Tänud AloV, maksed kohal ja deklar kinnitatud.
Ülejäänud 35% pealt tuleb maksta tulumaksu ehk seda ei tulegi investeerimiskonto süsteemis kajastada. Kui sissemaksena seda ei kajastata, siis jääk ei suurene ning seega raha kontolt väljavõtmisel tekib tulumaksukohustus.
Swed-s kirjutatakse nii :"Tehingutasud, komisjonitasud jm tehinguga otseselt seostatavad kulud on sissemaksed, väärtpaberikonto kuuhooldustasu aga väljamakse". Maksuamet andis foorumis vastupidise vastuse.Eelmine aasta panin kõik teenustasud sissemakseteks,deklarit paranduseks tagasi ei saadetud.Kumb variant on lõppude lõpuks õige ?
Teenustasud võib panna ainult sellisel juhul sissemakseks kui need tehakse varasemalt teenitud kasumi arvelt, kui seda tehakse eelneva sissemakse arvelt, siis topelt sissemakset teha ei tohi. Rahandusministeeriumis juhendis on selle kohta üsna keeruline näide ning jutu mõistmiseks oleks hea see läbi mõelda. LHV aruandes oleme vaikimisi teenustasud välja võtnud (so sissemaksena ei arvesta), kudi need on võimalik sinna lisada.
1. Eelmisel aastal deklareerisin investeerimiskontona kaks kontot A ja B.
2. 2011 aasta jooksul kandsin kogu vara kontolt A kontole B.
3. Kogu 2012 aasta oli konto A jääk 0 ja ühtegi tehingut ei toimunud.
Kas ma selle aasta deklaratsioonis pean endiselt konto A ära märkima kui investeerimiskonto või piisab ainult kontost B?
2. 2011 aasta jooksul kandsin kogu vara kontolt A kontole B.
3. Kogu 2012 aasta oli konto A jääk 0 ja ühtegi tehingut ei toimunud.
Kas ma selle aasta deklaratsioonis pean endiselt konto A ära märkima kui investeerimiskonto või piisab ainult kontost B?
Selle küsimuse suunaks pigem maksuametile, et kuidas nad näevad ette investeerimiskonto lõpetamist ning kas varem deklareeritud kontod tuleb igal aastal uuesti deklareerida.
AloV
To akis: OEG1T laekumist ei tohi 100% kajastada investeerimiskonto sissemaksena, seda saab teha vaid 65% ulatuses.
Kui jätta alles maksuameti eeltäidetud deklaratsiooni rida 6.4, ehk 35% OEG laekumisest ,mille pealt maksuamet võtab tulumaksu maha ,siis pole inv.konto aruandes skeemitama hakata ning saab 100% kanda sissemaksuks. 65% eest on siis maksnud tulumaksu OEG ja 35% eest olen maksnud ise
Alo, see "sissemakse arvel" mõiste defineerimine tekitas segadust juba eelmisel aastal ja kahjuks pole Maksuamet ametlikes selgitustes seda lihtsamini arusaadavaks muutnud. Kui tahta korrektselt arvet pidada, missugune teenustasu kanne sobib sissemakseks ja missugune mitte, peaks ju hakkama sisuliselt arvet pidama, kui suur on igal ajahetkel (s.o. teenustasu kande kuupäeval) varasemalt teenitud kasumi jääk?
Ise tegin eelmisel aastal nii, et 2011. aasta kõige esimese ostu teenustasu ei arvestanud sissemakseks (kasumi jääk: 0), kuid kõik järgnevad teenustasud kuni aasta lõpuni välja arvestasin. Oli hea aasta ja kasumi jääk tõusis aasta lõpuni tõusvas joones ja nii oli lihtne arvestada.
Kui aga on hüplik aasta ja pole nii ilmselgelt arusaadav, kas kasumi jääk on positiivne, siis peaks hakkama rea haaval välja arvutama kasumi jääki peale igat tehingut. Lisaks peab igakordsel teenustasu sissemaksena arvestamisel kasumi jääki selle sama teenustasu võrra omakorda vähendama.
LHV võiks Maksuametile ettepanekuid teha, et investeerimiskonto regulatsiooni teenustasude kajastamisel lihtsamaks ja vähem vaeva nõudvamaks muuta. Meil pidi ju olema lihtne ühetaoline maksusüsteem. Kuniks veel on :)
Ise tegin eelmisel aastal nii, et 2011. aasta kõige esimese ostu teenustasu ei arvestanud sissemakseks (kasumi jääk: 0), kuid kõik järgnevad teenustasud kuni aasta lõpuni välja arvestasin. Oli hea aasta ja kasumi jääk tõusis aasta lõpuni tõusvas joones ja nii oli lihtne arvestada.
Kui aga on hüplik aasta ja pole nii ilmselgelt arusaadav, kas kasumi jääk on positiivne, siis peaks hakkama rea haaval välja arvutama kasumi jääki peale igat tehingut. Lisaks peab igakordsel teenustasu sissemaksena arvestamisel kasumi jääki selle sama teenustasu võrra omakorda vähendama.
LHV võiks Maksuametile ettepanekuid teha, et investeerimiskonto regulatsiooni teenustasude kajastamisel lihtsamaks ja vähem vaeva nõudvamaks muuta. Meil pidi ju olema lihtne ühetaoline maksusüsteem. Kuniks veel on :)
Kirvereegliks jah, et kui investeeringud on kasumis, siis võib teenustasusid sissemaksena kajastada kui aga mitte, siis ei või. Üsna tülikas igal juhul.
Leidsin mingi Taavi Rõivase koostatud dokumendi.Lugege punkti 8. Kõigepealt las räägivad ministeerium ja maksuamet omavahel selgeks mis õige on.Mina kannan kõik teenustasud sissemaksena nagu tegin eelmine aasta ja kui saadetaksegi tagasi siis olen midagi valesti teinud
§ 172 Investeerimiskonto
(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
1) finantsvaralt saadud intress või selle vara võõrandamisest või hoiuse- või kindlustuslepingu alusel saadud summa kanda viivitamatult selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud kontole (edaspidi investeerimiskonto) ja
2) finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha arvelt.
(2) Investeerimiskontole kandmise nõuet ei pea täitma § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud korras finantsvara vahetamise korral.
(3) Investeerimiskonto võib avada lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi või sellise riigi, kellega Eestil on kehtiv tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.
(4) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada muude kohustuste tagatisena.
(5) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemakseid alates esimesest finantsvara soetamisest.
(6) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või mida ei kanta üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud summat, mida ei kanta lõike 1 kohaselt investeerimiskontole.
(7) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata summat, mis saadi finantsvaralt lõike 1 kohaselt või mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.
(8) Finantsvara soetamise või võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud võib deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.
§ 172 Investeerimiskonto
(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
1) finantsvaralt saadud intress või selle vara võõrandamisest või hoiuse- või kindlustuslepingu alusel saadud summa kanda viivitamatult selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud kontole (edaspidi investeerimiskonto) ja
2) finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha arvelt.
(2) Investeerimiskontole kandmise nõuet ei pea täitma § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud korras finantsvara vahetamise korral.
(3) Investeerimiskonto võib avada lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi või sellise riigi, kellega Eestil on kehtiv tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.
(4) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada muude kohustuste tagatisena.
(5) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemakseid alates esimesest finantsvara soetamisest.
(6) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või mida ei kanta üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud summat, mida ei kanta lõike 1 kohaselt investeerimiskontole.
(7) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata summat, mis saadi finantsvaralt lõike 1 kohaselt või mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.
(8) Finantsvara soetamise või võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud võib deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.
Veel üks küsimus? Kui saata investeerimiskonto raport juba Teie poolt loodud kujul kas pärast deklaris on võimalik muuta seda ühte rida mis puudutab OEG väljamakset et 100 % muuta 65%-ks
>>>.ain25 - Lugege punkti 8.
Ma pakun, et siin on mõeldud kulu, mis on tehtud MITTE investeerimiskontolt. Et kui näiteks tehingutasu mingil põhjusel võetakse mingilt teiselt kontolt, siis võib seda deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.
Ma pakun, et siin on mõeldud kulu, mis on tehtud MITTE investeerimiskontolt. Et kui näiteks tehingutasu mingil põhjusel võetakse mingilt teiselt kontolt, siis võib seda deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.
Minu loogika oleks, et kui pank võtab minu investeerimiskontolt mingeid teenustasusid ostu/müügi- või dividendi teenustasu siis minu jaoks ei ole see väljamakse, sest ma ei ole seda ju ise kätte saanud.
Kui mul võetaks teenustasud võetaks mõnelt teiselt kontolt siis võiks see punkt 8 rakenduda ehk ühel juhul oleks teenustasu ning sissemakse teisel juhul pigem mitte.
Ehk siis oma deklaratsioonis võrdsustan nad oma vahel ning ei deklareeri. Igaühe vaba valik muidugi ning eluliselt ei ole summade vahe teab mis suur
Kui mul võetaks teenustasud võetaks mõnelt teiselt kontolt siis võiks see punkt 8 rakenduda ehk ühel juhul oleks teenustasu ning sissemakse teisel juhul pigem mitte.
Ehk siis oma deklaratsioonis võrdsustan nad oma vahel ning ei deklareeri. Igaühe vaba valik muidugi ning eluliselt ei ole summade vahe teab mis suur
LHV-s koostatud ja EMTA-le edastatud maksuaruannet on võimalik EMTA-s hiljem muuta.
Mul on varasemalt olnud tegud kuidas muuta deklaratsioon selliselt esitatuks, et ta EMTAs läbiks automaatselt kontrolli ja (eluasemelaen) tagastus kenasti toimuks. Seekord sai siis nii tehtud, et kustutasin PRF ja OEG eeltäidetud read EMTAs ära. Investeerimiskonto raportis vähendasin samas OEG rida (PRF on nii vai naa FT). Seni ei ole tagastust toimunud :). Kas keegi on oma sendid EMTAst juba kätte saanud?
kolumbus
Kui jätta alles maksuameti eeltäidetud deklaratsiooni rida 6.4, ehk 35% OEG laekumisest ,mille pealt maksuamet võtab tulumaksu maha ,siis pole inv.konto aruandes skeemitama hakata ning saab 100% kanda sissemaksuks. 65% eest on siis maksnud tulumaksu OEG ja 35% eest olen maksnud ise
Ise ma mõtlesin ka alguses seda varianti kasutada, aga siis lõi see retoorilise küsimuse tuluke põlema, et milleks siis üldse investeerimiskonto süsteemi kasutada, kui ikka tulumaksu maksta... Hetkel on mul esitatud juba kolmas parandatud deklaratsioon ja seekord selline, kus investeerimiskonto sissemakseks on märgitud 65% OEG tegelikust väljamaksest (Läti ja Leedu dividend), vastav kanne tuludeklaratsiooni alajaotuses 6.4 on mul nüüd ära kustutatud ja 35% OEG tegelikust väljamaksest (osa aktsiakapitali vähendamise arvelt) lugesin investeerimiskonto süsteemi siseseks finantstuluks, mille tulumaksu kohustuse lükkan edasi, kuna investeerimiskontolt seda välja kandnud ei ole ja olemas-olev sissemaksete jääk on positiivne.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et see investeerimiskonto süsteem on muutnud tulude deklareerimise märksa põnevamaks kui see vanasti oli.
.
Tankist_007kolumbus
Kui jätta alles maksuameti eeltäidetud deklaratsiooni rida 6.4, ehk 35% OEG laekumisest ,mille pealt maksuamet võtab tulumaksu maha ,siis pole inv.konto aruandes skeemitama hakata ning saab 100% kanda sissemaksuks. 65% eest on siis maksnud tulumaksu OEG ja 35% eest olen maksnud ise
Ise ma mõtlesin ka alguses seda varianti kasutada, aga siis lõi see retoorilise küsimuse tuluke põlema, et milleks siis üldse investeerimiskonto süsteemi kasutada, kui ikka tulumaksu maksta... Hetkel on mul esitatud juba kolmas parandatud deklaratsioon ja seekord selline, kus investeerimiskonto sissemakseks on märgitud 65% OEG tegelikust väljamaksest (Läti ja Leedu dividend), vastav kanne tuludeklaratsiooni alajaotuses 6.4 on mul nüüd ära kustutatud ja 35% OEG tegelikust väljamaksest (osa aktsiakapitali vähendamise arvelt) lugesin investeerimiskonto süsteemi siseseks finantstuluks, mille tulumaksu kohustuse lükkan edasi, kuna investeerimiskontolt seda välja kandnud ei ole ja olemas-olev sissemaksete jääk on positiivne.
Asi lihtsalt selles, et maksuametnikele ei meeldi, kui eeltäidetud rida ära kustutada, siis suunatakse deklaratsioon kohe järelkontrolli ning saada oleva summa tagastamine viibib. Lisaks pole vaja inv.konto tehingute ridade seast vaja otsida ja parandada seal olevaid andmeid, sest 100% väljamakse on seal juba automaatselt sisse kantud.
Kui aga inimesel tagasi saada midagi ei ole ja peaks selle väljamakse tõttu hoopis maksuametile juurde hakkama maksma, siis jah võiks selle 100% küll 65%-le parandada.
18.02.2013 8:53
Esialgne küsimus(15.02.2013 21:56) oli, kuidas vanaviisi deklareerides (mitte investeerimiskonto) tuleb parandada OEG1T rida EMTA poolt eeltäidetud deklaratsiooni punktis 6.4 "Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised". EMTA poolt on seal 0.00 (st tulumaks kogu väljamakselt). Kas ma saan õigesti aru, et soetamismaksumuseks tuleks panna väljamakse * 0.65, kuna sellelt osalt on Lätis/Leedus tulumaks makstud? Ehk, et tulumaks tuleks maksta vaid ülejäänud 35%-lt väljamakselt?
AloV
To Nullpointer: mainitud rida kustutada ei või, LHV maksuaruandes aktsiakapitali vähendamised kajastatud ei ole. Kuidas muutub soetamismaksumus on alles maksujuristiga täpsustamisel.
AloV
OEG1T kohta:
3.4. Investeerimiskonto kaudu investeerimine
Investeerimiskonto kaudu OEG aktsiatesse (finantsvara) investeerinud aktsionär saab investeerimiskontole laekunud või sinna viivitamatult üle kantud kogusummast deklareerida 65% (6,5 senti aktsia kohta) investeerimiskonto sissemaksena, kuna see kasumiosa on Lätis ja Leedus tulumaksuga maksustatud.
Esialgne küsimus(15.02.2013 21:56) oli, kuidas vanaviisi deklareerides (mitte investeerimiskonto) tuleb parandada OEG1T rida EMTA poolt eeltäidetud deklaratsiooni punktis 6.4 "Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised". EMTA poolt on seal 0.00 (st tulumaks kogu väljamakselt). Kas ma saan õigesti aru, et soetamismaksumuseks tuleks panna väljamakse * 0.65, kuna sellelt osalt on Lätis/Leedus tulumaks makstud? Ehk, et tulumaks tuleks maksta vaid ülejäänud 35%-lt väljamakselt?
http://www.olympic-casino.com/content/editor/files/juhend-aktsionarile-16042012.pdf
Näide 1: Kogu või osaline soetusmaksumuse deklareerimine, ostetud aktsiad Residendist füüsiline isik ostis 2012. a jaanuaris 100 OEG aktsiat hinnaga 1 euro tükk. Investeerimiskontot ostmiseks ei kasutatud. Kokku oli ostetud aktsiate soetusmaksumus 100 eurot.2012. a oktoobris makstakse OEG poolt aktsionärile 10 eurot (10 senti aktsia kohta), millest 65% on maksuvaba osa. Aktsiate arv jääb aktsiakapitali vähendamise tulemusena samaks.
Aktsionär deklareerib veerus 3 aktsiate kogu soetusmaksumuse 100 eurot ja väljamakseks veerus 4 3,5 eurot. Tekib kahjum 96,5 eurot. Kui 2012. a saadakse väärtpaberite müügist kasu, siis on kasust võimalik tekkinud kahju maha arvata (või siis edasi kanda kui kasu ei saadud). Edaspidi loetakse nende aktsiate (100 tk) algse soetusmaksumuse asemel uueks soetusmaksumuseks 0 eurot.
Alternatiivina deklareerib aktsionär veerus 3 aktsiate soetusmaksumusena 3,5 eurot ja seega vähendab algset soetusmaksumust 3,5 euro võrra. Soetusmaksumuseks jääb nende aktsiate (100 tk) osas 96,5 eurot, mida saab edaspidi kasutada, näiteks aktsiate müümisel. Aktsionär peab säilitama info soetusmaksumuse jagamise kohta.
Näide 1: Kogu või osaline soetusmaksumuse deklareerimine, ostetud aktsiad Residendist füüsiline isik ostis 2012. a jaanuaris 100 OEG aktsiat hinnaga 1 euro tükk. Investeerimiskontot ostmiseks ei kasutatud. Kokku oli ostetud aktsiate soetusmaksumus 100 eurot.2012. a oktoobris makstakse OEG poolt aktsionärile 10 eurot (10 senti aktsia kohta), millest 65% on maksuvaba osa. Aktsiate arv jääb aktsiakapitali vähendamise tulemusena samaks.
Aktsionär deklareerib veerus 3 aktsiate kogu soetusmaksumuse 100 eurot ja väljamakseks veerus 4 3,5 eurot. Tekib kahjum 96,5 eurot. Kui 2012. a saadakse väärtpaberite müügist kasu, siis on kasust võimalik tekkinud kahju maha arvata (või siis edasi kanda kui kasu ei saadud). Edaspidi loetakse nende aktsiate (100 tk) algse soetusmaksumuse asemel uueks soetusmaksumuseks 0 eurot.
Alternatiivina deklareerib aktsionär veerus 3 aktsiate soetusmaksumusena 3,5 eurot ja seega vähendab algset soetusmaksumust 3,5 euro võrra. Soetusmaksumuseks jääb nende aktsiate (100 tk) osas 96,5 eurot, mida saab edaspidi kasutada, näiteks aktsiate müümisel. Aktsionär peab säilitama info soetusmaksumuse jagamise kohta.