Kas sissemaksed märgitakse deklaratsiooni kuupäevalises järjekorras või võib seda teha koondsummana? Ja kas Eestist saadud dividendid tuleks ka teha kuupäevalises järjekorras või võib kanda ka koondsummana?
Investeerimiskonto sissekanded tuleb igal juhul teha kuupäevalises järjekorras ja koondsummat märkida ei saa.
minu 21.02. välja pakutud lähenemine toimis. Tagastus tuli eile ära.
Kuidas tuleks märkida varasemad aktsiasoetused investeerimiskontole sissemakseteks? Maksuametnik rääkis, et need võib teha kõik ühe kandena, aga mis konto ja kuupäeva ma sinna siis panen?
aasta esimene päev vist oli.
Aitäh! Aga millena tuleks deklareerida tehingutasud? Väljamaksena?
kui sul võetakse tehingutasusid investeerimiskontolt, siis sa ei deklareerigi. Kui võetakse mõnelt muult kontolt siis on sissemakse.
Ma ei saa ühest asjast aru:
Kuidas saab kasumi arvelt makstud teenustasu panna sissemakseks?
Näide:
1) Kontol 15000€, millest kasum 10000
2) Ostan 2000€ eest aktsiaid, millest teenustasu 100
3) Müün kasumiga 3000€ eest aktsiaid, millest teenustasu 100
Kuna kasumiosa on (10000€), saan panna teenustasud 2x100€ sissemakseteks ? Kuidas see loogiline on, teenustasud ju vähendavad niigi mu kasumit ja nende pealt ma maksu ju ei maksaks?
Kuidas saab kasumi arvelt makstud teenustasu panna sissemakseks?
Näide:
1) Kontol 15000€, millest kasum 10000
2) Ostan 2000€ eest aktsiaid, millest teenustasu 100
3) Müün kasumiga 3000€ eest aktsiaid, millest teenustasu 100
Kuna kasumiosa on (10000€), saan panna teenustasud 2x100€ sissemakseteks ? Kuidas see loogiline on, teenustasud ju vähendavad niigi mu kasumit ja nende pealt ma maksu ju ei maksaks?
Teenustasu peaks olema sissemakse siis kui teed seda mõnelt teiselt kontolt peale investeerimiskonto.
Hooldus/haldustasud on aga väljamaksed, sest sa justkui saad mingit teenust, mis on muidugi kaheldava väärtusega teenus minu meelest, sest midagi kliendi jaoks tuntavat justkui ei tehta. LHV-l muidugi hooldustasu ei ole.
Targemad parandage ...
Hooldus/haldustasud on aga väljamaksed, sest sa justkui saad mingit teenust, mis on muidugi kaheldava väärtusega teenus minu meelest, sest midagi kliendi jaoks tuntavat justkui ei tehta. LHV-l muidugi hooldustasu ei ole.
Targemad parandage ...
Selle kohta on EMTA foorumis ka üks veider näide:
EMTA
Näite alguses on investoril 28 "edasilükatud maksekohustust"
Ta ostab 225-ga + 3 tehingutasu, ning müüb 228-ga, (ilma tehingutasuta -> kokku täpselt ostuhind)
Tavaloogika ütleks, et viimane tehing on kokku maksuneutraalne,
aga EMTA kinnitab maksukohustuse vähenemist 25-le.
Pakuks küll, et siin on seaduselooja väikese näpuka sisse kirjutanud...
Või tahab ta aktiivset kauplemist motiveerida ? :)
EMTA
Näite alguses on investoril 28 "edasilükatud maksekohustust"
Ta ostab 225-ga + 3 tehingutasu, ning müüb 228-ga, (ilma tehingutasuta -> kokku täpselt ostuhind)
Tavaloogika ütleks, et viimane tehing on kokku maksuneutraalne,
aga EMTA kinnitab maksukohustuse vähenemist 25-le.
Pakuks küll, et siin on seaduselooja väikese näpuka sisse kirjutanud...
Või tahab ta aktiivset kauplemist motiveerida ? :)
See sama EMTA näide ongi mis mu segadusse ajas. Kas keegi on sellest aru saanud?
Näide 4.2
Investor A investeerimiskontol on 228 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 200
rahaühikut.
Investor A teeb investeerimiskontolt väljamakse 200 rahaühikut.
Investor A investeerimiskontol on 28 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.
Investor A kannab oma investeerimiskontole täiendavalt 200 rahaühikut.
Investor A ostab AS ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab investeerimiskontolt
tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida. Tehingutasu summat ei
ole varem sissemakse osana arvestatud.
Kui seda vahepealset -200 ja +200 eurot ei oleks, mis olukord siis oleks? Kas siis oleks ka tehingutasu sissemakse?
Näide 4.2
Investor A investeerimiskontol on 228 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 200
rahaühikut.
Investor A teeb investeerimiskontolt väljamakse 200 rahaühikut.
Investor A investeerimiskontol on 28 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.
Investor A kannab oma investeerimiskontole täiendavalt 200 rahaühikut.
Investor A ostab AS ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab investeerimiskontolt
tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida. Tehingutasu summat ei
ole varem sissemakse osana arvestatud.
Kui seda vahepealset -200 ja +200 eurot ei oleks, mis olukord siis oleks? Kas siis oleks ka tehingutasu sissemakse?
Küsimus: Kui ma olen LHVst saatnud EMTAsse investeerimiskonto andmed, siis kas ma pean 6.5 I või II osa veel täiendavalt täitma või piisab sellest, kui "Näita Maksu- ja Tolliameti andmeid" vaatavad mulle vastu õiged numbrid?
LHV-st jõuavad andmed EMTA-sse kohale järgmiseks päevaks ja kui need on deklaratsioonil näha, siis tasub need korra veel üle vaadata ja deklaratsioon kinnitada.
Kas ma saan õigesti aru, et kui mingi investeerimiskontona kasutatav maksekonto investeerimiskonto arvestussüsteemist välja arvata (lõpetada selle pangakonto kasutamine investeerimiskontona) ja võtta see konto edaspidi tavalise arveldusarvena kasutusele, siis tuleb selle maksekonto kui investeerimiskonto lõpetamise hetke rahaline jääk deklareerida lihtsalt tuludeklaratsiooni vastavas osas väljamaksena? Ja ongi kõik?
Rahaline jääk, aga lisaks ka sellelt soetatud väärtpaberite turuväärtus.
"lisaks ka sellelt soetatud väärtpaberite turuväärtus" jääb osaliselt arusaamatuks...
Soetatud väärtpaberite turuväärtuse deklareerimine oleks nagu mõistetav, kui nende väärtpaberite positsioon väljuks lõplikult investeerimiskonto arvestusest ja siseneks traditsioonilise arvestuse süsteemi. Kui olemasolev väärtpaberite positsioon aga jätkab osalemist investeerimiskonto süsteemis, näiteks teise arvenumbriga investeerimiskontona kasutatava maksekonto kontekstis (sama isiku teisel väärtpaberikontol, mis on seotud teise maksekontoga, või samal väärtbaberikontol, aga mis seotakse uue investeerimiskontona kasutatava maksekontoga), siis siin kohal avaldub minu arusaamisvõime piir.
Soetatud väärtpaberite turuväärtuse deklareerimine oleks nagu mõistetav, kui nende väärtpaberite positsioon väljuks lõplikult investeerimiskonto arvestusest ja siseneks traditsioonilise arvestuse süsteemi. Kui olemasolev väärtpaberite positsioon aga jätkab osalemist investeerimiskonto süsteemis, näiteks teise arvenumbriga investeerimiskontona kasutatava maksekonto kontekstis (sama isiku teisel väärtpaberikontol, mis on seotud teise maksekontoga, või samal väärtbaberikontol, aga mis seotakse uue investeerimiskontona kasutatava maksekontoga), siis siin kohal avaldub minu arusaamisvõime piir.
Eelasin, et inimesel on ainult üks investeerimiskonto.
Silvano tegi meil siin ka aktsiakapitali vähendamise. Kuidas seda investeerimiskonto korral maksuametile esitada?
Paraku ei ole saanud kinnitust, kas see tehti maksustatud kasumi või maksustamata kasumi arvelt. Esimesel juhul saaks seda kajastada sissemaksena ning teisel juhul mitte.
Silvano enda selgitus.