Investeerimine ja võimalik Iraani sõda

Mida osta hetkel (praegu), mil käsil spekulatsioonid võimaliku Iraani sõja puhkemise üle? Ehk siis kas, kuidas ja kuhu paigutada enda raha arvetades fakti, et on olemas reaalne oht, et puhkeb uus sõda? Sõda, mille tagajärgi ei oska keegi täpselt ennustada.

ilmselt tõuseb siis nafta hind ropult. Seega nafta hinna tõusust otseselt kasu saavatesse ettevõtetesse (v. a. seal piirkonnas tegutsevatesse)?
Mis selles sõjas siis nii uut on? Lihtsalt USA piiratud väekontingent viiakse osaliselt Iraagist veidi ida poole. Mõni aasta hiljem avaneb rahvusvahelistel naftafirmadel võimalus teha pakkumisi Iraani naftamaardlate haldamiseks/arendamiseks. Vahepeal suuremeb nõudlus USA relavatootjate toodangu järele. Teisisõnu, win-win situation.
Cynic: On siis varem kaasatud sõdadesse kas siis otseselt või kaudselt tuumarelvi? Minu teada mitte.
Jah, teises ilmasõjas tehti paar pauku.
Minu mäletamist mõõda ikka paar pauku tehti....
Duh, jäin hiljaks oma killuga ;D
Jah, muidugi tehti. Oleksin pidanud enda küsimuse teisiti formuleerima. Ühesõnaga - mis juhtus siis ning mis võib juhtuda nüüd, on üheaegselt nii sarnased kui ka erinevad. Kui vallanduks midagi sarnast nagu oli II WW, it would be quite a f*****g big deal. Ainult, et saaks veel võimenduse otsa panna, näiteks. Või mis? :)
Aga on siis nafta hinnatõusust kasu saavad ettevõtted ainsad, kuhu raha paigutada?
Ähh, ei tule selle pärast miskit ilamasõda- osapooled on selleks liialt ebavõrdsed. Ja kui ongi tulevikus bensiin vahel natukene radioaktiivne küll siis autode paagid pliiga ära vooderdatakse.
On täiesti kindel, et USA isegi ei kaalu tõsiselt maavägedega sõda. S.t. Iraani naftale käpa peale panemine on välistatud.
Ainus mõeldav võimalus on, et USA või Iisrael (NB! kindalsti mitte mõlemad koostöös) üritavad Iraani tuumarajatisi pommitada.
Sõja kõige huvitavam tulemus on, et saame teada, mida Tor-M õhutõrjekompleks siis ikkagi suudab.
Praktikas võib Iraanil ehk õnnestuda uputada mõned USA laevad. Samas ei taha ta rikkuda suhteid naaberriikidega, nii et USA maapealsete baaside pommitamine jääb väga piiratuks.
Iraagi valitsuskoalitsioon ilmselt laguneb. Aga võimalik, et USA otsibki ettekääned, et praegusest šiiitlikus ja Iraani-meelsest juhtkonnast lahti saada. Ohvrite arv Iraagis muidugi kasvab (loe, Iraan hakkb tegelikult ka vastupanuliikumist toetama).
Iisraeli suunas saadetakse mõned Shahab raketid teele, aga valdav enamus neist tulistatakse alla. See-eest saab Hezbollah suure hulga uut relvastust, s.h. lühimaarakette.
Naftatarnetes võib tekkida mõningaid häireid, aga tõenäoliselt minimaalselt. Nafta hind teeb väikese piigi ja võtab siis sisse langustrendi, kui selgub, et maailmalõppu ei saabugi.
Iraan katkestab koostöö IAEA-ga. SCO ja CSTO sõlmivad veel enne aasta lõppu põhjaliku sõjalise koostöö leppe. USA-l ei õnnestu uusi sõjaväebaase Kesk-Aasias avada. Selle asemel laiendab Venemaa baase ja avab uusi.
Kindlaim viis sõjast võita oleks vast shortida Lähis-Ida (nii Pärsia lahe kui Iisraeli) indekseid. Need võiks surutise alla sattuda vähemalt niikaua, kui selgub kui palju Iraan kavatseb asümmeetrilisele vastusele panustada.
Calitri, siis ei pea enam relvatootjates pikaks minema vaid otse aluscommoditys - relvades. Nende hind teeb spaigi.
Mida sõda, usa ei suuda iraagiski miskit korda saata, seda enam veel iraanis!!!

Tõenäosus, et USA Iisraeli ründab vähenes eelkõige siis, kui eelmisel aastal National Intelligence Estimate raportis tõdeti, et Iraan lõpetas tuumapommi tegemise 2003. aastal. Ameerika spioonid rõhutasid, et tehniliselt on Iraanil võimalik tuumapomm valmis saada 2010 ja 2015 aasta vahel. Nagu juba mainit, on USA'l Iraagis ja Afganistaanis probleeme küllaga. Põhjuseks, miks Iisrael viimasel ajal aktiivseks on muutunud, on USA presidendivalimised. Ilmselt kardetakse, et järgmine president ei pruugi enam nii agresiivne Lähis-Ida suhtes olla. ja kui Iisrael peaks tahtma rünnata Bushehri tuumareaktorit, siis võiks seda teha enne kui seal midagi valmima hakkab. Aga viimastes konfliktides on Iraani ja Hizbullah raketid tapnud tuhandeid tsiviilelanikke ka Iisraealis ja ilma USA toetusesta on suht vähe tõenäoline, et Iisrael midagi üksi üritama hakkab.

"Aga viimastes konfliktides on Iraani ja Hizbullah raketid tapnud tuhandeid tsiviilelanikke ka Iisraealis......"

hmm, iraan on millalgi iisraeli pommitanud? Tõesti? Tuhandeid tsiiviilelanike?
Enne sõda tuleb pikaks minna ikka traditsioonilistes asjades: tikud, sool, petrooleum, konservid. Tänapäeval ka personaalsed tuumavarjendid, portatiivsed generaatorid, CNN.
Iisrael ja USA ei tee koos kindlasti midagi, sest USA ei taha seada ohtu oma suhteid ja sõjaväelasi mujal araabiamaades. Umbes sellise loogika kohaselt:
- USA ründab Iraani: see on USA ja Iraani vaheline konflikt, kus USA seisab sunni-araabia huvide eest ja tuumarelvade leviku vastu.
- Iisrael ründab Iraani: see on Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt, mis otseslt USA-sse ei puutu, seega araabia-USA suhted ei pea sellepärast kannatama.
Mõlemad ründavad koos Iraani: USA väed on sionistide teenistuses! Maha reeturlikud kokkuleplastest valitsejad! Uskmatud ja sionistoide sabarakud araabiast välja!
opex, kust sai Hizbullah oma raketid? allikad viitavad suuresti Iraanile
http://www.alleyinsider.com/2008/7/iran-s-new-secret-weapon-photoshop
http://www.telegraph.co.uk/news/newstopics/frontline/2301164/Star-Wars-style-laser-technology-to-reach-battlefield.html

järgmine aasta lüüakse Ahmadinejad mättasse ilma kaotusteta?