Alustan selles teemas ka enda investeerimispäeviku pidamist. Ilmselt mõneti sarnane kaidokese päevikuga, kuid päris kindlasti ei uuenda ma seda iga päev. Saab ka näha kuivõrd palju ja tihti ma siia üldse kirjutama hakkan ehk siis palju mul teiste asjade kõrvalt püsivust jätkub. Kuid kuna tehinguid teen suhteliselt harva, siis äkki jõuab ka siia mingit contenti kirjutada ja reaalse tegevusega sammu pidada. Eks paistab. Hoolimata investeerimisstiilist tulenevatest suhteliselt harvadest tehingutest, püüan siiski igapäevaselt turgu jälgida (nii nagu parajasti ajalist ressurssi on).
Järgnevalt püüan vastata mõningatele põhimõttelistele küsimustele, mis peaksid selgitama minu lähenemist:
Miks ma investeerin?
1. Isikliku netoväärtuse kasvatamine. Kuigi ma ei usu, et raha toob õnne, usun ma kindlasti, et raha võib tuua teataval määral suuremat vabadust. Vabadus on aga minu hinnangul õnne üks olulisi komponente.
2. See on fun ja põnev.
Miks ma seda päevikut pean?
1. Säiliks teatud ajalugu, mida pärast tagasivaatavalt huvitav lugeda oleks.
2. Kaitse iseenda eest. Võib olla ei tee ma nii liiga rumalaid otsuseid, mida ka teistele hiljem häbi näidata oleks. Aga noh, wishful thinking, probably 
3. Praktiline õppematerjal. Seda nii endale kui ka teistele. Ma ei pea end kindlasti targaks investoriks, kuid ka negatiivne õppetund on praktilise väärtusega. Seda jällegi nii mulle kui teistele.
Millised on mu investeerimispõhimõtted?
1. Investeerin sellesse, millelt on võimalik (enda arvates) mõistliku riskiga kasumit teenida. Kuigi praegu koosneb mu portfell aktsiatest, näen tulevikus tõenäoliselt laienemist teistesse finantsinstrumentidesse ja varaklassidesse. Ma ei ole veel tegelenud tuletistehingutega nagu optsioonid ja futuurid jms. Kuigi ma tean nende olemust, ei võta ma neid vähemalt praegu oma portfelli. Pole ka midagi lühikeseks müünud ega teinud võimendusega tehinguid. Ei näe end ka lähiajal selliseid tehinguid tegemas.
2. Mulle ei meeldi üldiselt väga suured ettevõtted, pigem väiksed madala valuatsiooniga, mis on näidanud viimasel ajal häid tulemusi ja tegutsevad nende jaoks soodsas mikrokliimas.
3. Mulle ei meeldi üldiselt USA ettevõtted ning valuutarisk (praegu eriti USD-st tulenev). Investeerin reeglina ettevõtetesse, mille majanduskeskkonna kohta on mul rohkem infot. See tähendab reeglina lähiriike.
4. Ma ei tegele üldiselt kauplemisega. Olles proovinud ka päevakauplemist, saan ma aru, et seda põhitegevuseks võtmata , on keeruline jätkuvalt raha teenida. Ka veidi pikema perioodiga kauplemine ei ole üldiselt minu jaoks. Kuigi olen ka seda teinud, meeldivad mulle rohkem olukorrad, kus aeg on minu sõber ja kasumi teenimise võimalused pigem minu poole. Võtan ajaliseks nägemuseks tavaliselt vähemalt 1 kvartali (pean seda juba investeerimiseks, kuigi ilmselt on sellele väitele ka vastu vaidlejaid).
5. Ma ei ütleks, et kardaksin eriti raha kaotada. Ostuotsuste puhul olen eelnevalt vastavalt võimalustele objektist ülevaate saanud ning oman mingisuguseid teese, mis toetavad mu ideed. Kui midagi olulist nende teesidega juhtub, olen ma valmis positsiooni ka kahjumiga kinni panema. Samas peaks portfellis olema jooksvalt päris mitu erinevat positsiooni, seega päeva lõpuks ei avalda ühe positsiooni muutus kogu portfelli väärtusele suurt mõju. Kellele ikka kahjumid meeldiksid, kuid siin-seal tuleb kooliraha ikka maksta ja seeläbi targemaks saada. Inimene õpib kogu elu.
6. Ma üritan parimat, kuid olen enesega rahul ka hea tulemusega.
7. Enamik investeerimisideedest taotleb positsiooni väärtuse kasvu. Siiski hoian portfellis ka korralikku dividenditootlust pakkuvaid aktsiaid. Ma ei ole kindlasti isik, kes langeks paanikasse kui kiirelt arenev ettevõte dividendi ei maksa, vaid seda oma äritegevuse laienemiseks kasutab, kuid siiski on aktsionäri jaoks pikemas perioodis positiivne omada mingit (ja soovitavalt aasta-aastalt suurenevat) passiivse iseloomuga rahavoogu.
8. Investeerin seni peamiselt Balti ja Soome turgudele. Lemmikuks nimetakski tegelikult Soomet. Tegu on arenenud riigiga, mis näitab samal ajal tugevat majanduskasvu. Hea haridussüsteem on võimaldanud majandusel muutuda konkurentsivõimeliseks ning innovatiivseks, mistõttu ollakse hea ekspordivõimega. Mitmetel Soome ettevõtetel on veduriks nii Venemaa kui Aasia, mistõttu ollakse siiski arenevatest turgudest siiski üsnagi sõltuvuses. Ka info kättesaadavuse osas on Soome ettevõtte investor parem olla. Näiteks Soome keskmise ettevõtte majandustulemuste börsiteate informatiivsusega suudavad ainult üksikud Balti ettevõtted konkureerida. Üldiselt maksavad Soome börsiettevõtted oma aktsionäridele ka paremaid dividende kui Baltikumis. Samuti on ettevõtete valik laiem. Kuna valdan soome keelt, on ka infokanaleid mõnevõrra rohkem kui Eesti kohta, rääkimata teistest Balti riikidest.
9. Ma ei mängi börsil, seega ma ka ei võida ega kaota raha. Ma investeerin börsil ja teenin kas kasumit või kahjumit. Ma üritan lähtuda sellest, et otsused põhineksid mingisugusel (võimalikult) adekvaatsel infol ja hinnangutel, mis muudaks otsused teadlikuks tegevuseks, mitte pimesiku mängimiseks. Ma püüan hoida börsil oma raha üle ise kontrolli, mitte anda kontroll üle börsile ja võrdsustada see loterii või kasiinoga. Loomulikult jääb aga hulk faktoreid, mida ma ise kontrollida ei saa. Samas kahtlen, kas ilma nendeta üldse börsil raha teenida saaks. Mängu ilu kui selline on aga börsil loomulikult olemas.
10. Mulle ei meeldi reeglina kõrgtehnoloogiline sektor kui ostuotsuseks pole eriti head põhjust. Samuti on valuatsioonist P/E tase 20 selline, millest ülespoole minnes peaks ostu korral olema usk tavalisest tugevam.
11. Pean veel exit-strateegiate kallal tööd tegema. Oskab keegi head kirjandust pakkuda?
12. Lähtun otsuste tegemisel tavaliselt suuresti ettevõtte fundamentaalsest analüüsist. Kuna ma ei ole professionaalne investor, ei ole minu analüüs ka nii piiratud oskuste kui ka info kättesaadavuse tõttu proffidega võrreldes konkurentsivõimeline, kuid teen mis oskan ning loodetavasti tõusevad seeläbi ka vastavad oskused. Eelnimetatud põhjustel võib mu analüüs väga vabalt ka mittepiisav olla. Senine edu turgudel on kahtlemata suuresti toetatud üleüldistest indeksite tõusust ja (üle?)likviidsusest sisuliselt igal pool. Minu teadmised tehnilisest analüüsist piirnevad paari lausega. Enne ostu vaatan ma küll ettevõtte graafikuid, kuid leian, et investeerimisstiilist sõltuvalt ei ole minu jaoks tehniline pool väga oluline.
13. Esialgu ei ole plaanis tabelites träkkida sularaha osakaalu portfellis. Siiski on seni ja saavad tõenäoliselt ka lähiajal olema aktsiate ja selle varaklassiga otseselt seotud instrumentide soovitused mu enda portfellis “overweight”.
14. … kui leian, et midagi vajab lisamist/kommenteerimist/täpsustamist, teen seda jooksvalt. Teiste soovitused-kommentaarid on loomulikult oodatud, päris läbu järje pidamiseks ning selguse hoidmiseks aga kindlasti mitte.
Lisasin foorumiteema pealkirja taha selgituseks kasutajanime. Edu ettevõtmises!
Tore :) Põhimõtted ja nendest kinnipidamine on minu arust kõige olulisem asi investeerimise ja ka kauplemise juures.
Kas Sul on mingi numbriline eesmärk või ootus ka tootluse osas, nt keskmiselt 10-15% aastas. Pikaajalisel investeerimisel muidugi pole igapäevaselt seda träkkida mõtet, aga ikka oleks huvitav vaadata mis suunas liigud.
Sinu poolt valitud piirkonnas soovitaksin mina Nokiat (kuigi see on vist liiga suur, oled huvitatud pigem väiksematest ettevõtjatest). Minu nägemuses leiavad mobiilsides rakendatavad tehnoloogiad üha enam kasutust teistes valdkondades nagu nt meditsiin, transport, jaekaubandus. Ja ma arvan, et NOK saab oma tehnoloogilist know-how'd seal tulevikus ära kasutada. Lisaks on arenevad riigid endiselt suur kasvulava tavalisele mobiiltelefonindusele ja Nokia kaal selles äris annab minu meelest maailma "mobiliseerimisel" neile eelise. Ja tulemused praegugi täitsa OK.
LHV peaks nüüd vist küll natuke kiiremini tegutsema, et päevikutele oma keskkond luua. Ideaalis võiks seda olla võimalik ka oma portfelliga kuidagi linkida, et kui ma tahan oma portfelli seisu ja tehinguid avalikustada, siis oleks see ilma eraldi tabelite pidamiseta võimalik.
Kas Sul on mingi numbriline eesmärk või ootus ka tootluse osas, nt keskmiselt 10-15% aastas. Pikaajalisel investeerimisel muidugi pole igapäevaselt seda träkkida mõtet, aga ikka oleks huvitav vaadata mis suunas liigud.
Sinu poolt valitud piirkonnas soovitaksin mina Nokiat (kuigi see on vist liiga suur, oled huvitatud pigem väiksematest ettevõtjatest). Minu nägemuses leiavad mobiilsides rakendatavad tehnoloogiad üha enam kasutust teistes valdkondades nagu nt meditsiin, transport, jaekaubandus. Ja ma arvan, et NOK saab oma tehnoloogilist know-how'd seal tulevikus ära kasutada. Lisaks on arenevad riigid endiselt suur kasvulava tavalisele mobiiltelefonindusele ja Nokia kaal selles äris annab minu meelest maailma "mobiliseerimisel" neile eelise. Ja tulemused praegugi täitsa OK.
LHV peaks nüüd vist küll natuke kiiremini tegutsema, et päevikutele oma keskkond luua. Ideaalis võiks seda olla võimalik ka oma portfelliga kuidagi linkida, et kui ma tahan oma portfelli seisu ja tehinguid avalikustada, siis oleks see ilma eraldi tabelite pidamiseta võimalik.
Sellised konkreetsed ja struktureeritud ettevõtmised on igati tervitatavad. Julguse ja ettevõtlikkuse eest kaidokesele ja World B. Freele minu poolt plusspunktid. Talupojalikku sitkust edaspidiseks!
kaidoke, hetkel mingit keskkonda lubama ei hakka, kuid mõtleme sellele kuna nõudlust paistab olevat.
kaidoke, hetkel mingit keskkonda lubama ei hakka, kuid mõtleme sellele kuna nõudlust paistab olevat.
Valuutariskiga on see naljakas asi, et kui hoiad vaid mingit osa oma varadest dollarites, siis tegelikult see ei tõsta valuutariski, vaid hoopis maandab seda. Ka oma kodupanga kontol hoitavad eegid-eurod on positsioon, isegi kui me sellest nõnda ei mõtle.
Mulle tundubki naljakas, kui inimesed proovivad paaniliselt (ja kallilt) maandada oma 50 000 krooni väärtuses ostetud ameerikamaa aktsiate "valuutariski", samal ajal kui 400 000 krooni väärtuses Balti aktsiate valuutariski ei osata uneski näha.
Mulle tundubki naljakas, kui inimesed proovivad paaniliselt (ja kallilt) maandada oma 50 000 krooni väärtuses ostetud ameerikamaa aktsiate "valuutariski", samal ajal kui 400 000 krooni väärtuses Balti aktsiate valuutariski ei osata uneski näha.
Esmalt tänud kõigile heade soovide eest. Vastuseid-kommentaare:
kaidoke, selleks, et kuhugi jõuda peaksid eesmärgid olema loomulikult mõõdetavad ja konkreetsed. Samas on minu eesmärgid investeerimise vallas siiski küllaltki abstraktsed. Seda nii lõppeesmärkide kui ka oodatava tootluse raames. Lõplik/ultimate eesmärk on kapitali kasvatamine, millelt tulevikus (ka passiivseid) rahavooge teenida. Kas räägime siinkohal täielikust rahalisest vabadusest või mingisugusest punktist pärisorja ja katoliku kiriku pea vahel, selgub tulevikus. Aga ilmselt on üldised eesmärgid arusaadavad. Kahjuks ei ole ma eelmiste aastate edukust ühe konkreetse tootlusnäitajana arvestanud. Ma ei hoia väärtpaberiportfelli ja sellega seonduvat cashi kogu aeg konstantsena, vaid teen vahepeal nii deebet- kui kreedittehinguid, mis on arvutamist keerukamaks teinud, kuid üks hetk peab ka selle vea parandama.
Nokia on minu jaoks liiga suur ja efektiivse turuga, et seal mõni väärtus mingiks ajaks turul märkamata jääb. Tulemused tunduvad jah OK, kuid ka kõigest OK. Arenetakse Aasias küll, kuid samal ajal on surve ka ASP-le jne. Superlugu Soome majandusele ja paljusid miljonärideks teinud, kuid praegu not my cup of tea. Mõne teise filosoofiaga portfelli kindlasti sobib.
Tarantel, kahtlemata õige. Samas on kohalikud valuutad kas EUR-iga seotud (mida pean ise pean turvalisuse mõttes baasvaluutaks) või omavad teatud fikseeritud liikumisvahemikku nagu näiteks LVL. USD näiteks seevastu liigub EUR-i suhtes vabalt. Mõistagi tuleb silmas pidada, millised on võimalused nende fikseeritud kursiga valuutade devalveerimiseks, läbi mille ka vastavad riskid eskaleeruvad. LVL hea näide, kus oluline end sündmuste käiguga kursis hoida. Terminoloogilises mõttes on aga valuutarisk tõepoolest ükskõik millise valuuta positsioon, ise asi kuivõrd suur see risk teise valuuta suhtes on.
kaidoke, selleks, et kuhugi jõuda peaksid eesmärgid olema loomulikult mõõdetavad ja konkreetsed. Samas on minu eesmärgid investeerimise vallas siiski küllaltki abstraktsed. Seda nii lõppeesmärkide kui ka oodatava tootluse raames. Lõplik/ultimate eesmärk on kapitali kasvatamine, millelt tulevikus (ka passiivseid) rahavooge teenida. Kas räägime siinkohal täielikust rahalisest vabadusest või mingisugusest punktist pärisorja ja katoliku kiriku pea vahel, selgub tulevikus. Aga ilmselt on üldised eesmärgid arusaadavad. Kahjuks ei ole ma eelmiste aastate edukust ühe konkreetse tootlusnäitajana arvestanud. Ma ei hoia väärtpaberiportfelli ja sellega seonduvat cashi kogu aeg konstantsena, vaid teen vahepeal nii deebet- kui kreedittehinguid, mis on arvutamist keerukamaks teinud, kuid üks hetk peab ka selle vea parandama.
Nokia on minu jaoks liiga suur ja efektiivse turuga, et seal mõni väärtus mingiks ajaks turul märkamata jääb. Tulemused tunduvad jah OK, kuid ka kõigest OK. Arenetakse Aasias küll, kuid samal ajal on surve ka ASP-le jne. Superlugu Soome majandusele ja paljusid miljonärideks teinud, kuid praegu not my cup of tea. Mõne teise filosoofiaga portfelli kindlasti sobib.
Tarantel, kahtlemata õige. Samas on kohalikud valuutad kas EUR-iga seotud (mida pean ise pean turvalisuse mõttes baasvaluutaks) või omavad teatud fikseeritud liikumisvahemikku nagu näiteks LVL. USD näiteks seevastu liigub EUR-i suhtes vabalt. Mõistagi tuleb silmas pidada, millised on võimalused nende fikseeritud kursiga valuutade devalveerimiseks, läbi mille ka vastavad riskid eskaleeruvad. LVL hea näide, kus oluline end sündmuste käiguga kursis hoida. Terminoloogilises mõttes on aga valuutarisk tõepoolest ükskõik millise valuuta positsioon, ise asi kuivõrd suur see risk teise valuuta suhtes on.
Kratsisin kaidokese teemast HTML-i tabelite source'i ja modifitseerides seda natuke, sain sellise tootluste tabeli:
| Väärtpaber | Ostuhind | Hind | Tootlus |
| Soome, EUR | |||
| Metso | 25,03 | 40,46 | 61,6% |
| Larox | 10,8 | 10,8 | 0% |
| Ixonos | 4,65 | 6,1 | 31,2% |
| Etteplan | 9,04 | 10,9 | 20,6% |
| Eesti, EUR | |||
| T. Kaubamaja | 3,25 | 8,26 | 154,2% |
| Viisnurk | 3,6 | 3,6 | 0% |
| Leedu, LTL | |||
| Ukio Bankas | 2,74 | 4,2 | 53,3% |
| Žemaitijos P. | 20,99 | 21 | 0% |
| TEO LT | 2,11 | 2,35 | 11,4% |
| Läti, LVL | |||
| Lat. Balzams | 4,81 | 4,1 | -14,8% |
| Lode | 4,08 | 4 | -2% |
| Hiina, LVL | |||
| American Dairy | 21,98 | 19 | -13,6% |
Huvitav tühimik tabeli alguses, kaidokese teemas oli vist vahepeal sarnane probleem? Kuidas asi korda läks?
Kommentaariks niipalju, et ostuhinnad on netodividendidega korrigeeritud ehk siis vastavalt on ostuhinda saadud dividendi võrra vähendatud. Läti positsioonid on müügist kätte jäänud kribu, mida pole enam praeguse hinnaga müüki lükanud.
Viimaste tehingute seas on hiljutine Ramirenti aktsia müük. Usun, et ettevõttel läheb lähimate kvartalite jooksul endiselt hästi. 1. kvartali tulemused olid ka tugevad, kuid minu arvates ei oleks tohtinud olla väga üllatuslikud. Siiski liikus aktsia paari päevaga jõuliselt üles ja valuatsioonidele, mida aktsia minu arvates järgmiste tulemusteni pidevalt hoida ei suuda. Seega müüsin 8,8 EUR peal ostetud aktsiad 20,9x EUR peal maha. Praegusest tugevama languse peal olen põhimõtteliselt valmis aktsiat ka tagasi ostma.
Värskelt ostetud ka Laroxi aktsia. Ettevõte tegeleb tahke ning vedela aine filtreerimissüsteemide tootmisega peamiselt kaevandus- ning metallurgiatööstusele. Viimased tulemused olid tugevad. Tõusid käive, oluliselt ka kasum ning paisus tellimusraamat. Kaevandustesse tehtavate investeeringute najal usun, et ettevõte on see aasta heas sõiduvees. Paremaid tulemusi ootab sel aastal ka juhtkond. Kuigi Larox on oma segmendis märkimisväärne tegija, on sektor siiski paljude pakkujate vahel killustunud. Valdkonnas kasutatakse suhteliselt palju varuosi ning Laroxile on probleemiks nö. "piraattoodangu" kasutamine nende toodetud lahenduste juures. Ettevõtte valuatsioon on jooksva P/E suhtel 13 üsna atraktiivne.
Tõttöelda sai Laroxit silmatud juba tükk aega tagasi kui hind oli nii mõnigi euro madalam, kuid siis jäi ostuotsus langetamata. Võimalik, et lühemas perspektiivis ebaõnnestusin ostukoha valimisel, kuid kuna hea põhjuseta ei ole plaanis aktsiat enne 2. kvartali tulemusi müüa, ei mängi see loodetavasti suurt rolli. Kui 1. kvartali tulemused näitavad suunda ka 2. kvartali tulemustele, näen aktsiat praegusest tasemest kindlasti kõrgemal.
Viimaste tehingute seas on hiljutine Ramirenti aktsia müük. Usun, et ettevõttel läheb lähimate kvartalite jooksul endiselt hästi. 1. kvartali tulemused olid ka tugevad, kuid minu arvates ei oleks tohtinud olla väga üllatuslikud. Siiski liikus aktsia paari päevaga jõuliselt üles ja valuatsioonidele, mida aktsia minu arvates järgmiste tulemusteni pidevalt hoida ei suuda. Seega müüsin 8,8 EUR peal ostetud aktsiad 20,9x EUR peal maha. Praegusest tugevama languse peal olen põhimõtteliselt valmis aktsiat ka tagasi ostma.
Värskelt ostetud ka Laroxi aktsia. Ettevõte tegeleb tahke ning vedela aine filtreerimissüsteemide tootmisega peamiselt kaevandus- ning metallurgiatööstusele. Viimased tulemused olid tugevad. Tõusid käive, oluliselt ka kasum ning paisus tellimusraamat. Kaevandustesse tehtavate investeeringute najal usun, et ettevõte on see aasta heas sõiduvees. Paremaid tulemusi ootab sel aastal ka juhtkond. Kuigi Larox on oma segmendis märkimisväärne tegija, on sektor siiski paljude pakkujate vahel killustunud. Valdkonnas kasutatakse suhteliselt palju varuosi ning Laroxile on probleemiks nö. "piraattoodangu" kasutamine nende toodetud lahenduste juures. Ettevõtte valuatsioon on jooksva P/E suhtel 13 üsna atraktiivne.
Tõttöelda sai Laroxit silmatud juba tükk aega tagasi kui hind oli nii mõnigi euro madalam, kuid siis jäi ostuotsus langetamata. Võimalik, et lühemas perspektiivis ebaõnnestusin ostukoha valimisel, kuid kuna hea põhjuseta ei ole plaanis aktsiat enne 2. kvartali tulemusi müüa, ei mängi see loodetavasti suurt rolli. Kui 1. kvartali tulemused näitavad suunda ka 2. kvartali tulemustele, näen aktsiat praegusest tasemest kindlasti kõrgemal.
Ja palju aktsiaid ostetud on, seda tabel ei näitagi?
Samuti aktsia tickeri sümbol on puudu.
Ahjaa, postitatud tabelis on väärtpaberid "in no particular order". Ehk siis täiesti suvalises järjestuses, lihtsalt riikide kaupa grupeerituna.
Lisaks nimekiri väärtpaberitest, mis on ostulistis või mida terasemalt jälgin:
Leedu:
Stumbras - näidanud eelmine aasta korralikku kasumi kasvu ning veel paremat selle aasta 1. kvartalis. Aprilli müük viitab tugevale 2. kvartali tulemusele. Maksab ka head (sel aastal suisa väga head) dividendi ning kui mõni aeg tagasi ettevõtte poolt avaldatud prognoosid aastani 2011 on adekvaatsed, omab ilusaid kasvuvõimalusi. Ise suhtun avaldatud prognoosidesse vaoshoitusega. Palju loodetakse ekspordist, mis on iga ettevõtte seisukohalt väga oluline, kuid pea alati keerulisem kasumlikult arendada kui müüki koduturul. Aga saame näha. Samuti tekitab veidi segadust põhiomaniku tegevus, mis MG Balticu näol ei ole mingi amatöör, vaid raskekaalus võistlev sportlane. Miks müüa aktsiaid läbi börsi? Miks mitte Stumbrast üle võtta kui tulevik on nii roosiline? Miks mitte veidi rääkida müügi motivatsioonist? Arvata võib, et raha läheb tarvis teiste projektide juures, kuid miks mitte natuke valgust näidata ja väikeinvestoritesse kindlust süstida? Siiski olen mai lõpus korraldataval oksjonil ostmas. Kui tegelikkus läheb prognoosidega enam-vähem kokku ja ei tehta mingit tünga näiteks dividendide maksmisel, näen end Stumbrases ka pikemaajaliselt. Momendil vaatan Stumbrast kui dividendiaktsiat, millel on potentsiaale ka kasvuaktsiana käitumiseks (valuatsioon madal).
Soome:
Kesla - üsna väike firma, mis tegeleb metsanduses kasutatavate masinate (harvesterid jms.) tootmisega. Viimasel ajal on näidanud nii käive kui kasum stabiilset kasvu. Samal ajal on valuatsioon üsna madal - jooksev P/E veidi üle 11 ning ettevõte pakkus näiteks 2006. aasta eest 5% dividend yieldi. Kusagil eelmise aasta lõpus müüdi personaalsete tõstukite segment, et rohkem core businessile konsentreeruda, mistõttu selle aasta yoy tulemustes vaja ka sealt kaotatud käive ning kasum "tasa teha". Üldjoontes on biokütuste, tooraine (ka puit on tooraine) kallinemise jms tõttu aktiivsus metsanduses tõusmas, mistõttu investeeritakse ka rohkem sellega seotud tehnikasse. Soomes konkreetsemalt on lisaks Venemaaga seonduv probleem. Nimelt tõstab Venemaa ümarpalgi eksporditolle, kahaneb tulevikus oluliselt palgi eksport Venemaalt. Räägitakse vajadusest intensiivistada tööd Soome metsadega, mis tähendab ilmselt suuremat nõudlust vastava tehnika järele. Mõned kuud tagasi avas Kesla Venemaal ka enda esimese müügiesinduse, et oma sealseid kliente paremini teenindada. Seni käis müük läbi edasimüüjate.
Olin juba 9,5-9,6 EUR kandis mõni aeg tagasi ostmas, kuid hind jõudis eest ära joosta ning hetkel vaatan kõrvalt.
Pean teravamalt silmas ka end ümberpositsioneerivat Rautaruukkit, kuid ei ole jõudnud veel piisavalt süveneda.
Lühemalt edasi minnes pean Lätis silmas Olainfarmi. Osad ettevõtted on Lätis päris huvitava hinnaga. Kuivõrd East Capital (ning ilmselt mitte ainult nemad) põgenes Läti turult, võivad julged Lätist üht-teist leida. LVL-riskiga tuleb kindlasti arvestada ning Läti majandus on nagu on. Seda enam tuleb ettevõtte majandustegevuse olemust lähemalt uurida - näiteks kui palju ollakse mõjutatud Läti sisetarbimisest ning mis toote või teenusega üldse tegemist on. Valuutariski osas see, tõsi küll, palju ei aita.
Eestis tunduvad huvitavad Tallinna Kaubamaja ja Viisnurk. Mõlema puhul saame rääkida mitte positsiooni võtmisest, vaid täiendamisest. Viisnurka olen juba kahes osas soetanud.
Viisnurga teemal ei oska praegu eriti midagi arvata nende mööbliärist. Tundub, et ilma määratute mahtude või kalli nišitooteta on tegemist suhteliselt väikest kasumlikkust pakkuva äriga. Küll aga paistab hästi käituma ehitusmaterjalide segment. 1. kvartali kasumi kasv oli väga tugev ning valuatsioonilt näib tegemist olema kohaliku turu kohta üsna odava aktsiaga. Kui ka 2. kvartalil suudetakse näidata võrreldavaid tulemusi, näen aktsiat kõrgemal. Lisaks on minu jaoks küsimärgiga koht Pärnu kinnisvaraarendus. Paistab, et arendusega läheb veel tükk aega ja väga keeruline arvata, mis selleks ajaks Eesti kinnisvaraturg teeb. Positiivse poole pealt oleks valmiv kinnisvara arvestatava lisaväärtusega (veekogu ääres) ja mulle tundub, et turg arvestab praegu aktsia hinnas kinnisvaraprojekti väärtust mõningase discountiga. Jooksvalt on Viisnurga aktsia performance kindlasti seotud kohaliku ehitusturuga, mis võiks samuti veel mõnda aega püsida. Kui aktsia peaks hea põhjuseta langema, hoian silmad lahti positsiooni täiendamise osas.
Tallinna Kaubamaja hinda pean samuti huvitavaks. 1. kvartali tulemused olid minu jaoks positiivne üllatus. Ei oodanud 2,5-kordset kasumi kasvu. Arvan, et tarbimise tempo ei näita olulisi languse märke ka 2. kvartalil, kuigi sellist yoy-tõusu kasumis kindlasti 2. kvartalil näha ei saa. Raske öelda ega turg ei alahinda praegu Selveri roamingut Lätti (mille riskid on viimasel ajal kindlasti kasvanud, eriti kui jätkatakse ka Lätis premium-segmendis), ilutoodete keti rajamist ja tõenäolist laienemist automüügis. Kahtlemata riskantne consumption-play, mille aktsia saab tõelise hard-landingu stsenaariumis kindlasti pihta, kuid praegune hinnatase paistab atraktiivne ning kui see langeb veelgi, kaalun positsiooni täiendamist. Nende kahe aktsia osas katsun eriti valvas olla.
Lisaks nimekiri väärtpaberitest, mis on ostulistis või mida terasemalt jälgin:
Leedu:
Stumbras - näidanud eelmine aasta korralikku kasumi kasvu ning veel paremat selle aasta 1. kvartalis. Aprilli müük viitab tugevale 2. kvartali tulemusele. Maksab ka head (sel aastal suisa väga head) dividendi ning kui mõni aeg tagasi ettevõtte poolt avaldatud prognoosid aastani 2011 on adekvaatsed, omab ilusaid kasvuvõimalusi. Ise suhtun avaldatud prognoosidesse vaoshoitusega. Palju loodetakse ekspordist, mis on iga ettevõtte seisukohalt väga oluline, kuid pea alati keerulisem kasumlikult arendada kui müüki koduturul. Aga saame näha. Samuti tekitab veidi segadust põhiomaniku tegevus, mis MG Balticu näol ei ole mingi amatöör, vaid raskekaalus võistlev sportlane. Miks müüa aktsiaid läbi börsi? Miks mitte Stumbrast üle võtta kui tulevik on nii roosiline? Miks mitte veidi rääkida müügi motivatsioonist? Arvata võib, et raha läheb tarvis teiste projektide juures, kuid miks mitte natuke valgust näidata ja väikeinvestoritesse kindlust süstida? Siiski olen mai lõpus korraldataval oksjonil ostmas. Kui tegelikkus läheb prognoosidega enam-vähem kokku ja ei tehta mingit tünga näiteks dividendide maksmisel, näen end Stumbrases ka pikemaajaliselt. Momendil vaatan Stumbrast kui dividendiaktsiat, millel on potentsiaale ka kasvuaktsiana käitumiseks (valuatsioon madal).
Soome:
Kesla - üsna väike firma, mis tegeleb metsanduses kasutatavate masinate (harvesterid jms.) tootmisega. Viimasel ajal on näidanud nii käive kui kasum stabiilset kasvu. Samal ajal on valuatsioon üsna madal - jooksev P/E veidi üle 11 ning ettevõte pakkus näiteks 2006. aasta eest 5% dividend yieldi. Kusagil eelmise aasta lõpus müüdi personaalsete tõstukite segment, et rohkem core businessile konsentreeruda, mistõttu selle aasta yoy tulemustes vaja ka sealt kaotatud käive ning kasum "tasa teha". Üldjoontes on biokütuste, tooraine (ka puit on tooraine) kallinemise jms tõttu aktiivsus metsanduses tõusmas, mistõttu investeeritakse ka rohkem sellega seotud tehnikasse. Soomes konkreetsemalt on lisaks Venemaaga seonduv probleem. Nimelt tõstab Venemaa ümarpalgi eksporditolle, kahaneb tulevikus oluliselt palgi eksport Venemaalt. Räägitakse vajadusest intensiivistada tööd Soome metsadega, mis tähendab ilmselt suuremat nõudlust vastava tehnika järele. Mõned kuud tagasi avas Kesla Venemaal ka enda esimese müügiesinduse, et oma sealseid kliente paremini teenindada. Seni käis müük läbi edasimüüjate.
Olin juba 9,5-9,6 EUR kandis mõni aeg tagasi ostmas, kuid hind jõudis eest ära joosta ning hetkel vaatan kõrvalt.
Pean teravamalt silmas ka end ümberpositsioneerivat Rautaruukkit, kuid ei ole jõudnud veel piisavalt süveneda.
Lühemalt edasi minnes pean Lätis silmas Olainfarmi. Osad ettevõtted on Lätis päris huvitava hinnaga. Kuivõrd East Capital (ning ilmselt mitte ainult nemad) põgenes Läti turult, võivad julged Lätist üht-teist leida. LVL-riskiga tuleb kindlasti arvestada ning Läti majandus on nagu on. Seda enam tuleb ettevõtte majandustegevuse olemust lähemalt uurida - näiteks kui palju ollakse mõjutatud Läti sisetarbimisest ning mis toote või teenusega üldse tegemist on. Valuutariski osas see, tõsi küll, palju ei aita.
Eestis tunduvad huvitavad Tallinna Kaubamaja ja Viisnurk. Mõlema puhul saame rääkida mitte positsiooni võtmisest, vaid täiendamisest. Viisnurka olen juba kahes osas soetanud.
Viisnurga teemal ei oska praegu eriti midagi arvata nende mööbliärist. Tundub, et ilma määratute mahtude või kalli nišitooteta on tegemist suhteliselt väikest kasumlikkust pakkuva äriga. Küll aga paistab hästi käituma ehitusmaterjalide segment. 1. kvartali kasumi kasv oli väga tugev ning valuatsioonilt näib tegemist olema kohaliku turu kohta üsna odava aktsiaga. Kui ka 2. kvartalil suudetakse näidata võrreldavaid tulemusi, näen aktsiat kõrgemal. Lisaks on minu jaoks küsimärgiga koht Pärnu kinnisvaraarendus. Paistab, et arendusega läheb veel tükk aega ja väga keeruline arvata, mis selleks ajaks Eesti kinnisvaraturg teeb. Positiivse poole pealt oleks valmiv kinnisvara arvestatava lisaväärtusega (veekogu ääres) ja mulle tundub, et turg arvestab praegu aktsia hinnas kinnisvaraprojekti väärtust mõningase discountiga. Jooksvalt on Viisnurga aktsia performance kindlasti seotud kohaliku ehitusturuga, mis võiks samuti veel mõnda aega püsida. Kui aktsia peaks hea põhjuseta langema, hoian silmad lahti positsiooni täiendamise osas.
Tallinna Kaubamaja hinda pean samuti huvitavaks. 1. kvartali tulemused olid minu jaoks positiivne üllatus. Ei oodanud 2,5-kordset kasumi kasvu. Arvan, et tarbimise tempo ei näita olulisi languse märke ka 2. kvartalil, kuigi sellist yoy-tõusu kasumis kindlasti 2. kvartalil näha ei saa. Raske öelda ega turg ei alahinda praegu Selveri roamingut Lätti (mille riskid on viimasel ajal kindlasti kasvanud, eriti kui jätkatakse ka Lätis premium-segmendis), ilutoodete keti rajamist ja tõenäolist laienemist automüügis. Kahtlemata riskantne consumption-play, mille aktsia saab tõelise hard-landingu stsenaariumis kindlasti pihta, kuid praegune hinnatase paistab atraktiivne ning kui see langeb veelgi, kaalun positsiooni täiendamist. Nende kahe aktsia osas katsun eriti valvas olla.
ttrust,
jah, tabel praegu aktsiate kogust ei näita. Portfell ei ole suur. Tickeri vajadust ma tegelikult eriti ei näe. Huvi korral peaksid nad kõik kenasti leitavad olema. Aga igaks juhuks lisan nad siiski käsitsi siia. Tabelis hakkas ka üks trükiviga silma: American Dairy't kaubeldakse USA-s ning valuuta on loomulikult USD, mitte LVL.
Metso - MEO1V ; Larox - LARBS ; Ixonos - XNS1V ; Etteplan - ETT1V
Tallinna Kaubamaja - TKM1T ; Viisnurk - VNU1T
Ukio Bankas - UKB1L ; Žemaitijos Pienas - ZMP1L ; TEO LT - TEO1L
Latvijas Balzams - BAL1R ; Lode - LOD1R ; American Dairy - ADY
jah, tabel praegu aktsiate kogust ei näita. Portfell ei ole suur. Tickeri vajadust ma tegelikult eriti ei näe. Huvi korral peaksid nad kõik kenasti leitavad olema. Aga igaks juhuks lisan nad siiski käsitsi siia. Tabelis hakkas ka üks trükiviga silma: American Dairy't kaubeldakse USA-s ning valuuta on loomulikult USD, mitte LVL.
Metso - MEO1V ; Larox - LARBS ; Ixonos - XNS1V ; Etteplan - ETT1V
Tallinna Kaubamaja - TKM1T ; Viisnurk - VNU1T
Ukio Bankas - UKB1L ; Žemaitijos Pienas - ZMP1L ; TEO LT - TEO1L
Latvijas Balzams - BAL1R ; Lode - LOD1R ; American Dairy - ADY
Samuti on mõttes sisenemine Balkanile ja Brasiiliasse. Mõlemasse ilmselt läbi aktsiafondi. Brasiilia Bovespa-indeks sõltub üsna palju vähestest ettevõtetest - selles osas meeldiks mõni mitte ainult indeksit jälgiv fond ilmselt rohkem.
Ka Vene VTB aktsiat pean vaikselt silmas. Nagu öeldud, ei meeldi mulle eriti väga suured ettevõtted, mis VTB muidugi on, kuid Vene pangandusturust osa saamiseks sobivamaid võimalusi ei tea.
Olen otsinud palju ka võimalusi veevarustuse- ning vastava infra ehitusega tegelevatesse firmadesse investeerida, kuid siingi ei ole ostuotsust sündinud. USA utilityd ei ole eriti põnevad ning lisaks on väga kõrgelt hinnatud. Aasias sobivaid tegutsejaid ei leia. Praegu jäänud träkkimisse SBS ning ETF-id PHO ning CGW.
Ka Vene VTB aktsiat pean vaikselt silmas. Nagu öeldud, ei meeldi mulle eriti väga suured ettevõtted, mis VTB muidugi on, kuid Vene pangandusturust osa saamiseks sobivamaid võimalusi ei tea.
Olen otsinud palju ka võimalusi veevarustuse- ning vastava infra ehitusega tegelevatesse firmadesse investeerida, kuid siingi ei ole ostuotsust sündinud. USA utilityd ei ole eriti põnevad ning lisaks on väga kõrgelt hinnatud. Aasias sobivaid tegutsejaid ei leia. Praegu jäänud träkkimisse SBS ning ETF-id PHO ning CGW.
Samuti on mõttes sisenemine Balkanile ja Brasiiliasse. Mõlemasse ilmselt läbi aktsiafondi. Brasiilia Bovespa-indeks sõltub üsna palju vähestest ettevõtetest - selles osas meeldiks mõni mitte ainult indeksit jälgiv fond ilmselt rohkem.
Ka Vene VTB aktsiat pean vaikselt silmas. Nagu öeldud, ei meeldi mulle eriti väga suured ettevõtted, mis VTB muidugi on, kuid Vene pangandusturust osa saamiseks sobivamaid võimalusi ei tea.
Olen otsinud palju ka võimalusi veevarustuse- ning vastava infra ehitusega tegelevatesse firmadesse investeerida, kuid siingi ei ole ostuotsust sündinud. USA utilityd ei ole eriti põnevad ning lisaks on väga kõrgelt hinnatud. Aasias sobivaid tegutsejaid ei leia. Praegu jäänud träkkimisse SBS ning ETF-id PHO ning CGW.
Ka Vene VTB aktsiat pean vaikselt silmas. Nagu öeldud, ei meeldi mulle eriti väga suured ettevõtted, mis VTB muidugi on, kuid Vene pangandusturust osa saamiseks sobivamaid võimalusi ei tea.
Olen otsinud palju ka võimalusi veevarustuse- ning vastava infra ehitusega tegelevatesse firmadesse investeerida, kuid siingi ei ole ostuotsust sündinud. USA utilityd ei ole eriti põnevad ning lisaks on väga kõrgelt hinnatud. Aasias sobivaid tegutsejaid ei leia. Praegu jäänud träkkimisse SBS ning ETF-id PHO ning CGW.
Ohoh, TaivoS ja World B. Free on sama isik?
Huvitav, palju on siin inimesi kes omavad mitut nime?
Palju on siin inimesi kes vahetavad iga natukese aja tagant oma nime või lausa iga järgneva postituse jaoks teevad uue nime?
Palju on siin surnud nimesid, mida moderaatorid ära ei kustuta, ometigi võibolla nad pole siin pikka aega käinud?
Huvitav, palju on siin inimesi kes omavad mitut nime?
Palju on siin inimesi kes vahetavad iga natukese aja tagant oma nime või lausa iga järgneva postituse jaoks teevad uue nime?
Palju on siin surnud nimesid, mida moderaatorid ära ei kustuta, ometigi võibolla nad pole siin pikka aega käinud?
Sellel investeerimispäevikul hakkan teraselt silma peal hoidma ,haakub vägagi minu mõttemaailmaga ja on tunda raha lõhna.Kindlasti oleks huvitav teada iga aktsia % osakaalu kogu investeeringus ja kui suurest summast üldse jutt käib?
Igati tänuväärne info lugemiseks ,õppimiseks ,kaasaelamiseks!
WorldB.Free. Kas Vene tollide ja tehastesulgemiste-koondamiste valguses on ikka õigeks Metso-sse inv-da!
Uuemate sisenemiste-müükide kohta oleks ka hea teada tehingkuupäevi.
Jõudu ja edu!
See et World B. Free on TaivoS on avalik saladus. Investeerimispäevikupidaja on seda teistes foorumites eelnevalt ka maininud.
Tänan, rõõm teada et see pingutatud saladus pole.