Kristjan, kes maksab üleminekukulud kinni? Isegi kui 12-nd või 16-nd süsteem oleks mõneti parem (kasulikum, efektiivsem) on vähetõenäoline, et keegi kunagi suudaks inimeste teadvust nii palju muuta.
Mul oli kunagi ammu vaidlus oma klassivennaga, kes väitis, et inimesed peaksid loobuma 10ndsüsteemist ja võtma kasutusele 16nendsüsteemi nagu see arvutites on. Et siis peale 9t ei tule mitte 10 vaid A.
Mina olin veendunud, et tegemist on jabura mõttega, aga tema vastupidi arvas, et inimesed on stagnandid. Argumentatsiooni ma kahjuks ei mäleta, kuid peamine 16-süsteemi poolt-väide oli see, et arvutid kasutavad ja inimestel on ükskõik - seega peaksid inimesed ka kasutama.
Miks ma selle siia kirjutasin? Sellepärast, et minu meelest on sellelaadsed vaidlused mõttetud ajaraiskamised. Kui sulle meeldib arvutada 16nendsüsteemis ja leiad selle enesele mugavama ja efektiivsema olevat - fine - lase käia.
Kui sulle meeldib kellaaega pidada interneti ajas ja leiad selle endale efektiivsema olevat, siis lase jälle käia.
Kui erienevate meetodite vahel tekib konflikt, siis võitjaks jääb kindlasti see koolkond, kes on enamuses. (kui lepitakse kokku kellaaega ning üks inimene 10ne vastu ütleb, et kell 625 samal ajal kui teised ytlevad et kl 15.40, siis arva kumb on relevantsem)
uhh.... mina jään esialgu vana systeemi pooldama
Mina olin veendunud, et tegemist on jabura mõttega, aga tema vastupidi arvas, et inimesed on stagnandid. Argumentatsiooni ma kahjuks ei mäleta, kuid peamine 16-süsteemi poolt-väide oli see, et arvutid kasutavad ja inimestel on ükskõik - seega peaksid inimesed ka kasutama.
Miks ma selle siia kirjutasin? Sellepärast, et minu meelest on sellelaadsed vaidlused mõttetud ajaraiskamised. Kui sulle meeldib arvutada 16nendsüsteemis ja leiad selle enesele mugavama ja efektiivsema olevat - fine - lase käia.
Kui sulle meeldib kellaaega pidada interneti ajas ja leiad selle endale efektiivsema olevat, siis lase jälle käia.
Kui erienevate meetodite vahel tekib konflikt, siis võitjaks jääb kindlasti see koolkond, kes on enamuses. (kui lepitakse kokku kellaaega ning üks inimene 10ne vastu ütleb, et kell 625 samal ajal kui teised ytlevad et kl 15.40, siis arva kumb on relevantsem)
uhh.... mina jään esialgu vana systeemi pooldama
Heisenberg, mis jura sa ajad? Asi pole mitte seitsmes tähtsamas taevakehas, vaid seitsmes SELLEKS AJAKS avastatud n.ö. liikuvas taevakehas. Nagu me teame on taolisi rohkem, kuna selle aja instrumentdid lihtsalt ei suutnud tuvastada rohkem taevakehasi.
Kuid kerime nüüd ajas veidike tagasi. Miks nädalat üldse vaja läks? Selleks on tegelikult väga lihtne põhjus. Nimelt oli nädalat vaja selleks, et saaks korraldada religioosseid riitusi piisavate intervallide tagant. Teisisõnu, et rahvas saaks regulaarselt puhata ning kõigekõrgemaid kummardada ning samas ei segaks see igapäevast tööd. Periood pidi olema pikem, kui päev ja samas lühem, kui kuu. Enamus primitiivseid kultuure kasutas 4 päevast nädalat, mis sümboliseerisid nelja erinevat ilmakaart. Mõningase erandina olid Kesk-Ameerika indiaanlased, kes pruukisid 5 päevast. Asüürlased pruukisid originaalis 6 päevast ning Egiptlased ja Kreeklased kümnepäevast "dekaadi". Roomlased kasutasid 8 päevast turunädalat, mille nimi oli nundinae. Impeeriumite suurenedes ja omavaheliste suhete tihenemises hakkasid kultuurid tihtipeale teineteise kalendreid enda omadesse sobitama, võttes üle, mis võtta võimalik ning andes tagasi oma osa.
Astronoomia arenedes avastati n.ö. seitse liikuvat taevakeha, ehk siis Päike, Kuu, Mars, Merkuur, Jupiter, Veenus ja Saturn. Kuna nad erinesid tavalistest tähtedest oma "mobiilsusega" ning lisaks kõigele muule olid nad taevas, siis hakati neid pidama jumalusteks, kes seal oma igapäevast jalutuskäiku teevad. Egiptuse astronoomid andsid igale tunnile oma jumaluse nime. Kuna päevas on rohkem tunde, kui jumalusi, siis hakati neid roteerima. Paraku kippusid osad neist aga öösse jääma ning nende mittekummardamine hakkas ohtlikult lähenema jumalateotusele. Mingil perioodil otsustati, et see jumalus, kelle tunniga päeva alustatakse, see hakkab domineerima antud päeva. Kuigi esialgu kippus ka siin asi nihkes olema, siis pärast mõningast aega unustati see tunnisüsteem sootuks, ning hakati kasutama ainult päevi. Siit siis ka seitsmepäevane nädal. Juudid said selle kalendri egiptlastel päranduseks. Tuletagem kasvõi meelde seda, kaua kõigevägevam maailma lõi. Koos kristusluse levikuga hakkas kanda kinnitama ka seitsmepäravne kalender. Rooma impeeriumisse siiski hiilis seitsmepäevane kalender siiski Egiptusest, kus aega teeninud sõdurid leidsid selle väga mugava olevat ning tõid selle kombe kaasa ka kodumaale. Octavian (Tseesar Augustus) leidis selle praktilise olevat ning ei pannud pahaks, kui sõdurid sellist rütmi kasutasid. Kuid alles Constantine, keda sümpatiseeris kristlus (ning kellest sai lõpuks surivoodil üks nendest) võttis selle ametlikuks Rooma ajaarvamise aluseks. See toimus kusagil neljandal sajandil A.D. Kuni selle ajani Roomas kehtinud kalender, koos oma suhteliselt keerukate Kalendide, Nonede ning Idedega süsteemiga unustati ünsa kiiresti. Muide, oleks Constantine teadnud oma tegude lõplikest tagajärgedest oleks ta ilmselt selle parandamiseks midagi ette võtnud. Nimelt selgus, et seitsmepäevast nädalat ei ole kuidagi võimalik aastasse sokutada (üks päev jäi üle). Kogu kalendril baseeruv töökorraldus läks vett vedama (aasta ei pruukinud enam alata nädala esimesel päeval). Sellest tekkis palju paksu verd, maksmata makse ning isegi paar väiksemat sõda, eriti Anglo-Saksi sõjakate rahvastega, kuid tehtud olematuks enam teha ei saa.
Niisiis, kõike eelpooltoodut kokku võttes võime järeldada, et ainsad põhjused, miks meil nädal just seitsmepäravne, oleksid puudulikud instrumendid ning religioon, pluss ühe riigi valitseja isiklikud kalduvused. teaduslikku põhjuendust siin ei ole, kuna Kuu faasid, mida mõned on nädala pikkuse põhjendusega välja pakkunud, läheksid nii kiiresti rütmist välja, et isegi selle aja teadlased oleks selle paari kuu jooksul avastanud.
Loo moraal: Ma soovitaks üldiselt inimestel otsida selgitusi pigem põhjuste, kui tagajärgede seast. Sellega on võimalik elus tunduvalt kaugemale jõuda.
Kuid kerime nüüd ajas veidike tagasi. Miks nädalat üldse vaja läks? Selleks on tegelikult väga lihtne põhjus. Nimelt oli nädalat vaja selleks, et saaks korraldada religioosseid riitusi piisavate intervallide tagant. Teisisõnu, et rahvas saaks regulaarselt puhata ning kõigekõrgemaid kummardada ning samas ei segaks see igapäevast tööd. Periood pidi olema pikem, kui päev ja samas lühem, kui kuu. Enamus primitiivseid kultuure kasutas 4 päevast nädalat, mis sümboliseerisid nelja erinevat ilmakaart. Mõningase erandina olid Kesk-Ameerika indiaanlased, kes pruukisid 5 päevast. Asüürlased pruukisid originaalis 6 päevast ning Egiptlased ja Kreeklased kümnepäevast "dekaadi". Roomlased kasutasid 8 päevast turunädalat, mille nimi oli nundinae. Impeeriumite suurenedes ja omavaheliste suhete tihenemises hakkasid kultuurid tihtipeale teineteise kalendreid enda omadesse sobitama, võttes üle, mis võtta võimalik ning andes tagasi oma osa.
Astronoomia arenedes avastati n.ö. seitse liikuvat taevakeha, ehk siis Päike, Kuu, Mars, Merkuur, Jupiter, Veenus ja Saturn. Kuna nad erinesid tavalistest tähtedest oma "mobiilsusega" ning lisaks kõigele muule olid nad taevas, siis hakati neid pidama jumalusteks, kes seal oma igapäevast jalutuskäiku teevad. Egiptuse astronoomid andsid igale tunnile oma jumaluse nime. Kuna päevas on rohkem tunde, kui jumalusi, siis hakati neid roteerima. Paraku kippusid osad neist aga öösse jääma ning nende mittekummardamine hakkas ohtlikult lähenema jumalateotusele. Mingil perioodil otsustati, et see jumalus, kelle tunniga päeva alustatakse, see hakkab domineerima antud päeva. Kuigi esialgu kippus ka siin asi nihkes olema, siis pärast mõningast aega unustati see tunnisüsteem sootuks, ning hakati kasutama ainult päevi. Siit siis ka seitsmepäevane nädal. Juudid said selle kalendri egiptlastel päranduseks. Tuletagem kasvõi meelde seda, kaua kõigevägevam maailma lõi. Koos kristusluse levikuga hakkas kanda kinnitama ka seitsmepäravne kalender. Rooma impeeriumisse siiski hiilis seitsmepäevane kalender siiski Egiptusest, kus aega teeninud sõdurid leidsid selle väga mugava olevat ning tõid selle kombe kaasa ka kodumaale. Octavian (Tseesar Augustus) leidis selle praktilise olevat ning ei pannud pahaks, kui sõdurid sellist rütmi kasutasid. Kuid alles Constantine, keda sümpatiseeris kristlus (ning kellest sai lõpuks surivoodil üks nendest) võttis selle ametlikuks Rooma ajaarvamise aluseks. See toimus kusagil neljandal sajandil A.D. Kuni selle ajani Roomas kehtinud kalender, koos oma suhteliselt keerukate Kalendide, Nonede ning Idedega süsteemiga unustati ünsa kiiresti. Muide, oleks Constantine teadnud oma tegude lõplikest tagajärgedest oleks ta ilmselt selle parandamiseks midagi ette võtnud. Nimelt selgus, et seitsmepäevast nädalat ei ole kuidagi võimalik aastasse sokutada (üks päev jäi üle). Kogu kalendril baseeruv töökorraldus läks vett vedama (aasta ei pruukinud enam alata nädala esimesel päeval). Sellest tekkis palju paksu verd, maksmata makse ning isegi paar väiksemat sõda, eriti Anglo-Saksi sõjakate rahvastega, kuid tehtud olematuks enam teha ei saa.
Niisiis, kõike eelpooltoodut kokku võttes võime järeldada, et ainsad põhjused, miks meil nädal just seitsmepäravne, oleksid puudulikud instrumendid ning religioon, pluss ühe riigi valitseja isiklikud kalduvused. teaduslikku põhjuendust siin ei ole, kuna Kuu faasid, mida mõned on nädala pikkuse põhjendusega välja pakkunud, läheksid nii kiiresti rütmist välja, et isegi selle aja teadlased oleks selle paari kuu jooksul avastanud.
Loo moraal: Ma soovitaks üldiselt inimestel otsida selgitusi pigem põhjuste, kui tagajärgede seast. Sellega on võimalik elus tunduvalt kaugemale jõuda.
Väga hea, pronto!
Prontole,
Ma olen asjaarmastaja ja olen tänu Sinule saanud nüüd tunduvalt targemaks.
Tahaks saada lähemalt kuulda ka 12-nd süsteemist, millest Sa oma esimeses sõnumis pajatad.
Ma olen asjaarmastaja ja olen tänu Sinule saanud nüüd tunduvalt targemaks.
Tahaks saada lähemalt kuulda ka 12-nd süsteemist, millest Sa oma esimeses sõnumis pajatad.
Kristjan... Sinu kullipilk sobiks hästi linnuvaatlejale või täheteadlasele. aga minu pikaajaline kogemus näitab, et eriti hästi jagub tort 2,4,8,16 jne. 12 on pea sama hea kui 10. Ok, pisut lihtsam. ilmselt on sulle rohkem torte kätte juhtunud.
Pronto: ma väidan, et 360 kraadine jaotus tuleb puhtalt ajaloost (ja omaaegsest eksiarvamusest nagu oleks aastas 360 päeva) ja ei oma selles mõttes erilist tähendust. (babüloonlastel oli nimelt 60-nd süsteem ja neile meeldis millegipärast tõsiasi, et kuusnurga ümbermõõt = 6 korda sama heksagoni ümber joonistatud ringi raadius). Seega oli tore jagada ring 6*60 võrdseks sektoriks. geomeetriaga on siin ilmselt niipalju seost, et samade vahenditega (sirkli ja joonlauaga siis) on sümmeetrilist kuusnurka oluliselt lihtsam joonistada kui 10-nurka. Idee järgi on sirkliga ka 360-nurka võimalik joonistada. Aga see kõik ei põhjenda veel 360-kraadist jaotust.
Aga kui sul on veel mingeid põhjendusi, siis mind küll huvitaksid need puhtteoreetilises mõttes. Pole küll selle saidi teema, aga siiski. Võid mulle otse ka saata: sven.kunsing@eyp.ee
Pronto: ma väidan, et 360 kraadine jaotus tuleb puhtalt ajaloost (ja omaaegsest eksiarvamusest nagu oleks aastas 360 päeva) ja ei oma selles mõttes erilist tähendust. (babüloonlastel oli nimelt 60-nd süsteem ja neile meeldis millegipärast tõsiasi, et kuusnurga ümbermõõt = 6 korda sama heksagoni ümber joonistatud ringi raadius). Seega oli tore jagada ring 6*60 võrdseks sektoriks. geomeetriaga on siin ilmselt niipalju seost, et samade vahenditega (sirkli ja joonlauaga siis) on sümmeetrilist kuusnurka oluliselt lihtsam joonistada kui 10-nurka. Idee järgi on sirkliga ka 360-nurka võimalik joonistada. Aga see kõik ei põhjenda veel 360-kraadist jaotust.
Aga kui sul on veel mingeid põhjendusi, siis mind küll huvitaksid need puhtteoreetilises mõttes. Pole küll selle saidi teema, aga siiski. Võid mulle otse ka saata: sven.kunsing@eyp.ee
Kraadisüsteemi pooldajatele vahemärkus : minu mäletamist mööda SI-süsteemi vastav põhiühik (mille alla ka meie peaksime kuuluma) pole üldse kraad vaid hoopis radiaan. Millisest muistsest jumalusest see pärineb? Ja miks on torti lihtsam lõigata 2pii tükiks kui 360-ks?
Torti on lihtne lõigata pooleks, siis veel pooleks, jne, st 2-ks 4-ks, 8-ks, 16-ks, jne.
Ahjaa .. kaheteistkümneks jagamine toimus kurikuulsa sodiaagi alusel. Seejärel jagati see kolmekümnega, mis oli kreeka kuus olevate päevade arv (ilma korrigeerimata). Põhimõtteliselt oli nad seal seisukohal, et aasta on üks suur ja imelik päev. Ma ei vaevunud sellele küsimusele vastamiseks seda kreeka kalendrivärki täpsemalt uurima, ma loodetavasti ole siin ainuke, kes oskab internetist väikest uurimistööd teha. Kuid eelpooltoodud numbreid vaadates on 12 * 30 = 360.
Ahjaa, kui me räägime veidratest aegadest, siis kreekas kehtis esialgu teatavasti n.ö. päevakell. Päev koosnes ALATI 12 tunnist ning algas päikesetõusuga ning lõppes päikeseloojanguga. Nii et talvel oli neil tund lühem ja suvel pikem. Ja kõik see oli selleks, et ei tekiks mingit sassimineku võimalust. Hiljem liideti tunnid kokku ja jagati 24-ga ning saadi universaaltund, mis kehtib põhimõtteliselt seniajani.
Ahjaa, kui me räägime veidratest aegadest, siis kreekas kehtis esialgu teatavasti n.ö. päevakell. Päev koosnes ALATI 12 tunnist ning algas päikesetõusuga ning lõppes päikeseloojanguga. Nii et talvel oli neil tund lühem ja suvel pikem. Ja kõik see oli selleks, et ei tekiks mingit sassimineku võimalust. Hiljem liideti tunnid kokku ja jagati 24-ga ning saadi universaaltund, mis kehtib põhimõtteliselt seniajani.
või kõige lihtsamalt: IOIIOOIIOOOIIOOIIIIOIIOIIIOOOII
Prantslased on näiliselt küll kümnendsüsteemi järgijatena osavalt salaja siiski kahekümnendsüsteemi kasutusele võtnud, prantuse keelest otse tõlgituna on üheksakümmend kuus näiteks "neli kakskümmend kuusteist".
Kas mitte vastupidi. Kahekymnendsysteem peaks Prantsusmaal vanem olema, kui kymnendsysteem.