Eee seda et ma pole veel kuulnud yhestki VIIRUSEST, mis oleks suutnud telefoni liinid täiesti tummaks teha,kyll aga on serverid päevadeks olnud rivist väljas.
to priitp
Ja veel - kui homme oleks kõik Tallinna toidukauplused kinni, siis summa summaarum oleks otsene kahju kasvõi näiteks ainult säilivusaja ületanud toidukaupade näol vägagi tuntav. Pluss ei usu ma, et need xtuhat inimest, kes antud sektoris töötavad ning muidu tegeleksid lisandväärtuse loomisega, seda 100%-liselt oma eralõbuga asendada suudaksid. Ning mis teevad need, kellel lihtsalt ei ole tänu antud situatsioonile võimalik ära elada - inimene peab ju sööma? Need istuvad autosse ning sõidavad eeldatavasti näiteks Tartusse poodi, mis tähendaks alternatiivse situatsiooniga (Tallinna toidukauplused on lahti ja töötavad) täiesti reaalset kuju aja, bensiini ning autoamordi näol, mis on ka kulu Eesti majandusele tervikuna.
Või on Sul mingisuguseid paremaid võrdlusi siinkohal äratoomiseks - see näide nüüd küll majandusajalikku ei lähe.
B.
Ja veel - kui homme oleks kõik Tallinna toidukauplused kinni, siis summa summaarum oleks otsene kahju kasvõi näiteks ainult säilivusaja ületanud toidukaupade näol vägagi tuntav. Pluss ei usu ma, et need xtuhat inimest, kes antud sektoris töötavad ning muidu tegeleksid lisandväärtuse loomisega, seda 100%-liselt oma eralõbuga asendada suudaksid. Ning mis teevad need, kellel lihtsalt ei ole tänu antud situatsioonile võimalik ära elada - inimene peab ju sööma? Need istuvad autosse ning sõidavad eeldatavasti näiteks Tartusse poodi, mis tähendaks alternatiivse situatsiooniga (Tallinna toidukauplused on lahti ja töötavad) täiesti reaalset kuju aja, bensiini ning autoamordi näol, mis on ka kulu Eesti majandusele tervikuna.
Või on Sul mingisuguseid paremaid võrdlusi siinkohal äratoomiseks - see näide nüüd küll majandusajalikku ei lähe.
B.
maidre,
viirused koormavad muuhulgas ka kommunikatsioonikanaleid ning ka kommunkatsioonivõimalust pakkuvad ettevõtted kasutavad servereid, mis võivad rivist välja luua. Lisaks jagavad telefonikõned internetiga suures osas sama traati ja ka su telefonikeskjaam on ilmselt arvuti ja võib-olla ka kuskilt otsast internetti ühendatud. St siin on ikka päris raske joont vahele tõmmata. Mõned süsteemid on lihtsalt kergemini haavatavad.
viirused koormavad muuhulgas ka kommunikatsioonikanaleid ning ka kommunkatsioonivõimalust pakkuvad ettevõtted kasutavad servereid, mis võivad rivist välja luua. Lisaks jagavad telefonikõned internetiga suures osas sama traati ja ka su telefonikeskjaam on ilmselt arvuti ja võib-olla ka kuskilt otsast internetti ühendatud. St siin on ikka päris raske joont vahele tõmmata. Mõned süsteemid on lihtsalt kergemini haavatavad.
eh Buhvet,
sinul oleks ehk langus, aga teistel oleks ehk tõus ? Summa summarum saaks nulli kokku.
Kui ei saa netis istuda, äkki siis istuks kõrtsus nagu vanasti? Mis sel vahet.
kui see kõik oleks tõsi, siis oleks me märganud viimase 10 aasta jooksul hüppelist, kümnete protsentideni ulatuvat aastast majanduskasvu kogu maailmas. Ei ole mina märganud.
Pank ja värk on muidugi tore "asi iseeneses", parasiit, liigkasuvõtja, tarbetu monstrum. Sinu tohutu võit pangatoimingute teostamisel on naeruväärne võrreldes sellega, et 10 aastat tagasi polnud neid toiminguid vaja üleüldse sooritada. Mitte üldse kohe.
Veel, hoolimata kõigest sellest maschinerist ja chemischerist kulub tänasel koduperenaisel samapalju aega kodu korrastamiseks kui 30'e omal. Tee SIIT ka omad järeldused.
Aga no uskudes sinu juttu tundub mulle üha enam, et kosmoselaeva ei oleks saanud 60'l ehitada - inffi ei olnud, suhelda ei saanud jne.
OK, üritame siis veelkord:
priitp:"sinul oleks ehk langus, aga teistel oleks ehk tõus".
Palun seleta mulle, milles see teiste tõus seisneb kui mina kui produktiivne majandusüksus vähem toodan? Ja siinkohal kuna minu tootlikkus langeb, kõigil teistel jääb samaks, siis ei ole tegu 0-summalise mänguga. Kui sa väidad seda, et minu kasum on väiksem (saan vähem palka jne) ja teistel oleks suurem (saavad nöörida mult telefonitasu), siis ühiskond tervikuna on ikkagi halvemal järjel, sest toodetavate hüviste arv on väiksem ajahetkel t+1 kui ajahetkel t.
priitp: "kui see kõik oleks tõsi, siis oleks me märganud viimase 10 aasta jooksul hüppelist, kümnete protsentideni ulatuvat aastast majanduskasvu kogu maailmas."
Miks kogu maailmas? Lihtsalt sellepärast hakkavad neegrid aafrikas paremini tööle, et nad usuvad kaugel lombi taga asuva Interneti imetabasesse mõjusse? Samas võid sa vaadata sektoreid, kus internet _on_ tähtis kommunikatsioonivahend, siis seal ma arvan, et leiad eest päris tubli kasvutempo. Ning miks peab majanduskasv olema hüppeline ja ulatuma 10%-ni ei mõista ma jälle. Kasv, mis tuleb läbi interneti kui kommunikatsioonivahendi on ju evolutsiooniline - kasv ei saa olla kiirem inerneti levikust ning kuna internet moodustab mingi x% majandusest, siis saab tema efekt olla maksimaalselt ka x% kasvust. Milleks lahmida?
priitp:"Pank ja värk on muidugi tore "asi iseeneses", parasiit, liigkasuvõtja, tarbetu monstrum."
No nüüd lähed sa juba ideoloogilisse demagoogiasse. Mis kuradi asi iseeneses ja parasiit ning miks võtad sa minu näite ning keskendud selle ebaolulisele küljele (so. näite keskkond, ei olnud ta ei subjekt ega objekt). Sama hästi oleks võinud ma siinkohal tuua näiteks tavalised poed versus internetipoed. Kas siis oleksid jälle keskendunud poe kui "asi iseeneses" rollile ühiskonnas. Ning kui sinu näidet võtta, siis on ka poed alatud liigkasuvõtjad, hinnalisajad ning tarbetud monstrumid ning tõesti, 10 aastat tagasi ei olenud ka sinna mõtet minna. Seal lihtsalt ei olnud midagi.
priitp: "hoolimata kõigest sellest maschinerist ja chemischerist kulub tänasel koduperenaisel samapalju aega kodu korrastamiseks kui 30'e omal."
Esiteks - kust pärinevad sinu andmed? Teiseks - kuidas puutub siia internet? ja kolmandaks - mis järeldused pean ma siit tegema? Tänapäeva naine on laisem, paksem ja ei jõua hoolimata kümnetest abivahenditest saleda 30ndate naistega sammu pidada?
priitp: "osmoselaeva ei oleks saanud 60'l ehitada - inffi ei olnud, suhelda ei saanud jne."
No ja kui saigi, siis mis sellest? Ma saan aru, kui sa oleksid võrrelnud tänapäeva kontekstis tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega firmat MIRi ehitamas ning täpselt samasugust firmat _ilma_ nende kommunikatsioonivahenditeta MIRi ehitamas, ceteris paribus. Ning kui sa suudad mulle tõestada, et mõlemad firmad ehitavad valmis samasuguse kosmoselaeva täpselt sama kiiresti (või hoidku sellest - internetita kontrollgrupp ehitab valmis veelgi kiiremini), then you would have something there ja siis peaks ma enda väited tagasi võtta. Praegu kuulub sinu näide aga valdkonda "aga no usukudes sinu juttu, tundub mulle üha enam, et inimene sai alguse Aadama kõljeluust mitte ei arenenud välja ahvist".
B.
priitp:"sinul oleks ehk langus, aga teistel oleks ehk tõus".
Palun seleta mulle, milles see teiste tõus seisneb kui mina kui produktiivne majandusüksus vähem toodan? Ja siinkohal kuna minu tootlikkus langeb, kõigil teistel jääb samaks, siis ei ole tegu 0-summalise mänguga. Kui sa väidad seda, et minu kasum on väiksem (saan vähem palka jne) ja teistel oleks suurem (saavad nöörida mult telefonitasu), siis ühiskond tervikuna on ikkagi halvemal järjel, sest toodetavate hüviste arv on väiksem ajahetkel t+1 kui ajahetkel t.
priitp: "kui see kõik oleks tõsi, siis oleks me märganud viimase 10 aasta jooksul hüppelist, kümnete protsentideni ulatuvat aastast majanduskasvu kogu maailmas."
Miks kogu maailmas? Lihtsalt sellepärast hakkavad neegrid aafrikas paremini tööle, et nad usuvad kaugel lombi taga asuva Interneti imetabasesse mõjusse? Samas võid sa vaadata sektoreid, kus internet _on_ tähtis kommunikatsioonivahend, siis seal ma arvan, et leiad eest päris tubli kasvutempo. Ning miks peab majanduskasv olema hüppeline ja ulatuma 10%-ni ei mõista ma jälle. Kasv, mis tuleb läbi interneti kui kommunikatsioonivahendi on ju evolutsiooniline - kasv ei saa olla kiirem inerneti levikust ning kuna internet moodustab mingi x% majandusest, siis saab tema efekt olla maksimaalselt ka x% kasvust. Milleks lahmida?
priitp:"Pank ja värk on muidugi tore "asi iseeneses", parasiit, liigkasuvõtja, tarbetu monstrum."
No nüüd lähed sa juba ideoloogilisse demagoogiasse. Mis kuradi asi iseeneses ja parasiit ning miks võtad sa minu näite ning keskendud selle ebaolulisele küljele (so. näite keskkond, ei olnud ta ei subjekt ega objekt). Sama hästi oleks võinud ma siinkohal tuua näiteks tavalised poed versus internetipoed. Kas siis oleksid jälle keskendunud poe kui "asi iseeneses" rollile ühiskonnas. Ning kui sinu näidet võtta, siis on ka poed alatud liigkasuvõtjad, hinnalisajad ning tarbetud monstrumid ning tõesti, 10 aastat tagasi ei olenud ka sinna mõtet minna. Seal lihtsalt ei olnud midagi.
priitp: "hoolimata kõigest sellest maschinerist ja chemischerist kulub tänasel koduperenaisel samapalju aega kodu korrastamiseks kui 30'e omal."
Esiteks - kust pärinevad sinu andmed? Teiseks - kuidas puutub siia internet? ja kolmandaks - mis järeldused pean ma siit tegema? Tänapäeva naine on laisem, paksem ja ei jõua hoolimata kümnetest abivahenditest saleda 30ndate naistega sammu pidada?
priitp: "osmoselaeva ei oleks saanud 60'l ehitada - inffi ei olnud, suhelda ei saanud jne."
No ja kui saigi, siis mis sellest? Ma saan aru, kui sa oleksid võrrelnud tänapäeva kontekstis tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega firmat MIRi ehitamas ning täpselt samasugust firmat _ilma_ nende kommunikatsioonivahenditeta MIRi ehitamas, ceteris paribus. Ning kui sa suudad mulle tõestada, et mõlemad firmad ehitavad valmis samasuguse kosmoselaeva täpselt sama kiiresti (või hoidku sellest - internetita kontrollgrupp ehitab valmis veelgi kiiremini), then you would have something there ja siis peaks ma enda väited tagasi võtta. Praegu kuulub sinu näide aga valdkonda "aga no usukudes sinu juttu, tundub mulle üha enam, et inimene sai alguse Aadama kõljeluust mitte ei arenenud välja ahvist".
B.
Lühidalt - tehnoloogiline areng _tegelikult_ ei paranda inimeste elukvaliteeti. Elati enne internetti ja moblasid ka ja ei jõlkunud depressivne mass mööda tänavat konksu otsides, et inffi ei ole ja suhelda ei saa ja elu pole elamisväärt.
a) konkreetne näide - seoses kinnisvara hoogsa müügikasvuga on lõbustusasutuste käive vähenenenud. Pole riigi seisukohalt vahet kuhu miski raha liigub. Ühelt ära, teisele juurde. Raha ringleb ikka samal kiirusel.
b) Sinu näitel on sinu produktiivsus jms hüppeliselt tõusnud. Kummalisel kombel see ei kajastu majanduskasvus. Vaata, sellest on kasu siis kui sina "jooksed kiiremini", kui kõik "jooksevad kiiremini", siis ei muutu midagi.
c) Panka pole kellelgi vaja, tegelikult. Kõike seda saab lahendada teisiti. Pank on vesivõsu. Heh, kunagi sai vesteldud kellegagi kes pidas WAP killerapiks võimalust pangakonto seisu vaadata :-)). Loe vahelduseks kokku oma teenustasud, kulud jms versus see, et saad palga sulas ja maksad sulas.
d) ma ei mäleta. Järeldus on see, et kõik see masinavärk, tehnoloogia ei tee midagi kvalitatiivselt etemaks. Miskit ei muutu, kõik jääb endiseks. Siit siis see, et internet on küll tore, aga ega midagi olulist tegelukult muutunud ei ole ja kui kõigil ära kaoks siis ei juhtuks ka miskit hirmsat.
e) mõlemad firmad ehitavad omas ajas sama asja sama kiiresti. Vaata, see koduperenaise näide põhineb osalt ka sellel, et 30' olid teised standardid. Tollane puhas tuba oli tollases mõistes puhas, aga on tänapäevases mõistes must. Tänapäevane puhas on 10 aasta pärast must. Sellepärast aeg ei vähenegi, osaliselt. Jookseme kiiremini, aga vahemaa on ka pikem.
Sa ei saa aru sellepärast, et sa võtad enda kogetud asju kui eraldiseisvaid, asju iseeneses, et mingi sinu "jubin" nagu annaks sulle eelise vms. Ei ta anna, kõigil teistel,on ka see "jubin".
ah 1 asi veel,
ma mäletan hästi aega enne internetti ja ma seetõttu ma ka tean, et paljut "inffi" mida nüüd sealt otsin polnud tollal vaja. Uneski ei tulnud selle peale. Internet on ses mõttes ka "asi iseeneses", et kasvatab vajadust infi järele mida ise toodab, pigem juba suurem osa interneti vajadusest on interneti enda tekitet :-)
Kuule priitp, nüüd ma enam ei saa aru, mida sa väita üritad.
Mina üritan väita, et internet tõstab tootlikkust maailmas per se ja see on fakt. Mina väidan, et ühiskond ilma internetita kaotaks heaolus. Mina väidan, et inimene on darvinistlik olend, kes areneb, kohaneb ning võistleb teiste liikidega maailma nappide ressursside pärast. Üks vahend eelise saavutamisel/suurendamisel on tehnoloogia, k.a. internet.
Sinu väide, et midagi ei muutuks kui inimeselt võtta internet (üks ehnoloogia väljundeid) inimese heaolus, on sinu subjektiivne hinnang ning käsitlus selle koha pealt, mida sa pead silmas inimese heaolu all.
Minu nägemus on, et inimese heaolu on mõõdetav objektiivselt (eluea pikkus, tervislik seisukord, söögi ja hügieenitarvete kättesaadavus jne,) ja subjektiivselt (kuidas inimene ise hindab enda olukorda). Ma loodan, et sa ei hakka vastu vaidlema, kui ma ütlen et tänu tehnoloogia arengule on objektiivselt mõõdetud heaolu paranenud drastiliselt viimase sajandi jooksul. Samas ei saa seda väita subjektiivse heaolutunde osas (mida ka sina vist oma demagoogiaga taga ajad) - inimene arenenud ühiskonnas on keskeltläbi vähem õnnelik kui ta on seda vähemarenenud ühiskonnas (oli mingi maailmapanga uurimus, ei mäleta enam linki). Aga samas näitab see ka seda, et arenenud ühiskonna inimesed oskavad rohkem tahta, nende ootused ja nõudmised on suuremad ja heaolulävi kõrgem.
Kas see on hea või halb on, nagu juba ennegi mainitud, puhtalt subjektiivne. Ja ei adu ma, mis on sul pankade vastu - nad täidavad täpaselt samasugust ühiskondlikku rolli, nagu kõik teised vahendajad (loe: "liigkasuvõtjad"). Pangad viivad kokku laenuvõtjad ja laenuandjad (ehk siis inimesed, kelle jaoks raha väärtus ajahetkel t+1 on erinev - puhtalt subjektiivne lähenemine) ning pakuvad võimaluse nende tegevuste ajahorisontide ühtlustamiseks (laenamine tavaliselt on lühema ajahorisondiga kui laenu võtmine), võttes osapoolte riski enda peale. Loomulikult peab selline tegevus olema kasumlik, selleks et keegi seda üldse tahaks pakkuda ning mulle tundub, et sinu jaoks on lihtsalt kasum=evil (eriti kui see tegevus mingi füüsilise tootmisega seotud ei ole). Kas ma eksin palju, kui pakun, et hetkel maailmas ülekaalus olev majanduskorraldus ei kuulu just sinu lemmikute hulka?
B.
Mina üritan väita, et internet tõstab tootlikkust maailmas per se ja see on fakt. Mina väidan, et ühiskond ilma internetita kaotaks heaolus. Mina väidan, et inimene on darvinistlik olend, kes areneb, kohaneb ning võistleb teiste liikidega maailma nappide ressursside pärast. Üks vahend eelise saavutamisel/suurendamisel on tehnoloogia, k.a. internet.
Sinu väide, et midagi ei muutuks kui inimeselt võtta internet (üks ehnoloogia väljundeid) inimese heaolus, on sinu subjektiivne hinnang ning käsitlus selle koha pealt, mida sa pead silmas inimese heaolu all.
Minu nägemus on, et inimese heaolu on mõõdetav objektiivselt (eluea pikkus, tervislik seisukord, söögi ja hügieenitarvete kättesaadavus jne,) ja subjektiivselt (kuidas inimene ise hindab enda olukorda). Ma loodan, et sa ei hakka vastu vaidlema, kui ma ütlen et tänu tehnoloogia arengule on objektiivselt mõõdetud heaolu paranenud drastiliselt viimase sajandi jooksul. Samas ei saa seda väita subjektiivse heaolutunde osas (mida ka sina vist oma demagoogiaga taga ajad) - inimene arenenud ühiskonnas on keskeltläbi vähem õnnelik kui ta on seda vähemarenenud ühiskonnas (oli mingi maailmapanga uurimus, ei mäleta enam linki). Aga samas näitab see ka seda, et arenenud ühiskonna inimesed oskavad rohkem tahta, nende ootused ja nõudmised on suuremad ja heaolulävi kõrgem.
Kas see on hea või halb on, nagu juba ennegi mainitud, puhtalt subjektiivne. Ja ei adu ma, mis on sul pankade vastu - nad täidavad täpaselt samasugust ühiskondlikku rolli, nagu kõik teised vahendajad (loe: "liigkasuvõtjad"). Pangad viivad kokku laenuvõtjad ja laenuandjad (ehk siis inimesed, kelle jaoks raha väärtus ajahetkel t+1 on erinev - puhtalt subjektiivne lähenemine) ning pakuvad võimaluse nende tegevuste ajahorisontide ühtlustamiseks (laenamine tavaliselt on lühema ajahorisondiga kui laenu võtmine), võttes osapoolte riski enda peale. Loomulikult peab selline tegevus olema kasumlik, selleks et keegi seda üldse tahaks pakkuda ning mulle tundub, et sinu jaoks on lihtsalt kasum=evil (eriti kui see tegevus mingi füüsilise tootmisega seotud ei ole). Kas ma eksin palju, kui pakun, et hetkel maailmas ülekaalus olev majanduskorraldus ei kuulu just sinu lemmikute hulka?
B.
kusjuures mäletan ka mina vägagi hästi aega enne internetti ja googlit ning ei igatse seda põrmugi taga. Ehk siis veelkord - puhtalt subjektiivsete näitajate alusel loomulikult internet ei pruugi omada mingit tähtsust sinule kui subjektile. Aga objektiivsetest näitajatest lähtuvalt on inimene internetiga paremas olukorras kui inimene ilma internetita. Mul pole selle vastu midagi, kui sulle piisab päevalehe lugemisest ning uutest uudistest, kuid ma eelistan _tasuta_ ja märksa mahukamat internetti enda uudiste saamiseks. Ja nüüd - kas ma olen paremas olukorras kui sina, sest mul on rohkem inffi ja ma ei maksa selle eest midagi, sinul läheb aga otsekorraldusega papp ludinal mingi meediaettevõtte pangakontole?
B.
B.
Heaolu ei seisne asjades, minu suhe subjektiivsesse heaolusse pole demagoogiline vaid kogemuslik ja filosoofiline. Muide, mina ei arva, et oleks vähem õnnelik, mina arvan, et õnnelikkuse tase on stabiilne.
Inimene pole mitte darwinistlik, vaid sotsiaalne olend. Loeb see ja ainult see kuidas "teistel ka" on - inimene tahab olla teistega sarnane. Pole netti, POLE vajadus teada saada mis toimub Austraalias. On net, ON vajadus teada saada, kuna kõik tahavad teada saada ja saavadki. Kumb olukord on "arenenum" ? Pea pole prügikast. maht konstante. Ehk see kui sinul on nüüd palju inffi, ei puhu pilli kuna kõigil on, enne sul ei olnud ja kõigil polnud. Status quo ajas missugune!
Panga vastu pole mul muud kui, et ta tekitab tarbijaile vajadusi (ja hulgaliselt) mida neil ei ole ning siis asub neid muudkui rahuldama. Laen on eriasi, aga kaardid jms ei lähe kohe mitte.
No nüüd on siis hea koht see mõttevahetus lõppenuks kuulutada - sina lähened asjale "kogemuslikust ja filosoofilisest" küljest ning mina üritasin teemat "objektiivsesse ja majanduslikku" kasti toppida.
Ühesõnaga täiesti võimatu on meil konsensusele jõuda, sest räägime hoopis erinevatest asjadest. Kui sa väitleksid minuga teemal "internet ja majandus" ning mõtleksid majanduse all seda aegunud käsitlust, mida vist praeguselgi ajal ülikoolides õpetatakse, siis oleks hoopis teine jutt.
Loeme siis teema ammendatuks ning mitte just eriti viljakaks. Filosofia pole minu ala ning kuna ta vähemalt mind ära ei toida, siis jätan selle nii finantsiliselt kui vaimult rikkamatele.
Edu,
B.
Ühesõnaga täiesti võimatu on meil konsensusele jõuda, sest räägime hoopis erinevatest asjadest. Kui sa väitleksid minuga teemal "internet ja majandus" ning mõtleksid majanduse all seda aegunud käsitlust, mida vist praeguselgi ajal ülikoolides õpetatakse, siis oleks hoopis teine jutt.
Loeme siis teema ammendatuks ning mitte just eriti viljakaks. Filosofia pole minu ala ning kuna ta vähemalt mind ära ei toida, siis jätan selle nii finantsiliselt kui vaimult rikkamatele.
Edu,
B.
näedsa - pea ei mäletagi enam kõike. Ehk uurimus, millele enne viitasin on tehtud hoopis sellise organisatsiooni poolt nagu World Values ning viimase tabeli võite leida aadressilt http://www.worldvaluessurvey.org/. Seal ka Eesti sees (82 riiki), muljetavaldaval 1-sel kohal "Low" grupis. Kuid pole hullu, vähemalt pole me miinustes.
B.
B.
Internet kui sihuke peaks olema miskit militaarleiutis. Et suhtlemiseks ja loomisel oli tingumus, et seda segi pommitada/hävitada jne ei saaks.
See info üleküllus hakkab tänaseks häirima küll, igatsorti nigeerlaste kirjad ja muu rähk.
Kui aga miskit sorti tõsisemat asja tahad teha tuleb ikka kodanikega näost-näkku suhelda ja pitsike kummutada. Väiksematele inimestele sobib ekiri ka hästi, paremini kui helistamine miski pärast.
See info üleküllus hakkab tänaseks häirima küll, igatsorti nigeerlaste kirjad ja muu rähk.
Kui aga miskit sorti tõsisemat asja tahad teha tuleb ikka kodanikega näost-näkku suhelda ja pitsike kummutada. Väiksematele inimestele sobib ekiri ka hästi, paremini kui helistamine miski pärast.
TNT meil müügiagent näib olevat. Ei tea kus? :-)
koik asjad on lyhikeses perspektiivis ylehinnatud ja pikas perspektiivis alahinnatud
alati ei pea koike faktide pohjal järeldama, inimesel on ka nö seljaaju m6tlemine.
selleks et teada et 9 korruselt surnuks kukkuda pole vaja eriti arvutada.
ja nii tekibki kaks maailma, aboveworld kus on mitteanonyymne, koike kontrollitakse jne
ja underworld, kus on anonyymne varaste ja röövlite brutaalne maailm :)
kui internet on maas ja miski tarne viibib, voib juhtuda et keegi saab surma.
see ei saa olla loose-win situatsioon.
internet ei too majanduskasvu kaasa, sest ta SÄÄSTAB, samal ajal kui majandusdkasv on sisuliselt RAISKAMINE.
tehnoloogiline areng PARANDAB elukvaliteeti. aga elukvaliteet ise muudkui läheb yha noudlikumaks. inimese, ja iga loodusliku asja, omadus on areneda yha kaugemale ning paljuneda. lihtsalt tahe kasvab kiiremini kui voimalused.
pangakaardil on eeliseid : teginguajalugu naiteks, soomes pole firmal tsekki vaja v6tta kui krediitkaardiga maksad - saad krediitkaardi väljav6tte otse rmtpidamisse panna.
kindlasti enne raamatuid ei osatud ka vajada raamatukogusid naiteks :)
a kuidas ilma nendeta oleks teadus arenenud?
Buhveti tekstis väljatoodud objektiivne/subjektiivne heaolu on asja point. asi haakub hasti fyysilise/vaimse evolutsiooniga. keha funktsioonid on paremad kui eales varem, tervishoid, eluiga, elukvaliteet, söök, r66mud.. ehk ainult seks on kehvemaks läinud. (aids)
subjektiivne heaolu on arengu mootor. ja seda ei saa eirata nagu ka naiteks vedelikuvajadust.
arenenum on see, kes suudab teisi oma vajadusteks paremini ära kasutada.
a kas te ei arva, et info ylekyllus muutub inimesele varsti nii talutamatuks et loodus teeb hophop ja inimteadvuse parameetrid paranevad kardinaalselt? näiteks kirjakeel ja lugemine t6id kaasa suhtluse kiirenemise. tulevikus voibolla loobutakse keelest ja minnakse yle lyhenditele, nagu hiinas on märgid, millega saab sama visuaalse ruumiga edastada rohkem infot?
inimesed aga jäävad vist igavesti tahtma teiste inimestega suhelda m6ttetutel teemadel jainfovabalt. aga tuleb eristada eesmärgipohiselt, st kas eesmargiks on suhtlemine voi suhtlemine on ainult vahend.
alati ei pea koike faktide pohjal järeldama, inimesel on ka nö seljaaju m6tlemine.
selleks et teada et 9 korruselt surnuks kukkuda pole vaja eriti arvutada.
ja nii tekibki kaks maailma, aboveworld kus on mitteanonyymne, koike kontrollitakse jne
ja underworld, kus on anonyymne varaste ja röövlite brutaalne maailm :)
kui internet on maas ja miski tarne viibib, voib juhtuda et keegi saab surma.
see ei saa olla loose-win situatsioon.
internet ei too majanduskasvu kaasa, sest ta SÄÄSTAB, samal ajal kui majandusdkasv on sisuliselt RAISKAMINE.
tehnoloogiline areng PARANDAB elukvaliteeti. aga elukvaliteet ise muudkui läheb yha noudlikumaks. inimese, ja iga loodusliku asja, omadus on areneda yha kaugemale ning paljuneda. lihtsalt tahe kasvab kiiremini kui voimalused.
pangakaardil on eeliseid : teginguajalugu naiteks, soomes pole firmal tsekki vaja v6tta kui krediitkaardiga maksad - saad krediitkaardi väljav6tte otse rmtpidamisse panna.
kindlasti enne raamatuid ei osatud ka vajada raamatukogusid naiteks :)
a kuidas ilma nendeta oleks teadus arenenud?
Buhveti tekstis väljatoodud objektiivne/subjektiivne heaolu on asja point. asi haakub hasti fyysilise/vaimse evolutsiooniga. keha funktsioonid on paremad kui eales varem, tervishoid, eluiga, elukvaliteet, söök, r66mud.. ehk ainult seks on kehvemaks läinud. (aids)
subjektiivne heaolu on arengu mootor. ja seda ei saa eirata nagu ka naiteks vedelikuvajadust.
arenenum on see, kes suudab teisi oma vajadusteks paremini ära kasutada.
a kas te ei arva, et info ylekyllus muutub inimesele varsti nii talutamatuks et loodus teeb hophop ja inimteadvuse parameetrid paranevad kardinaalselt? näiteks kirjakeel ja lugemine t6id kaasa suhtluse kiirenemise. tulevikus voibolla loobutakse keelest ja minnakse yle lyhenditele, nagu hiinas on märgid, millega saab sama visuaalse ruumiga edastada rohkem infot?
inimesed aga jäävad vist igavesti tahtma teiste inimestega suhelda m6ttetutel teemadel jainfovabalt. aga tuleb eristada eesmärgipohiselt, st kas eesmargiks on suhtlemine voi suhtlemine on ainult vahend.
ahjaa, internet samal ajal säästab ja samal ajal annab uusi business v6imalusi.
kas odavlennudfirmad oleks ilma internetita olemas? kui palju raha säästab elektrooniline pangandus? ma näiteks olen mitu kuud teinud tööd ilma et fyysiliselt oleks eriti kellegagi kokku puutunud. ma ei pea ostma puudest tehtud paberil raamatuid et sekvensida. netist ostmine on yldjuhul odavam, jääb rohkem raha kohalikele tarbida. jne jne.
seega, interneti kokkujooks on analoogne naftakriisiga.
ainult palju hullem
kas odavlennudfirmad oleks ilma internetita olemas? kui palju raha säästab elektrooniline pangandus? ma näiteks olen mitu kuud teinud tööd ilma et fyysiliselt oleks eriti kellegagi kokku puutunud. ma ei pea ostma puudest tehtud paberil raamatuid et sekvensida. netist ostmine on yldjuhul odavam, jääb rohkem raha kohalikele tarbida. jne jne.
seega, interneti kokkujooks on analoogne naftakriisiga.
ainult palju hullem
Ei mina usu, et TNT kusagil müügiagent on, kui keegi mulle midagi müüa tahab, mida mul vaja pole, siis tema e-kirjale ma kindlasti ei viici vastata, aga telefonikõne kuulan vähemalt ära. Muidugi kui viicib mobla peale helistada.
rig,
oled sa ikka päris kindel, et tehnoloogiline areng alati parandab elukvaliteeti? Täna on võimalik valida mingi paarisaja tuhande CD hulgast muusikat. On minu elu nüüd kvaliteetsem kui minu esivanemal kelle muusikaline kogemus piirdus sellega mida külatoas ise mängis või rändmoosekanti kuulas. Kas palju muusikat on parem kui vähem. Võib-ollaminu esivanemad said sellest piiratud valikust suurema naudingu kui mina piiramatust?
Kui sa saad tahta mida iganes ja saad selle kätte kohe, siis tulemuseks on olukord kus sa ei tea enam midagi tahta - kõik on, aga miski sellest ei koti. Äkki oleks parem kui on vähe tahta ja veel vähem saada, siis on see mis on ka oluline.
oled sa ikka päris kindel, et tehnoloogiline areng alati parandab elukvaliteeti? Täna on võimalik valida mingi paarisaja tuhande CD hulgast muusikat. On minu elu nüüd kvaliteetsem kui minu esivanemal kelle muusikaline kogemus piirdus sellega mida külatoas ise mängis või rändmoosekanti kuulas. Kas palju muusikat on parem kui vähem. Võib-ollaminu esivanemad said sellest piiratud valikust suurema naudingu kui mina piiramatust?
Kui sa saad tahta mida iganes ja saad selle kätte kohe, siis tulemuseks on olukord kus sa ei tea enam midagi tahta - kõik on, aga miski sellest ei koti. Äkki oleks parem kui on vähe tahta ja veel vähem saada, siis on see mis on ka oluline.
priitp, jan väidan.
vaata mistahes näitajat - eluiga, surevus, haigused, vaba aja / tööaja suhe jne jne.
ja ma saan ka kuulata judas priesti mitte meie meest eksole, tänu tööstusele.
loodus väidab, et suurem/erinev valik on parem. muidu ei oleks tekkinud kahte sugu,
mehed ei eelistaks blonde, blondid ei eelistaks neegred ja hispaanlannad rooclasi.
rikkurid räägivad et vaesel on see hea omadus et ta arvab et raha teeb asja paremaks.
omast kogemusest ytlen et ainus asi mis r66msaks teeb on teistest parem olemine :))
ja koige koige on loomulikult ise loomine. eriti muusika.. ja laste :)
ja koik see areng on seega tänu sellele et moned tyybid tahavad a)luua b)teistest paremad olla. ylejäänud lihtsalt aktsepteerivad arengu. muidu sureks välja.
vaata mistahes näitajat - eluiga, surevus, haigused, vaba aja / tööaja suhe jne jne.
ja ma saan ka kuulata judas priesti mitte meie meest eksole, tänu tööstusele.
loodus väidab, et suurem/erinev valik on parem. muidu ei oleks tekkinud kahte sugu,
mehed ei eelistaks blonde, blondid ei eelistaks neegred ja hispaanlannad rooclasi.
rikkurid räägivad et vaesel on see hea omadus et ta arvab et raha teeb asja paremaks.
omast kogemusest ytlen et ainus asi mis r66msaks teeb on teistest parem olemine :))
ja koige koige on loomulikult ise loomine. eriti muusika.. ja laste :)
ja koik see areng on seega tänu sellele et moned tyybid tahavad a)luua b)teistest paremad olla. ylejäänud lihtsalt aktsepteerivad arengu. muidu sureks välja.
kui ma ei eksi, siis oli Hannu Kari ka Y2K suur jutlustaja. ning veelkord rõhutades - kui mu mälu ei peta - siis on dr Kari seotud ka ühe soome arvutiturva firmaga, kes just sedasorti probleeme lahendab...
parandage, kui eksin