improvements.
All Industry Activity increased
2.3% M/M and 0.2% Y/Y in June.
Tertiary Industry Activity increased
1.9% M/M, Manufacturing
increased 3.8% M/M, Government
increased 0.8% M/M, and
Construction increased 0.3% M/M.
The Leading Index CI saw an improvement
from 99.4 to 103.2 in June. The Coincident
Index improved 2.7pts to 108.8. Within the
Leading Index details, the increase occurred
on gains in consumer durable shipments,
small business sales forecasts, consumer
sentiment and new machinery orders while
producers final demand and inventory ratios
dropped.
Nationwide Dept Store Sales
declined 0.1% Y/Y in July. The
decline occurred as improvements
in household goods, restaurant
sales, and accessories were
outweighed by declines in clothing,
food, services, and others.
Within Tokyo, Dept Store Sales
declined 1.3% Y/Y.
The Adjusted Trade Balance
increased from a revised -¥196.5 bln
in June to -¥130.5 bln in July against
market expectations for an increase
to -¥131.9 bln.
Within the details, exports increased
0.8% M/M and dropped 3.3% Y/Y.
Imports declined 0.4% M/M and
increased 9.9% Y/Y.
By region, exports to the US dropped
8.2% Y/Y, exports to Europe
increased 6.0% Y/Y, exports to Asia
dropped 2.7% Y/Y, and exports to
China dropped 1.0% Y/Y.
Machinery Tool Orders increased
34.8% Y/Y in July
Ma ütleks nii, et midagi hullu pole Jaapanis lahti. :)
Ja tundub, et tegemist on vaatamata kõigele suhteliselt tugeva majandusega.
Japan Last period (¥trln) Last 12mth. as a % of GDP
Budget Balance -6.9%
Trade Balance 1.5%
Current Account Balance 3.5%
Private Balance11.6%
Convenience Store Sales increased
11.5% Y/Y in July. On a same store
basis, sales increased 9.5% Y/Y.
Meanwhile spending increased 6.9%
Y/Y and traffic increased 2.4%.
Supermarket Store Sales increased
6.0% M/M and 2.1% Y/Y in July as
most components saw improvements.
All Industry Activity increased
2.3% M/M and 0.2% Y/Y in June.
Tertiary Industry Activity increased
1.9% M/M, Manufacturing
increased 3.8% M/M, Government
increased 0.8% M/M, and
Construction increased 0.3% M/M.
The Leading Index CI saw an improvement
from 99.4 to 103.2 in June. The Coincident
Index improved 2.7pts to 108.8. Within the
Leading Index details, the increase occurred
on gains in consumer durable shipments,
small business sales forecasts, consumer
sentiment and new machinery orders while
producers final demand and inventory ratios
dropped.
Nationwide Dept Store Sales
declined 0.1% Y/Y in July. The
decline occurred as improvements
in household goods, restaurant
sales, and accessories were
outweighed by declines in clothing,
food, services, and others.
Within Tokyo, Dept Store Sales
declined 1.3% Y/Y.
The Adjusted Trade Balance
increased from a revised -¥196.5 bln
in June to -¥130.5 bln in July against
market expectations for an increase
to -¥131.9 bln.
Within the details, exports increased
0.8% M/M and dropped 3.3% Y/Y.
Imports declined 0.4% M/M and
increased 9.9% Y/Y.
By region, exports to the US dropped
8.2% Y/Y, exports to Europe
increased 6.0% Y/Y, exports to Asia
dropped 2.7% Y/Y, and exports to
China dropped 1.0% Y/Y.
Machinery Tool Orders increased
34.8% Y/Y in July
Ma ütleks nii, et midagi hullu pole Jaapanis lahti. :)
Ja tundub, et tegemist on vaatamata kõigele suhteliselt tugeva majandusega.
Eks Jaapanil ühikuna pole probleeme mis puudutab reaalse tasakaalu muu maailmaga. Aga mis paneb mind siiski uskuma suuresse inflatsioonisse on see, et näiteks eraisikute suhtarv [Säästud/(aasta)Palgad] aina kasvab (ma oletan). Ma saan aru, et jaapanlane tahab säästa (JPY), aga mida suurem on kogutud säästude hulk võrreldes sellega mis palgana teenitakse, seda mõttetum muutub töö tegemine. Kui inimesed ikkagi tahavad töötada (ja pärast pensioniminekut ka) et aina rohkem säästa, siis jätkub palgasurve, et püsida konkurentsivõimeliseks maailmaturul hoolimata JPY väärtuse tõusust. Lõpuks peaksid inimesed siiski oma säästud ümber paigutama, näiteks maa/kinnisvara/aktsiad ostes, ja inflatsioonispiraal peaks käivituma. Kui ta ükskord käivitub, siis arvan, et ta on raske peatada. Siinjuures on huvitav viimase aja kaubandusdefitsiidi teke koos JPY jätkuva tugevnemisega, mis mulle tundub nagu mulli lõppfaas.
Ebaselgus EUR ja USD väärtuse kohta on pannud inimesed koguma JPY ja CHF, aga tõenäoliselt on liiga palju raha otsinud "safe haven"it neis valuutades, nii et need valuutad on täna hoopis äärmiselt riskantsed. Jaapani ja Schweizi töötus peab kolima EUR/USD riikidele (+palgad Jaapanis/Schweizis kukkuma), ja jääb järele aina vähem tootmist koos aina suurema rahahulgaga.
Ebaselgus EUR ja USD väärtuse kohta on pannud inimesed koguma JPY ja CHF, aga tõenäoliselt on liiga palju raha otsinud "safe haven"it neis valuutades, nii et need valuutad on täna hoopis äärmiselt riskantsed. Jaapani ja Schweizi töötus peab kolima EUR/USD riikidele (+palgad Jaapanis/Schweizis kukkuma), ja jääb järele aina vähem tootmist koos aina suurema rahahulgaga.
Ma saan täiesti aru stefani mõttekäigust, et praegu küll tahab erasektor säästa, aga mis siis saab, kui enam ei taha? Näiteks pole ju võimatu see, et erasektor tahab negatiivselt säästa ehk oma sääste kulutama hakata ja siis on ju valitsuse võlakiri sama hea kui raha, ikkagi sääst, mille saab iga kell raha vastu vahetada?
Ning pole üldse võimatu, et erasektor ühel päeval nii teha otsustab. Me oleme näinud seda isegi Eeestis, kus ersektor oli nõus enda sääste vähendama üsna kiires tempos ja valitsus makse ei tõstnud ning sellest tekkis nõudluspoolne inflatsioon, ehitajad said ministrite palkasid jne.
Kas hüperinflatsioon on võimalik Jaapanis? Kindlasti on nagu kõigis fiat rahandussüsteemides, kui majandusagentidel kaob igasugune usaldus valuuta vastu ja nad ei taha seda enam hoida. See on võimalik kohe praegu eurotsoonis ja USAs. Äärmiselt väike tõenäosus minu hinnangul.
Kas kõrge inflatsioon on võimalik Jaapanis, juba palju suurem tõenäosus minu jaoks aga ikkagi väike ja ma püüan seletada selle mehhanismi:
Kui erasektoril väheneb tahe oma sääste hoida, siis see võib tekitada inflatsiooni, kui valitsus kõrgemalt majandust ei maksusta. Hüperinflatsioon oleks siis selline olukord, kus massiliselt püüab erasektor oma säästudest vabaneda, sest on täielikult kaotanud usalduse nende vastu ja sellist olukorda ma küll Jaapanis ei näe.
Hüperinlfatsioone on olnud palju ja mina olen uurinud paari neist üsna põhjalikult enda arvates ning ma pean tunnistama, et osad mehhanismid neis hüperinflatsioonides jäävad mulle arusaamatuks. Tegemist on äärmiselt keeruliste majandusnähtustega minu hinnangul.
Kas Jaapanis tuleb hüperinflatsioon? Ei tule :)
Jaapani riik ja majandus on minu jaoks väga....noh sümpaatsed, mitte nagu Hiina, sest kommuniste ma ei salli
Ning pole üldse võimatu, et erasektor ühel päeval nii teha otsustab. Me oleme näinud seda isegi Eeestis, kus ersektor oli nõus enda sääste vähendama üsna kiires tempos ja valitsus makse ei tõstnud ning sellest tekkis nõudluspoolne inflatsioon, ehitajad said ministrite palkasid jne.
Kas hüperinflatsioon on võimalik Jaapanis? Kindlasti on nagu kõigis fiat rahandussüsteemides, kui majandusagentidel kaob igasugune usaldus valuuta vastu ja nad ei taha seda enam hoida. See on võimalik kohe praegu eurotsoonis ja USAs. Äärmiselt väike tõenäosus minu hinnangul.
Kas kõrge inflatsioon on võimalik Jaapanis, juba palju suurem tõenäosus minu jaoks aga ikkagi väike ja ma püüan seletada selle mehhanismi:
Kui erasektoril väheneb tahe oma sääste hoida, siis see võib tekitada inflatsiooni, kui valitsus kõrgemalt majandust ei maksusta. Hüperinflatsioon oleks siis selline olukord, kus massiliselt püüab erasektor oma säästudest vabaneda, sest on täielikult kaotanud usalduse nende vastu ja sellist olukorda ma küll Jaapanis ei näe.
Hüperinlfatsioone on olnud palju ja mina olen uurinud paari neist üsna põhjalikult enda arvates ning ma pean tunnistama, et osad mehhanismid neis hüperinflatsioonides jäävad mulle arusaamatuks. Tegemist on äärmiselt keeruliste majandusnähtustega minu hinnangul.
Kas Jaapanis tuleb hüperinflatsioon? Ei tule :)
Jaapani riik ja majandus on minu jaoks väga....noh sümpaatsed, mitte nagu Hiina, sest kommuniste ma ei salli
jeeni tugevus iseenesest ütleb, et Jaapan peaks rohkem importima, praegune valitsuse poliitika on selline, et tahetakse eksportida
eksport on kulu ja import on tulu reaalsetes terminites
kui tõesti kunagi peaks realiseeruma kõrgema inflatsiooni stsenaarium Jaapanis, no näiteks 10-15% aastas, siis see oleks kindlasti kahjulik majandusele, kuid selline kahju oleks olematu võrreldes sellega, kui jaapan oleks kaotanud pool enda SKPst nagu USA Suures Depressioonis
võta mõttes pool Jaapani SKPst maha, see tähendab tegemata jäänud teadust, viletsamat haridust, massilist tööpuudust, loomata jäänud rikkust ja ainult sellepärast, et kunagi tulevikus võib tulla inflatsioon ja mitte keegi ei oska seda modelleerida, et mis ja kuidas
eksport on kulu ja import on tulu reaalsetes terminites
kui tõesti kunagi peaks realiseeruma kõrgema inflatsiooni stsenaarium Jaapanis, no näiteks 10-15% aastas, siis see oleks kindlasti kahjulik majandusele, kuid selline kahju oleks olematu võrreldes sellega, kui jaapan oleks kaotanud pool enda SKPst nagu USA Suures Depressioonis
võta mõttes pool Jaapani SKPst maha, see tähendab tegemata jäänud teadust, viletsamat haridust, massilist tööpuudust, loomata jäänud rikkust ja ainult sellepärast, et kunagi tulevikus võib tulla inflatsioon ja mitte keegi ei oska seda modelleerida, et mis ja kuidas
Kui A-le meeldib toota rohkem kui ta tarbib => talle meeldib säästa/investeerida
Ja
Kui B-le meeldib tarbida rohkem kui ta toodab => talle meeldib laenata
Siis võivad A ja B elada äärmiselt harmoonilist elu teadmatuks ajaks, aga varem või hiljem siiski enam mitte. Selline skeem lihtsalt ei tööta igavesti, isegi kui ta võib töötada 20 aastat. Varem või hiljem A säästmine muutub virtuaalseks. Kas B trükib talle raha (kui säästmine on finantsiline) või tema tehtud investeeringud lagunevad kiiremini kui ta jõuab uusi investeeringuid luua (kui säästmine on reaalne).
Ehk siis, jaapanlane võib küll jätkuvalt säästa JPY, aga reaalselt on ta varsti seal kus ta enam midagi ei säästa. Ja siis on küsimus vaid millal.
AGA (nüüd muutub täiesti surrealistlikuks) juhul kui A-le meeldib toota nii et B saaks tarbida (A sisuliselt tahab olla B orj) siis võib nende omavaheline suhe tõepoolest kesta "igavesti".
Ja
Kui B-le meeldib tarbida rohkem kui ta toodab => talle meeldib laenata
Siis võivad A ja B elada äärmiselt harmoonilist elu teadmatuks ajaks, aga varem või hiljem siiski enam mitte. Selline skeem lihtsalt ei tööta igavesti, isegi kui ta võib töötada 20 aastat. Varem või hiljem A säästmine muutub virtuaalseks. Kas B trükib talle raha (kui säästmine on finantsiline) või tema tehtud investeeringud lagunevad kiiremini kui ta jõuab uusi investeeringuid luua (kui säästmine on reaalne).
Ehk siis, jaapanlane võib küll jätkuvalt säästa JPY, aga reaalselt on ta varsti seal kus ta enam midagi ei säästa. Ja siis on küsimus vaid millal.
AGA (nüüd muutub täiesti surrealistlikuks) juhul kui A-le meeldib toota nii et B saaks tarbida (A sisuliselt tahab olla B orj) siis võib nende omavaheline suhe tõepoolest kesta "igavesti".
orj->ori
kui tegemist oleks lihtsalt A ja Bga, siis oleksin stefani loogikaga päri
aga Al on õigus Bd maksustada, B peab Ale makse maksma või muidu....
B maksab Ale makse ainult A enda poolt väljastatavas "A kohustustes", mis on siis näiteks raha
Ble meeldib neid A maksukrediite tagavaraks hoida, et näiteks mõnel päeval puhata ja mitte A heaks töötada ( A on valitsus ja B on erasektor)
Kas see saab kesta igavesti?
Ma ei näe põhjust, et ei saaks. Ma olen ennegi öelnud, et ühekordne inflatsioon on võimalik, aga rahav väärtus ei kuku nulli.
Kui mõni mäletab veel Venemaa sündmusi 90date lõpus, siis sisuliselt "jalutasid kespankurid paariks kuuks minema" ja mis siis juhtus? peg ei püsinud, kõrge inflatsioon ja rubla kursilangus(kurss kukkus sinna, kus ta oleks "pidanud olema" tõenäoliselt) aga rubla väärtus ei kukkunud nulli! asjad stabiliseerusid lõpuks
Venemaa oli fikseeritud kursi ohver ja just nii fikseeritud kursid kokku kukuvadki.
Ka EEKi on korduvalt spekulatiivselt rünnatud, mõni EP inimene on ilmselt minust pädevam sel teemal rääkima.
aga Al on õigus Bd maksustada, B peab Ale makse maksma või muidu....
B maksab Ale makse ainult A enda poolt väljastatavas "A kohustustes", mis on siis näiteks raha
Ble meeldib neid A maksukrediite tagavaraks hoida, et näiteks mõnel päeval puhata ja mitte A heaks töötada ( A on valitsus ja B on erasektor)
Kas see saab kesta igavesti?
Ma ei näe põhjust, et ei saaks. Ma olen ennegi öelnud, et ühekordne inflatsioon on võimalik, aga rahav väärtus ei kuku nulli.
Kui mõni mäletab veel Venemaa sündmusi 90date lõpus, siis sisuliselt "jalutasid kespankurid paariks kuuks minema" ja mis siis juhtus? peg ei püsinud, kõrge inflatsioon ja rubla kursilangus(kurss kukkus sinna, kus ta oleks "pidanud olema" tõenäoliselt) aga rubla väärtus ei kukkunud nulli! asjad stabiliseerusid lõpuks
Venemaa oli fikseeritud kursi ohver ja just nii fikseeritud kursid kokku kukuvadki.
Ka EEKi on korduvalt spekulatiivselt rünnatud, mõni EP inimene on ilmselt minust pädevam sel teemal rääkima.
Ma lühendan oma eelmises postituses "välja arendatud teoreemi" nii: [pikaajaline säästmine teeb orjaks] (kusjuures lühiajaline säästmine teeb vabaks)
Keynes'i sõnum "If you owe the bank 1 000 pounds you have a problem, if you owe the bank 1 000 000 000 pounds, the bank has a problem" vms puututab sama problemaatikat.
Aga millal ületatakse siis selle piiri kus kliendi probleem saab panga probleemiks, kas 10 000, 100 000 või 1 000 000 naela juures?
Teatud piirini teeb jaapanlaste säästud nad vabaks. Aga pärast teatud piiri, nad töötavad vaid orjadena maailma teistele riikidele. Kui kaua nad säästa siis saaksid? (siin on muidugi eraldi asi Jaapanisisemaine tasakaalumatus era/riigisektor, ja Jaapani välismaine tasakaalumatus). Selge on see, et täna on jaapanlased oma säästudega väga rahul. Kõik muud on kukkunud, JPY aga aina tugevnenud. Tundub ju, et kõik töötab hästi.
Selge, et maksustamine ja intresside tõstmine saab olema lahenduseks kui inflatsioon hakkab jooksma. Ehk selles, et vastumeetmeid on olemas pole kahtlust, küsimus aga kui julmalt tuleb neid kasutada, ja mis see tähendab riigi majandusele.
Võib näiteks spekuleerida, et jaapanlased teatud hetkel hakkavad massiliselt oma JPY cash müüma muude maailmavaluutade vastu, et jällegi kindlustada oma säästude väärtust. Vajadus importida nafta jne siiski ei vähene, JPY-raha on olemas suues mahus, mistõttu kaubandusdefitsiit kasvaks koos nõrgeneva JPY-ga. Jaapani eksport seevastu pole nii hinnatundlik, ehk see ei suureneks hoolimata JPY-nõrgenemisest. Siinjuures ongi huvitav ka, et kaubandusdefitsiit on viimasel ajal tekkinud (olgu "katalüsaator"-iks olnud maavärinakatastroof).
Keynes'i sõnum "If you owe the bank 1 000 pounds you have a problem, if you owe the bank 1 000 000 000 pounds, the bank has a problem" vms puututab sama problemaatikat.
Aga millal ületatakse siis selle piiri kus kliendi probleem saab panga probleemiks, kas 10 000, 100 000 või 1 000 000 naela juures?
Teatud piirini teeb jaapanlaste säästud nad vabaks. Aga pärast teatud piiri, nad töötavad vaid orjadena maailma teistele riikidele. Kui kaua nad säästa siis saaksid? (siin on muidugi eraldi asi Jaapanisisemaine tasakaalumatus era/riigisektor, ja Jaapani välismaine tasakaalumatus). Selge on see, et täna on jaapanlased oma säästudega väga rahul. Kõik muud on kukkunud, JPY aga aina tugevnenud. Tundub ju, et kõik töötab hästi.
Selge, et maksustamine ja intresside tõstmine saab olema lahenduseks kui inflatsioon hakkab jooksma. Ehk selles, et vastumeetmeid on olemas pole kahtlust, küsimus aga kui julmalt tuleb neid kasutada, ja mis see tähendab riigi majandusele.
Võib näiteks spekuleerida, et jaapanlased teatud hetkel hakkavad massiliselt oma JPY cash müüma muude maailmavaluutade vastu, et jällegi kindlustada oma säästude väärtust. Vajadus importida nafta jne siiski ei vähene, JPY-raha on olemas suues mahus, mistõttu kaubandusdefitsiit kasvaks koos nõrgeneva JPY-ga. Jaapani eksport seevastu pole nii hinnatundlik, ehk see ei suureneks hoolimata JPY-nõrgenemisest. Siinjuures ongi huvitav ka, et kaubandusdefitsiit on viimasel ajal tekkinud (olgu "katalüsaator"-iks olnud maavärinakatastroof).
"...the three major Japanese TV manufacturers, Sony, Sharp and Panasonic loss in the just-concluded fiscal year will total $ 21 billion, this figure more than Sony’s market value."
http://www.cntechnews.info/sony-annual-losses-doubled-or-should-be-merged-with-sharp-panasonic-tv-business/
http://www.cntechnews.info/sony-annual-losses-doubled-or-should-be-merged-with-sharp-panasonic-tv-business/
'The Government Pension Investment Fund is the largest such fund in the world, managing 130 trillion yen ($1.27 trillion) in assets. In 2014, GPIF raised its target weighting of Japanese equities to 25% from 12%. And the Bank of Japan decided in late July to nearly double its annual purchases of exchange-traded funds to 6 trillion yen, as part of monetary easing.
These major public-sector buyers do not appear on shareholder lists because of their indirect ownership via trust banks and other intermediaries. But The Nikkei estimates that the two together are the largest shareholders for 474 of about 1,970 stocks on the TSE first section.......'
http://asia.nikkei.com/Japan-Update/Japan-s-public-sector-is-top-shareholder-in-a-quarter-of-Tokyo-stocks
These major public-sector buyers do not appear on shareholder lists because of their indirect ownership via trust banks and other intermediaries. But The Nikkei estimates that the two together are the largest shareholders for 474 of about 1,970 stocks on the TSE first section.......'
http://asia.nikkei.com/Japan-Update/Japan-s-public-sector-is-top-shareholder-in-a-quarter-of-Tokyo-stocks