Kas vastab tõele, et Inteli Pentium 4 on paremini ettevalmistatud 64 bittiste operatsioonisüsteemide tulekuks kui AMD Athloni seeria?
Väidetavalt pole Microsoft huvitatud AMD 64-bittise platformi toetusest. Kes teab lähemalt?
Küsimuse võiks vast teist pidi esitada: Keda toetavad tarkvaratootjad?
P4 on puhtalt 32-bitise tarkvara protsessor, nagu ka Athlon. Itanium on 64-bitine - esimene omataoline Inteli silmarõõm. AMD'l on samuti 64-bitine prose tulemas. Nende suurim vahe on selles, et Itanium on vana käsustikuga programmide jaoks kasutu. AMD oma aga töötab ka vana käsustikuga kiiremini (AMD eesmärk). Ma ei tea, kas AMD'l uut käsustikku tulebki. Et Itanium'ist midagi paremat kätte saada, tuleb tema jaoks uus tarkvara kirjutada või porida.
Lähtuvalt nendest erinevustest võib öelda, et Inteli puhul on tarkvaratootjate kiire ja täielik toetus Itaniumile eluliselt vajalik. AMD elab selle üle, et esialgu näiteks MS tema 64-bitisele prosele tähelepanu ei pööra.
P4 on puhtalt 32-bitise tarkvara protsessor, nagu ka Athlon. Itanium on 64-bitine - esimene omataoline Inteli silmarõõm. AMD'l on samuti 64-bitine prose tulemas. Nende suurim vahe on selles, et Itanium on vana käsustikuga programmide jaoks kasutu. AMD oma aga töötab ka vana käsustikuga kiiremini (AMD eesmärk). Ma ei tea, kas AMD'l uut käsustikku tulebki. Et Itanium'ist midagi paremat kätte saada, tuleb tema jaoks uus tarkvara kirjutada või porida.
Lähtuvalt nendest erinevustest võib öelda, et Inteli puhul on tarkvaratootjate kiire ja täielik toetus Itaniumile eluliselt vajalik. AMD elab selle üle, et esialgu näiteks MS tema 64-bitisele prosele tähelepanu ei pööra.
64 bitise platvormi sõjas on Intelil teised vaenlased kui AMD.
Seal üritab Intel trügida turule, kus on juba aastaid ees olnud teised tegijad- Sun Ultrasparc, Compaq Alpha, IBM PowerPC protsessoritega. Need on 64bitised olnud juba aastaid ja need on praeguseks hetkeks juba mitmenda põlvkonna tooted (= stabiilsus ja lai tarkvaratugi).
Lisaks veel HP om PA-RISC protsessoritega, kellega koos Intel Itaniumit välja töötas ja kelle enda strateegia selles kontekstis väga ebaselge on. Ehk siis kumb on tuleviku platvorm IA64 (Intel) või PA-RISC.
Igatahes on Intel võtnud ette väga suure ja riskantse sammu- Itanium on täiesti uue käsustikuga s.t. ei sobi kokku olemasoleva tarkvaraga, kõik tuleb uus kirjutada, uue seni ainult teoorias kasutatud arhitektuuriga (VLIW) ning nagu esialgsed testid on näidanud, küllaltki aeglane.
Reaalsesse kasutusse läheb alles Itaniumi järglane McKinley (peaks ilmuma järgmise aasta lõpus), kuid
tegelikku konkurentsi ülalmainituile hakatakse pakkuma allest paari aasta pärast.
Igatahes tulevad põnevad ajad, ja ma ei arva, et nad Intelile kerged saavad olema.
Seal üritab Intel trügida turule, kus on juba aastaid ees olnud teised tegijad- Sun Ultrasparc, Compaq Alpha, IBM PowerPC protsessoritega. Need on 64bitised olnud juba aastaid ja need on praeguseks hetkeks juba mitmenda põlvkonna tooted (= stabiilsus ja lai tarkvaratugi).
Lisaks veel HP om PA-RISC protsessoritega, kellega koos Intel Itaniumit välja töötas ja kelle enda strateegia selles kontekstis väga ebaselge on. Ehk siis kumb on tuleviku platvorm IA64 (Intel) või PA-RISC.
Igatahes on Intel võtnud ette väga suure ja riskantse sammu- Itanium on täiesti uue käsustikuga s.t. ei sobi kokku olemasoleva tarkvaraga, kõik tuleb uus kirjutada, uue seni ainult teoorias kasutatud arhitektuuriga (VLIW) ning nagu esialgsed testid on näidanud, küllaltki aeglane.
Reaalsesse kasutusse läheb alles Itaniumi järglane McKinley (peaks ilmuma järgmise aasta lõpus), kuid
tegelikku konkurentsi ülalmainituile hakatakse pakkuma allest paari aasta pärast.
Igatahes tulevad põnevad ajad, ja ma ei arva, et nad Intelile kerged saavad olema.
Tore, et INTEL püüab ka 64-bitise protsessoriga valmis saada, kahju, et DELFI pole koolis käinud ega oska Eesti keeles kirjutada - <64-bitise>, mitte <64 bittise>.
dici
dici
Pentium 4? 64 -bitise softi jaoks? Sihukest asja pole pikka aega kuulnud. Kui sellist asja lugedes jääb mulje, et küsija prosedest ainult pensionäride juttude kaudu teab ;)
INTEL PENTIUM 4 ON 32-BITINE PROTSESSOR
AMD ATHLON ON KA 32-BITINE PROTSESSOR
Seega on mõlemad võrdsel hulgal ette valmistatud 64-bitiste operatsioonisüsteemide jaoks - s.t polegi. AMD teeb uue 64-bitise (x86-64) käsustiku, Intelil on oma (IA-64) 64-bitine käsustik.
Üldiselt hakkab AMD uus prose enamikke asju tegema traditsiooniliselt ja läbiproovitud meetoditega, nendeks on siis x86 käsud RISCi mikrooperatsioonide kaasabil. Intelil on WLIW IA64 suhteliselt proovimata ja pealegi pidi WLIW tagama parema effektiivsuse ainult teatud, suhteliselt väheesineva koodi(hulga) puhul. SUN olevat ka kunagi WLIWi ajanud ja loobunud.
Pealegi on praegu veel vara ennustada, kumb parem on, kas AMD x86-64 või Inteli IA64 käsustik, kuna kummagi paremaid külgi pole veel näidatud ja tegelikus elus rakendamist pole kah veel nähtud.
Intel on Itaniumi ilmumist juba niiii palju edasi lükanud, et poleks ime, kui see jääbki tulemata (pidi asi ju juba rivaalide poolt kiiruse/hinna suhtes ületatud olema) ja IA64 ei tundu olema suurte töösagedustega sobiv. Seetõttu 2002 võib AMD (Sledgehammer) x86-64 3+? GHz hästi lüüa igasuguses töös 1GHz IA64 Itaniumi :) Ikkagi on IA64 puudus ülikõrge hind. Kas 100 Athloni(1GHz) teeksid ära 4 Itaniumi(733Mhz) arvutustöö? Ilmselt küll ja oleksid odavamad ja kiiremad, sest ega Itanuim ikka 30 käsku taktiga ära ei tee. Pealegi on IA64 rohkem suurserveritele mõeldud.
MS kohta niipalju, et keegi ei tea asja täpselt. Igatahes peaks Whistler olema ehitatud rohkem 32-bitise kui 64-bitise platvormi jaoks ja ei tea seega, kas kumbki MS toetusest niipea veel kasu saab. :(
INTEL PENTIUM 4 ON 32-BITINE PROTSESSOR
AMD ATHLON ON KA 32-BITINE PROTSESSOR
Seega on mõlemad võrdsel hulgal ette valmistatud 64-bitiste operatsioonisüsteemide jaoks - s.t polegi. AMD teeb uue 64-bitise (x86-64) käsustiku, Intelil on oma (IA-64) 64-bitine käsustik.
Üldiselt hakkab AMD uus prose enamikke asju tegema traditsiooniliselt ja läbiproovitud meetoditega, nendeks on siis x86 käsud RISCi mikrooperatsioonide kaasabil. Intelil on WLIW IA64 suhteliselt proovimata ja pealegi pidi WLIW tagama parema effektiivsuse ainult teatud, suhteliselt väheesineva koodi(hulga) puhul. SUN olevat ka kunagi WLIWi ajanud ja loobunud.
Pealegi on praegu veel vara ennustada, kumb parem on, kas AMD x86-64 või Inteli IA64 käsustik, kuna kummagi paremaid külgi pole veel näidatud ja tegelikus elus rakendamist pole kah veel nähtud.
Intel on Itaniumi ilmumist juba niiii palju edasi lükanud, et poleks ime, kui see jääbki tulemata (pidi asi ju juba rivaalide poolt kiiruse/hinna suhtes ületatud olema) ja IA64 ei tundu olema suurte töösagedustega sobiv. Seetõttu 2002 võib AMD (Sledgehammer) x86-64 3+? GHz hästi lüüa igasuguses töös 1GHz IA64 Itaniumi :) Ikkagi on IA64 puudus ülikõrge hind. Kas 100 Athloni(1GHz) teeksid ära 4 Itaniumi(733Mhz) arvutustöö? Ilmselt küll ja oleksid odavamad ja kiiremad, sest ega Itanuim ikka 30 käsku taktiga ära ei tee. Pealegi on IA64 rohkem suurserveritele mõeldud.
MS kohta niipalju, et keegi ei tea asja täpselt. Igatahes peaks Whistler olema ehitatud rohkem 32-bitise kui 64-bitise platvormi jaoks ja ei tea seega, kas kumbki MS toetusest niipea veel kasu saab. :(
asi,
Loomulikult pole asjatundja, sellepärast ma teema foorumisse üles panin.
Lasin hommikul silmad käia üle Fool.com-is avaldatud loo:
Intel's Pentium 4 Comeback
Ei usu, et pensionäre lihtsalt ninapidi veetakse...
Loomulikult pole asjatundja, sellepärast ma teema foorumisse üles panin.
Lasin hommikul silmad käia üle Fool.com-is avaldatud loo:
Intel's Pentium 4 Comeback
Ei usu, et pensionäre lihtsalt ninapidi veetakse...
Graafik,
Lugesin samuti seda artiklit. Arvan, et seda artiklit ei tasu eriti tõsiselt võtta. Ühelt poolt oli neil õigus - P4 omadused tulevad esile siis, kui tarkvara on selle jaoks ümber kompileeritud. Teisalt, viide radikaalsetele uuendustele protsessoris ei ole just kõige vettpidavamad. Protsessor on disainitud rohkem GHz-de müügiks. Neid saab P4 puhul kergemini tõsta, kui Athloni puhul. Kuna keskmine ostja vaatab neid hertse, siis on P4 müügiedu garanteeritud. MIA
Lugesin samuti seda artiklit. Arvan, et seda artiklit ei tasu eriti tõsiselt võtta. Ühelt poolt oli neil õigus - P4 omadused tulevad esile siis, kui tarkvara on selle jaoks ümber kompileeritud. Teisalt, viide radikaalsetele uuendustele protsessoris ei ole just kõige vettpidavamad. Protsessor on disainitud rohkem GHz-de müügiks. Neid saab P4 puhul kergemini tõsta, kui Athloni puhul. Kuna keskmine ostja vaatab neid hertse, siis on P4 müügiedu garanteeritud. MIA
Oh issand. Ilmselt pean ma ka ise natuke protsessorite koha pealt sõna võtma. Hakkame asja lahka terminite kaupa:
GHz:
Gigahertside maania võib nüüdseks maha kriipsutada. Pärast seda, kui olemasoleva tarkvara testides AMD 1GHz CPU sõna otseses mõttes lömastas 1.3GHz Inteli, pole ajakirjandus enam sõnu kokku hoidnud. Intel proovib ennast küll rehabiliteerida väitega, et kui tarkvara optimiseerida nende uue käsustikuga, siis tulemused on siiski kiiremad ei aita. Nimelt teatas AMD, et võtab SSE-2 samuti kasutusele. Vorst vorsti vastu ja tulemused on näha. Üks vorst on suurem. GHz-de müük enam ei ruuli.
64-bit:
Inimesed ei kujuta ette, mida 64 bitti neile tegelikult annab. Neile tundub trendikas sõna, kuid kas see on kõik? 64bitti võimaldab adresseerida rohkem mälu. 64 bitti võimaldab kasutada suuremaid registreid (loe: matemaatika muutub KÕVASTI kiiremaks). Põhjusi on muidki. Näiteks Intel viskas oma CPU corest lõpuks ometi minema kõikvõimalikud 16 bitised rudimendid. kuna AMD core on hulga uuem, on neil ka lihtsam oma protsessoreid 64-bitiseks muuta, kuna nende tehnoloogia on lihtsalt kaasaegsem. Samas kas 64 bitti annab midagi desktop kasutajale? Lühike vastus on "ei" ja pikem vastus on "jah, kuid mitte enne paari aastat". Samas serveriturul on juba nõudlus olemas. Serveritel on adresseerimine juba ammu probleemiks. Muide ka multiprotsessorite rakendused on juba 64 bitiseid protsessoreid disainides algusest peale arvesse võetud. 64 bitti seal küll otseselt kaasa ei aita (kaudselt aga küll), kui just sihtturg (serveriturg) on selline, mis tahab näha just multiprotsessoritega masinaid. Serveriturg pole ka nii hinnatundlik, sealt ka tala. AMD protsessorit võiks tinglikult lugeda "üleminekuprotsessoriks". Ma usun, et nad 64-bitisele turule mingeid lootuseid ei pane, kui nad ei ole enda seljataguses sugugi kindlad: nagu tuntud ateist Voltaire, kes kutsus ikkagi preestri oma surivoodile, "lihtalt igaks juhuks". Las siis aeg näitab. Sun on turul juba suht puhta vuugi teinud, nii et ...
Üldiselt kui Intelil see trikk mida ta teha proovib, õnnestub, on AMD suhteliselt hädas. Itanium ON innvatiivne ning samm edasi. GHz-de puudus torgib silma ainult desktopimarketi meestele (ühesõnaga prügikaladele), serveriturul on tunda Suni poolset kiiret vasaraviibutamise vuhinat -- rauda tuleb taguda niikaua kuni ta on kuuma ja niikaua, kuni keegi pole sult seda sisse vehkinud.
GHz:
Gigahertside maania võib nüüdseks maha kriipsutada. Pärast seda, kui olemasoleva tarkvara testides AMD 1GHz CPU sõna otseses mõttes lömastas 1.3GHz Inteli, pole ajakirjandus enam sõnu kokku hoidnud. Intel proovib ennast küll rehabiliteerida väitega, et kui tarkvara optimiseerida nende uue käsustikuga, siis tulemused on siiski kiiremad ei aita. Nimelt teatas AMD, et võtab SSE-2 samuti kasutusele. Vorst vorsti vastu ja tulemused on näha. Üks vorst on suurem. GHz-de müük enam ei ruuli.
64-bit:
Inimesed ei kujuta ette, mida 64 bitti neile tegelikult annab. Neile tundub trendikas sõna, kuid kas see on kõik? 64bitti võimaldab adresseerida rohkem mälu. 64 bitti võimaldab kasutada suuremaid registreid (loe: matemaatika muutub KÕVASTI kiiremaks). Põhjusi on muidki. Näiteks Intel viskas oma CPU corest lõpuks ometi minema kõikvõimalikud 16 bitised rudimendid. kuna AMD core on hulga uuem, on neil ka lihtsam oma protsessoreid 64-bitiseks muuta, kuna nende tehnoloogia on lihtsalt kaasaegsem. Samas kas 64 bitti annab midagi desktop kasutajale? Lühike vastus on "ei" ja pikem vastus on "jah, kuid mitte enne paari aastat". Samas serveriturul on juba nõudlus olemas. Serveritel on adresseerimine juba ammu probleemiks. Muide ka multiprotsessorite rakendused on juba 64 bitiseid protsessoreid disainides algusest peale arvesse võetud. 64 bitti seal küll otseselt kaasa ei aita (kaudselt aga küll), kui just sihtturg (serveriturg) on selline, mis tahab näha just multiprotsessoritega masinaid. Serveriturg pole ka nii hinnatundlik, sealt ka tala. AMD protsessorit võiks tinglikult lugeda "üleminekuprotsessoriks". Ma usun, et nad 64-bitisele turule mingeid lootuseid ei pane, kui nad ei ole enda seljataguses sugugi kindlad: nagu tuntud ateist Voltaire, kes kutsus ikkagi preestri oma surivoodile, "lihtalt igaks juhuks". Las siis aeg näitab. Sun on turul juba suht puhta vuugi teinud, nii et ...
Üldiselt kui Intelil see trikk mida ta teha proovib, õnnestub, on AMD suhteliselt hädas. Itanium ON innvatiivne ning samm edasi. GHz-de puudus torgib silma ainult desktopimarketi meestele (ühesõnaga prügikaladele), serveriturul on tunda Suni poolset kiiret vasaraviibutamise vuhinat -- rauda tuleb taguda niikaua kuni ta on kuuma ja niikaua, kuni keegi pole sult seda sisse vehkinud.
to Graafik:
Lugesin ka toda fool.com artiklit, kuna ühes kohas teatati, et niipalju BS-i ühes kohas koos pole pikka aega nähtud :) See, kes selle artikli kirjutas, pole keegi muu kui tavaline börsimaakler/keegi muu börsitegelane, kes lambipirni vahetamiseks töömehed kohale kutsub ja protsessoritest teab tema küll vist ainult vanaema räägitud muinasjuttude kaudu :( Veelkord tõestus, et ainult börsianalüütikud suudavad mitte millestki suure tühja kuulujutu lahti lasta, mida kõik usuvad. Nemad olid ju ka need, kes 2000 alguses AMD maha tegid, ise absoluutselt asja jagamata.
Kui tahad midagi protsessoritest teada kindlamalt, vaata näiteks saite, mille juurde on kirjutatud, et nad riistvaraga tegelevad on (ära Sharkeys Extreme'i ka vaata, seal on ka tihti BS-i)
Ah jaa, ära DELFI riistvarauudiseid ka eriti tõsiselt võta, neil on juba teistelt mahakirjutamisega tõsiseid raskusi ;)
to pronto:
64 bitisesse registrisse mahub ~2*10'19 (loe 10 astmes 19) arv ja 32-bitisesse ~4*10'9 arv. Aga täisarvude arvutused eriti palju 32-bitisest suuremaid arve ei vaja ja FP-arvutustes on juba 80+ -bitised registrid. 64 bitised registrid on ikka 64-bitiste aadresside hoidmiseks kasulikud rohkem... Paranda, kui millestki valesti aru sain ;)
Lugesin ka toda fool.com artiklit, kuna ühes kohas teatati, et niipalju BS-i ühes kohas koos pole pikka aega nähtud :) See, kes selle artikli kirjutas, pole keegi muu kui tavaline börsimaakler/keegi muu börsitegelane, kes lambipirni vahetamiseks töömehed kohale kutsub ja protsessoritest teab tema küll vist ainult vanaema räägitud muinasjuttude kaudu :( Veelkord tõestus, et ainult börsianalüütikud suudavad mitte millestki suure tühja kuulujutu lahti lasta, mida kõik usuvad. Nemad olid ju ka need, kes 2000 alguses AMD maha tegid, ise absoluutselt asja jagamata.
Kui tahad midagi protsessoritest teada kindlamalt, vaata näiteks saite, mille juurde on kirjutatud, et nad riistvaraga tegelevad on (ära Sharkeys Extreme'i ka vaata, seal on ka tihti BS-i)
Ah jaa, ära DELFI riistvarauudiseid ka eriti tõsiselt võta, neil on juba teistelt mahakirjutamisega tõsiseid raskusi ;)
to pronto:
64 bitisesse registrisse mahub ~2*10'19 (loe 10 astmes 19) arv ja 32-bitisesse ~4*10'9 arv. Aga täisarvude arvutused eriti palju 32-bitisest suuremaid arve ei vaja ja FP-arvutustes on juba 80+ -bitised registrid. 64 bitised registrid on ikka 64-bitiste aadresside hoidmiseks kasulikud rohkem... Paranda, kui millestki valesti aru sain ;)
to asi:
lihtsurelikule annab asjast parema ülevaate informatsioon, et 2^32 on kõigest 4 gigabaiti. Oma olemuselt pakun ma, et isegi desktop masinatel on 2-3 aasta pärast nii palju mälu. Serveritel samas on juba praegult oluliselt suuremad mälumahud mängus. Ja seda sugugi mitte hiidfirmades. Aadresseerimisprobleem mõjutab tegelikult kõiki salvestusseadmeid, ka kõvakettaid ja 4GB kõvakettaid loetakse tänapäeval juba väikesteks. Loomulikult on võimalik "kombineerides", sisuliselt emuleerida 64-bitist aadresse, kuid kui sa kujutad täpselt ette, mida see tähendab, siis sa kujutad ka ette, miks see on halb mõte (mälu puhul näiteks tähendab see seda, et flat memory tuleb unustada, jne.). Selline metoodika lihtsustab ka aadressiruumi jagamisel mitmeprotsessorimasinate juures (ma pean silmas rohkem, kui kahe või nelja protsessoriga). Mis omakorda tõstab märkimisväärselt kiirust ning LOOMULIKULT ka stabiilsust. Serverite puhul on firmad tihtipeale nõus stabiilsuse nimel tihtipeale maksma kümneid kordi suuremat hinda.
lihtsurelikule annab asjast parema ülevaate informatsioon, et 2^32 on kõigest 4 gigabaiti. Oma olemuselt pakun ma, et isegi desktop masinatel on 2-3 aasta pärast nii palju mälu. Serveritel samas on juba praegult oluliselt suuremad mälumahud mängus. Ja seda sugugi mitte hiidfirmades. Aadresseerimisprobleem mõjutab tegelikult kõiki salvestusseadmeid, ka kõvakettaid ja 4GB kõvakettaid loetakse tänapäeval juba väikesteks. Loomulikult on võimalik "kombineerides", sisuliselt emuleerida 64-bitist aadresse, kuid kui sa kujutad täpselt ette, mida see tähendab, siis sa kujutad ka ette, miks see on halb mõte (mälu puhul näiteks tähendab see seda, et flat memory tuleb unustada, jne.). Selline metoodika lihtsustab ka aadressiruumi jagamisel mitmeprotsessorimasinate juures (ma pean silmas rohkem, kui kahe või nelja protsessoriga). Mis omakorda tõstab märkimisväärselt kiirust ning LOOMULIKULT ka stabiilsust. Serverite puhul on firmad tihtipeale nõus stabiilsuse nimel tihtipeale maksma kümneid kordi suuremat hinda.
to pronto:
Ei noh, adresseerimisega olen ma igati nõus, sa pakkusid "64 bitti võimaldab kasutada suuremaid registreid (loe: matemaatika muutub
KÕVASTI kiiremaks).", ei saanud aru, kuidas matt oluliselt kiiremaks läheb 64-bitist kasutades (1+1=2 ikkagi ju). Arvutusprotsesse saaks kiiremaks teha, kui just nimelt rohkem (kui praegu x86 kasutab) erinevaid registreid kasutusele võetaks :) Siiski...
Täiesti nõus, et 64-bitine adresseerimine läheb kiiremaks 64-bitiste registritega, aga aadresside arvutus pole alati ainult 1+1 ja aadressi arvutatakse praegu suht harva ühe registri abil anyway. Muide, 286 on 16-bitine prose 16-bitiste registritega aga aadressi saab töödelda 24-bitiselt. Aadresse liidetakse ja lahutatakse ja igast keemiat tehakse, aga 64-bitise aadressiruumi jaoks pole ikkagi 64-bitist käsustikku/protsessorit ilmtingimata vaja. DMA korral ei peagi alati aadressid olema protsessoriga seotud. Mälukorralduse effektiivsuse tõstmiseks kasutatakse eriti aktiivselt virtuaalmälu, mis võtab aadresse niikuinii mitmest eri registrist ja mällu pöördutakse järjest vähem otse ühest registrist saadud aadressiga. Otseadreseerijad on ainult opsüsteemi käivitavad protsessid, need ju ikka 4GB ei taha :()
Ah jaa, ära taha igat välisseadme baiti otse adresseerida, see teeks asja ropult aeglaseks ;). Mainisid ka välisseadmete siseste aadresside puudust, vaat see tundus tõesti kummaline, nende elektroonika ei tööta ju x86-tehnoloogial :? ,neil ülesanne vaid liidesega kokku sobida.
Jällegi paranda, kui valesti läks!
Ei noh, adresseerimisega olen ma igati nõus, sa pakkusid "64 bitti võimaldab kasutada suuremaid registreid (loe: matemaatika muutub
KÕVASTI kiiremaks).", ei saanud aru, kuidas matt oluliselt kiiremaks läheb 64-bitist kasutades (1+1=2 ikkagi ju). Arvutusprotsesse saaks kiiremaks teha, kui just nimelt rohkem (kui praegu x86 kasutab) erinevaid registreid kasutusele võetaks :) Siiski...
Täiesti nõus, et 64-bitine adresseerimine läheb kiiremaks 64-bitiste registritega, aga aadresside arvutus pole alati ainult 1+1 ja aadressi arvutatakse praegu suht harva ühe registri abil anyway. Muide, 286 on 16-bitine prose 16-bitiste registritega aga aadressi saab töödelda 24-bitiselt. Aadresse liidetakse ja lahutatakse ja igast keemiat tehakse, aga 64-bitise aadressiruumi jaoks pole ikkagi 64-bitist käsustikku/protsessorit ilmtingimata vaja. DMA korral ei peagi alati aadressid olema protsessoriga seotud. Mälukorralduse effektiivsuse tõstmiseks kasutatakse eriti aktiivselt virtuaalmälu, mis võtab aadresse niikuinii mitmest eri registrist ja mällu pöördutakse järjest vähem otse ühest registrist saadud aadressiga. Otseadreseerijad on ainult opsüsteemi käivitavad protsessid, need ju ikka 4GB ei taha :()
Ah jaa, ära taha igat välisseadme baiti otse adresseerida, see teeks asja ropult aeglaseks ;). Mainisid ka välisseadmete siseste aadresside puudust, vaat see tundus tõesti kummaline, nende elektroonika ei tööta ju x86-tehnoloogial :? ,neil ülesanne vaid liidesega kokku sobida.
Jällegi paranda, kui valesti läks!
Niisiis .. vaatamata sellele, et masinas on rohkem, kui üks protsessor, kasutavad nad siiski sama mälu. Aadresseerimine ja sellega seotud konfliktid on tunduvalt lihtsamalt lahendatav, kui aadressiruumi on piisavalt. Kui tahad näha probleeme lihtsustatud kujul, uuri dualprotsessoritega masinate ülesehitust ja nende disainiga seotud probleeme.
Matemaatika kohta nii palju, et kui sa oled jälginud, mis toimub masinkoodis protsessoris, samuti konveiereid ja muid arhitektuurilisi gizmosi uurides, peaksid hakkama hoomama, kuskohast tõuseb jõudluses tulu.
Toore jõu kasv muidugi oluliselt lauaarvuteid ei koti, kus niikuinii masin enamuse ajast istub jõude või töötab alakoormusel.
Matemaatika kohta nii palju, et kui sa oled jälginud, mis toimub masinkoodis protsessoris, samuti konveiereid ja muid arhitektuurilisi gizmosi uurides, peaksid hakkama hoomama, kuskohast tõuseb jõudluses tulu.
Toore jõu kasv muidugi oluliselt lauaarvuteid ei koti, kus niikuinii masin enamuse ajast istub jõude või töötab alakoormusel.
suhteliselt huvitav jutt sellel teemal Yahoo boardil. Vaadata tuleks ka selle message reply'sid sama kirjutaja poolt, sest kogu jutt koosneb viiest messagest->>
http://messages.yahoo.com/bbs?.mm=FN&action=m&board=4687810&tid=amd&sid=4687810&mid=415289
http://messages.yahoo.com/bbs?.mm=FN&action=m&board=4687810&tid=amd&sid=4687810&mid=415289
Loen Salomoni x-faile ja näen, et AMD-le on 29 pealt ostusoovitus
haha!
64bitti
vliw... minu lapsep6lv :)
palju kavalamadki tehnoloogiad saadaval, naiteks TTA ehk transport triggered architecture. tsekake byte artiklit TTA
see on tech aspektist VÄGA lahe, lihtne ja ökonoomne viis. ja mis eriti seksikas, prosesid saab automaatselt genereerida spets taski jaoks!
teed softi valmis, lased labi kompaileri, tehakse sulle spetsiaalselt selle softi jaoks prose!!!
see oleks uus productivity rise! r&d laheks odavamaks ja me saaks astipalju embedded microstuffi..
ah et pc'le ka? kas poleks kift kui sul oleks IGAS komponendis oma prose? aimiin molu prose tegeleb graafikaga, kbd prose tegeleb tekstiga.. ja koik muudkui liigutavad datat omavahel, ja miski math undstuff tehakse kuskil kolkas suure array prosede poolt!!! lahe!
selle idee jargi saaks yles ehitada kogu arvuti, mis teeks asja lihtsamaks. minuariust on see 64 bitile yleminek just TECHNOLOGICAL murdepunkt, ehk voibolla keegi kolmas tuleb ja teeb ära.
www.byte.com artikkel "transport triggered architectures", lisaks ka hollandi ylikool kes tegeleb sellega: http://ce.et.tudelft.nl/MOVE/
64bitti
vliw... minu lapsep6lv :)
palju kavalamadki tehnoloogiad saadaval, naiteks TTA ehk transport triggered architecture. tsekake byte artiklit TTA
see on tech aspektist VÄGA lahe, lihtne ja ökonoomne viis. ja mis eriti seksikas, prosesid saab automaatselt genereerida spets taski jaoks!
teed softi valmis, lased labi kompaileri, tehakse sulle spetsiaalselt selle softi jaoks prose!!!
see oleks uus productivity rise! r&d laheks odavamaks ja me saaks astipalju embedded microstuffi..
ah et pc'le ka? kas poleks kift kui sul oleks IGAS komponendis oma prose? aimiin molu prose tegeleb graafikaga, kbd prose tegeleb tekstiga.. ja koik muudkui liigutavad datat omavahel, ja miski math undstuff tehakse kuskil kolkas suure array prosede poolt!!! lahe!
selle idee jargi saaks yles ehitada kogu arvuti, mis teeks asja lihtsamaks. minuariust on see 64 bitile yleminek just TECHNOLOGICAL murdepunkt, ehk voibolla keegi kolmas tuleb ja teeb ära.
www.byte.com artikkel "transport triggered architectures", lisaks ka hollandi ylikool kes tegeleb sellega: http://ce.et.tudelft.nl/MOVE/
Platvormi sõda veel käib, kuid mõned päevad juba on AMD aktsia hind kõrgem kui Intel'i oma. Kui lisada veel kallinemine aasta algusest 100%, mis on harukordne, siis võib nentida, et ardoh andis foorumis "Intel" 29.09.00 väärt vihje.
AMD läheneb vaikselt oma 52-low lähedale. kellelgi mõni idee, millal võiks uuesti üles hakata liikuma? P/S ja P/B päris madalad juba...
to: falcon
(puht tehnilise/müügilise poole pealt)
Midagi kardinaalset AMD liikumisega müügist sõltuvalt enne kolmanda kvartali lõppu mina juhtumas ei näe. Siis aga hakkavad paljud huvitavad asjad kokku jooksma:
Potentsiaalsed plussid:
1) Saab selgeks kuidas võttis turg vastu uued Athlon Palomino MP mobiilprotsessorid.
2) Turule tuleb esimene AMD tõsiseltvõetav laiatarbe-multiprotsessorplatvorm 760MPX. Praegune 760MP on puht eksperimentaalne, ebameeldivate kitsendustega (puudub 66MHz 64-bit PCI) ja hinnaklassilt vastuvõetamatu. Ning seda müüb reaalselt emalpaatidel ainult üks firma: Tyan. Uut 760MPX platvormi loodab emaplaaditootja MSI aga isegi "sub-$200" emaplaatide turule pakkuma hakata.
3) Value segmenti hakatakse senise Duroni asemel pakkuma protsessorit koodnimega Morgan.
4) WindowsXP jõuab turule. See üllitis aga nõuab tunduvalt rohkem horsepowerit kui senised M$ OS-id. Protsessorite müük peaks kasvama kui M$ seda vähegi kenasti müüa suudab.
Potentsiaalsed miinused:
1) Kui Intel tõesti teeb teoks oma plaani langetada P4 odavamaks kui P3 praegu, ning jätta samas P3 hinnatase samaks, liiguvad paljud kasutajad arvatavasti P4 platvormile. AMD oleks sunnitud oma tunduvalt suuremate tootmiskuludega protsessoreid hakkama müüma suht võileivahinna eest. (Selle sammuga võib muidugi haiget saada ka Intel ise).
(puht tehnilise/müügilise poole pealt)
Midagi kardinaalset AMD liikumisega müügist sõltuvalt enne kolmanda kvartali lõppu mina juhtumas ei näe. Siis aga hakkavad paljud huvitavad asjad kokku jooksma:
Potentsiaalsed plussid:
1) Saab selgeks kuidas võttis turg vastu uued Athlon Palomino MP mobiilprotsessorid.
2) Turule tuleb esimene AMD tõsiseltvõetav laiatarbe-multiprotsessorplatvorm 760MPX. Praegune 760MP on puht eksperimentaalne, ebameeldivate kitsendustega (puudub 66MHz 64-bit PCI) ja hinnaklassilt vastuvõetamatu. Ning seda müüb reaalselt emalpaatidel ainult üks firma: Tyan. Uut 760MPX platvormi loodab emaplaaditootja MSI aga isegi "sub-$200" emaplaatide turule pakkuma hakata.
3) Value segmenti hakatakse senise Duroni asemel pakkuma protsessorit koodnimega Morgan.
4) WindowsXP jõuab turule. See üllitis aga nõuab tunduvalt rohkem horsepowerit kui senised M$ OS-id. Protsessorite müük peaks kasvama kui M$ seda vähegi kenasti müüa suudab.
Potentsiaalsed miinused:
1) Kui Intel tõesti teeb teoks oma plaani langetada P4 odavamaks kui P3 praegu, ning jätta samas P3 hinnatase samaks, liiguvad paljud kasutajad arvatavasti P4 platvormile. AMD oleks sunnitud oma tunduvalt suuremate tootmiskuludega protsessoreid hakkama müüma suht võileivahinna eest. (Selle sammuga võib muidugi haiget saada ka Intel ise).
Praegune AMD hinnatase võib kujuneda pikemas perspektiivis atraktiivseks, aga miks osa praegu, kui on näha, et turg tervikuna muutub veelgi nutusemaks. Üritaks ikka mingil ajal kokku osta tõeliselt ülemüüdud aktsiaid.