“The interest rate hike is beyond my expectation,” said Wang Tao, UBS AG’s Beijing-based economist. “It shows the government is increasingly worried about inflation. This is the beginning of a series of interest-rate hikes next year.’’
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-19/china-central-bank-raises-one-year-lending-deposit-rates-25-basis-points.html
Korra mõne aasta jooksul võtan mittemõistlikelt suuri riske ühe instrumendiliigi osas ja praegu istun juba üle aasta käte peal, et mitte minna TNX-i laadses instrumendis lühikeseks. Aga risk-return tundub küll päris hea olema.
Mulle meeldib Loowi jutt. :)
Minul Loowiga võrreldavat kannatlikkust polnud. TBT@32,48 tase tundus piisavalt ahvatlev, et käed taguotsa alt välja korjata ja akumuleerimist alustada. Küll aga piiran sedalaadi radioaktiivset kraami maksimaalselt 10%-ga portfelli kogumahust.
Ka tundub, et pikemaajaliste intresside osas on risk-reward paremgi, seega ^TNX asemel ehk hoopis ^TYX?
Ka tundub, et pikemaajaliste intresside osas on risk-reward paremgi, seega ^TNX asemel ehk hoopis ^TYX?
...ning üks oluline asi veel neile, kel näpud samas suunas sügelevad: antud juhul ei tohiks instrumendi valikul jätta tähelepanuta selle nomineerimisvaluuta valikut. Olen hakanud mõtlema, et võisin ise just sellega vea teha. Pole kaugeltki võimatu, et koos intressikasvuga jätkab USD odavnemist ning ka vaatamata korralikule nominaaltootlusele jääb reaaltootlus kesiseks või suisa negatiivseks. Näiteks minu esimesest TBT ostust on instrument ise küll 2% kallinenud, kui USD on samal ajal EUR suhtes pea 4% odavnenud...
Kui intressid veel langevad, siis mina lähen ilmselt futuurides lühikeseks. Tehinguprofiil on selline, et kui intressimärrad lähevad 130 punkti alla, siis läheb tagatis kaduma, kui >400 punkti üles, siis püramiidimisega tuleb raha >5x tagasi. Don't try it at home.
Huvitav graafik Lepiku foorumist:
"Chart of the Day täna vahendab Dow pikaajalist graafikut, mis inflatsiooniga korrigeeritud. Oluline seal ehk just 1970-80 tootlus, kus inflatsioon oli kõrge ja turg nominaalis üsna külgsuunas."
(www.tarkinvestor.ee)
=> Jällegi, inflatsiooni keskkonnas on raske raha teenida, õigemini mingit reaalset kasulikt vara teenida, kuidas iganes käituda. Väärtuse säilitamine on ainukene lootus.
Reaalset väärtust teenitakse sellisetel aegadel töö kaudu, mitte investeeringute kaudu. Tööjõud on puuduses, kapital on ülejäägis => loodud väärtused lähevad tööjõule.
"Chart of the Day täna vahendab Dow pikaajalist graafikut, mis inflatsiooniga korrigeeritud. Oluline seal ehk just 1970-80 tootlus, kus inflatsioon oli kõrge ja turg nominaalis üsna külgsuunas."
(www.tarkinvestor.ee)
=> Jällegi, inflatsiooni keskkonnas on raske raha teenida, õigemini mingit reaalset kasulikt vara teenida, kuidas iganes käituda. Väärtuse säilitamine on ainukene lootus.
Reaalset väärtust teenitakse sellisetel aegadel töö kaudu, mitte investeeringute kaudu. Tööjõud on puuduses, kapital on ülejäägis => loodud väärtused lähevad tööjõule.
Olukord Eestis erineb selles, et siin on endiselt kapitali nappust. Uus kapital siin endiselt tõstab majanduse efektiivsust.
Ok, "short" kapital, ehk siis laenuvõtmisega võib ka "väärtust teenida", inflatsiooniaegadel.
=> Suurim "väärtuse teenija" lähiaastatel saab olema Ameerika riik, kes on võtnud fiksintressiga suuri pikaajalisi laene.
Inflatsiooni nimetatakse kõige julmemaks maksuks. Kujutatakse ette, et kui ainult hinnad peatuksid tõusmast, siis sissetulekud tõuseks edasi, eiratakse tagajärgi sissetulekutele.
Praegune reaalsus: Maksu element oodatud inflatsioonis, kasu valitsusele ja kaotus valuuta- ja valitsuse väärtpaberite hoidjatele, on limiteeritud mitte intresse kandva valuuta reaalse väärtuse kahanemisega (mis on samaväärne intressi tõusu säästuga intressivaba laenu puhul, võrreldes sellega, kui inflatsiooni poleks olnud) lisaks kasu oodatust kõrgemast inflatsioonist sel hetkel, kui intressimäär määrati. Teisalt, inflatsiooni vähenemine allapoole seda, mida oodati, kujutaks endast subsiidiumi valitsuse pikaajaliste võlakirjade hoidjatele ja suurendaks reaalselt võla mõju.
Oludes, kus regulatsioonid keelavad nõudmiseni hoiustelt intresside maksmise, läheb “müntimislõiv” pankadele, see tuleb nõudmiseni hoiustajate ostujõu kaotusest ja pangad võivad selle isegi edasi anda klientidele-näiteks ei võta nad teatud teenuste eest tegelikkusele vastavat tasu. Majanduses, kus enamus tehinguid tehakse krediitkaartiga ja pangaarvet kasutades on inflatsiooni “maks” või koorem triviaalne enamiku jaoks, see on piiratud intressikaotusega sularahalt. Enamus kasu valitsusele tuleb neilt, kes kasutavad suuri sualaraha summasid, et maksudest kõrvale hoida või illegaalset äri ajada, lisaks sellele need, kes raha madratsi all hoiavad- see seltskond vajab enamasti psühhiaatrilist ravi enamasti, või on nad illegaalse äri viljelejad ikkagi.
Põhiline probleem inflatsiooniga pole mitte inflatsioon ise vaid tööpuudus, mida põhjustatakse ebadekvaatsete meetoditega inflatsioo0ni vastu võideldes. Ootamatult suurenev inflatsioon võib vähendada reaalset defitsiiti nominaalse defitsiidi suhtes, vähendades pikaajalise võla reaalset väärtust. Kui jätkatakse nominaalse eelarve defitsiidi poliitikaga, siis on üsna tõenäoline, et sellest sünnib suur tööpuudus, sest tegelik nõudlus väheneb. Vastus ei ole seega nominaalse defitsiidi vähendamises, et inflatsioon kontrolli alla saada läbi suurenenud tööpuuduse, vaid reaalse defitsiidi suurendamises, et reaalne defitsiit jätkuks, kontrollides inflatsiooni ka otseste abinõudega, mis ei sisalda endas tööpuuduse kasvamist.
Praegune reaalsus: Maksu element oodatud inflatsioonis, kasu valitsusele ja kaotus valuuta- ja valitsuse väärtpaberite hoidjatele, on limiteeritud mitte intresse kandva valuuta reaalse väärtuse kahanemisega (mis on samaväärne intressi tõusu säästuga intressivaba laenu puhul, võrreldes sellega, kui inflatsiooni poleks olnud) lisaks kasu oodatust kõrgemast inflatsioonist sel hetkel, kui intressimäär määrati. Teisalt, inflatsiooni vähenemine allapoole seda, mida oodati, kujutaks endast subsiidiumi valitsuse pikaajaliste võlakirjade hoidjatele ja suurendaks reaalselt võla mõju.
Oludes, kus regulatsioonid keelavad nõudmiseni hoiustelt intresside maksmise, läheb “müntimislõiv” pankadele, see tuleb nõudmiseni hoiustajate ostujõu kaotusest ja pangad võivad selle isegi edasi anda klientidele-näiteks ei võta nad teatud teenuste eest tegelikkusele vastavat tasu. Majanduses, kus enamus tehinguid tehakse krediitkaartiga ja pangaarvet kasutades on inflatsiooni “maks” või koorem triviaalne enamiku jaoks, see on piiratud intressikaotusega sularahalt. Enamus kasu valitsusele tuleb neilt, kes kasutavad suuri sualaraha summasid, et maksudest kõrvale hoida või illegaalset äri ajada, lisaks sellele need, kes raha madratsi all hoiavad- see seltskond vajab enamasti psühhiaatrilist ravi enamasti, või on nad illegaalse äri viljelejad ikkagi.
Põhiline probleem inflatsiooniga pole mitte inflatsioon ise vaid tööpuudus, mida põhjustatakse ebadekvaatsete meetoditega inflatsioo0ni vastu võideldes. Ootamatult suurenev inflatsioon võib vähendada reaalset defitsiiti nominaalse defitsiidi suhtes, vähendades pikaajalise võla reaalset väärtust. Kui jätkatakse nominaalse eelarve defitsiidi poliitikaga, siis on üsna tõenäoline, et sellest sünnib suur tööpuudus, sest tegelik nõudlus väheneb. Vastus ei ole seega nominaalse defitsiidi vähendamises, et inflatsioon kontrolli alla saada läbi suurenenud tööpuuduse, vaid reaalse defitsiidi suurendamises, et reaalne defitsiit jätkuks, kontrollides inflatsiooni ka otseste abinõudega, mis ei sisalda endas tööpuuduse kasvamist.
A mis kuradi põhjusel peaksid sissetulekud tõusma inflatsiooni puudumisel ?
http://eon.businesswire.com/news/eon/20101022005599/en/Senate-Candidate-Bets-Congress-100-Million-U.S.
Senate Candidate Bets Congress $100 Million That the U.S. Government Cannot Run out of Money
Warren Mosler Offers $100 Million of His Own Money to Pay Down the Federal Deficit If Any Lawmaker Can Prove Him Wrong
October 22, 2010 09:55 AM Eastern Daylight Time
WATERBURY, Conn.--(EON: Enhanced Online News)--Warren Mosler, Connecticut’s Independent candidate for U.S. Senate today announced that it is an indisputable fact that U.S. Government spending is not operationally constrained by revenue and will give $100 million of his own money to pay down the Federal deficit if any Congressman or Senator can prove him wrong. “I am running for U.S. Senate to see my policies implemented to create the 20 million jobs we need. And to do this it must be understood that there is simply no such thing as the U.S. Federal government running out of money, nor is the Federal government operationally dependent on borrowing from China or anyone else. U.S. states, individuals, and companies can indeed become insolvent, but U.S. government checks will never bounce,” states Mosler. “Yes, large Federal deficits that push the economy beyond the point of full employment can lead to inflation or currency devaluation, but not bankruptcy and not bounced checks. If lawmakers today understood this fact, they would not be looking to cut Social Security and we would not still be mired in this disastrous recession.”
Senate Candidate Bets Congress $100 Million That the U.S. Government Cannot Run out of Money
Warren Mosler Offers $100 Million of His Own Money to Pay Down the Federal Deficit If Any Lawmaker Can Prove Him Wrong
October 22, 2010 09:55 AM Eastern Daylight Time
WATERBURY, Conn.--(EON: Enhanced Online News)--Warren Mosler, Connecticut’s Independent candidate for U.S. Senate today announced that it is an indisputable fact that U.S. Government spending is not operationally constrained by revenue and will give $100 million of his own money to pay down the Federal deficit if any Congressman or Senator can prove him wrong. “I am running for U.S. Senate to see my policies implemented to create the 20 million jobs we need. And to do this it must be understood that there is simply no such thing as the U.S. Federal government running out of money, nor is the Federal government operationally dependent on borrowing from China or anyone else. U.S. states, individuals, and companies can indeed become insolvent, but U.S. government checks will never bounce,” states Mosler. “Yes, large Federal deficits that push the economy beyond the point of full employment can lead to inflation or currency devaluation, but not bankruptcy and not bounced checks. If lawmakers today understood this fact, they would not be looking to cut Social Security and we would not still be mired in this disastrous recession.”
Kes tahab endale neid QE asju selgeks teha, see võib järgnevat linki lugeda:
http://econlog.econlib.org/archives/2010/10/bob_hall_on_qua.html
hästi kirjutatud ja mõned väga head kommentaarid:
Paul writes:
Felix, I'm confused too. If the fed really "prints" money then why don't people focus on the net open mkt operations as a measure of currency debasement.
Siin mõtlemiskoht stefanile, enne kui ta inflatsioonist rääkima hakkab
http://econlog.econlib.org/archives/2010/10/bob_hall_on_qua.html
hästi kirjutatud ja mõned väga head kommentaarid:
Paul writes:
Felix, I'm confused too. If the fed really "prints" money then why don't people focus on the net open mkt operations as a measure of currency debasement.
Siin mõtlemiskoht stefanile, enne kui ta inflatsioonist rääkima hakkab
Kristjan1, lugesin läbi, palju jäi segaseks siiski.
Bank reserves on deposit at the Fed are essentially overnight loans to the federal government. When the Fed buys short term Treasuries, which are also short term loans to the government, it's just swapping one close substitute for another. To actually make a difference, reserves have to be exchanged for something that they're not a close substitute for, like long term bonds.
Mis need deposiidid siia puutuvad? Äkki seletaksid puust ja punaseks. Selles mõttes et laiale üldsusele on "printing money" ikkagi nagu füüsiliste kupüüride trükkimine, vahel tundub et isegi analüütikud ei saa sellest QE sisust eriti aru.
Bank reserves on deposit at the Fed are essentially overnight loans to the federal government. When the Fed buys short term Treasuries, which are also short term loans to the government, it's just swapping one close substitute for another. To actually make a difference, reserves have to be exchanged for something that they're not a close substitute for, like long term bonds.
Mis need deposiidid siia puutuvad? Äkki seletaksid puust ja punaseks. Selles mõttes et laiale üldsusele on "printing money" ikkagi nagu füüsiliste kupüüride trükkimine, vahel tundub et isegi analüütikud ei saa sellest QE sisust eriti aru.
No nad on deposiidid keskpangas kommertspankade jaoks. Minul ja sinul nendega mingit pistmist pole. Reservidega arveldavad pangad omavahel ja valitsusega. Kui sina teed makse valitsuse kontole või mõnele teisele pangaarvele, siis pank peab reservides ka samasuure ülekande tegema, aga need reservid on arve keskpangas. Reservide kohta võib öelda, et keskpank on kommertspangale "selle summa võlgu". Võlg ongi see raha kõik, pankade jaoks on siis keskpanga krediit need reservid. Minu ja sinu deposiidid on kommertspangas ja täpselt samuti pank on võlgu mulle ja sulle tegelikult, aga meie nii ei räägi, me ütleme, et meil on pangas raha. Sest see võlg ongi meie jaoks rahana kasutatav. See on tegelikult lubadus maksta seda esimest sorti raha, ehk baasraha(sularaha meie jaoks).
Printing money toimub tegelikult ainult sularaha puhul, ülejäänud on elektrooniline krediteerimine. Kui QEst rääkida, siis vahetatakse veidi vähem likviidsem finantsvara rohkem likviidsema finantsvara vastu. Mõlemitel puudub krediidirisk. Erasektori netofinantsrikkus ei suurene. Rahavoog ja sissetulek võeti erasektori käest nüüd ära. See rahavoog jagab erasektoris rikkust ümber, aga ei pea tulema maksumakja taskust, kui valitsus elektrooniliselt arveid krediteerib ja võlga järgmistesse perioodidesse rullib. Väga raske on öelda milline mõju sel QEl on üldse, igal juhul mitte selline nagu nad alguses lootsid, kui selle QE eufooriaga alustasid, nüüd saavad juba paljud aru. Selles virrvarris ongi raske orienteeruda. Bernanke rääkis hiljuti, et kui kasulikuks investeeringuks ikka osutus see kõnts, mis bailoutiga kokku osteti. No kui osutus, siis on tegu maksustamisega, sest keskpank ei ole kommertspank, mis teeb investeeringuid majandusse ja lähtub kasust-ta on sisuliselt valitsuse osakond.
Ahjaa, enne kui meelest läheb: Lühiajaline võlakiri on tõesti ligilähedane pankade reservidele(kindlasti oled kuulnud, et läbi avaturuoperatsioonide hoiab FED oma target intressi paigas nende ostude-müükidega)FEDi pikaajalise võlakirja ostuga kaasneb ka deposiidi loomine(lisaks reservidele) kommertspanga arvele. Et siis see põhjustab inflatsiooni??? Ei põhjusta. It has no propensity to consume. Seda viimast ma siin niimoodi ära tõestada ei suuda, aga see nii on, seda on QE näidanud ennegi. Mis puudutab seda algset ideed seoses QEga, et reservidest laenud, siis see lollus enam kaua ei lenda-FEDist endast tulevad juba sellevastased avaldused.
http://www.federalreserve.gov/pubs/feds/2010/201041/201041pap.pdf
Alan Greenspan rääkis 13 aastat tagasi
http://www.minneapolisfed.org/publications_papers/pub_display.cfm?id=3629
There is a key policy issue that we must confront in the process of maintaining financial stability in a global economy. That is the division of responsibilities for containing systemic risk between the public and private sectors. This division of responsibilities in turn rests on the scope of sovereign credit extension and the private hurdle rate for the cost of capital.
Let me begin with a nation's sovereign credit rating. When there is confidence in the integrity of government, monetary authorities—the central bank and the finance ministry—can issue unlimited claims denominated in their own currencies and can guarantee or stand ready to guarantee the obligations of private issuers as they see fit. This power has profound implications for both good and ill for our economies.
Central banks can issue currency, a noninterest-bearing claim on the government, effectively without limit. They can discount loans and other assets of banks or other private depository institutions, thereby converting potentially illiquid private assets into riskless claims on the government in the form of deposits at the central bank.
That all of these claims on government are readily accepted reflects the fact that a government cannot become insolvent with respect to obligations in its own currency. A fiat money system, like the ones we have today, can produce such claims without limit. To be sure, if a central bank produces too many, inflation will inexorably rise as will interest rates, and economic activity will inevitably be constrained by the misallocation of resources induced by inflation. If it produces too few, the economy's expansion also will presumably be constrained by a shortage of the necessary lubricant for transactions. Authorities must struggle continuously to find the proper balance.
T h a t a l l o f t h e s e c l a i m s o n g o v e r n m e n t a r e r e a d i l y a c c e p t e d r e f l e c t s t h e f a c t t h a t a g o v e r n m e n t c a n n o t b e c o m e i n s o l v e n t w i t h r e s p e c t t o o b l i g a t i o n s i n i t s o w n c u r r e n c y.
Alan Greenspan võiks seda võlakirja ratingu agentuuridele öelda.
If it produces too few, the economy's expansion also will presumably be constrained by a shortage of the necessary lubricant for transactions.
Keskpanga otsustada see tegelikult eriti pole. Keskpank teeb seda kaudselt läbi intresside määramise.
Nüüd on intressid nullis ja tuleb QE. Võrdlus: Istud turu peal ja müüd õunu 5 EEKi tükk. Müüd sada õuna iga päev. Ühel päeval otsustad lauale panna 200 õuna, aga hinda ei muuda, müüd ikka 100 õuna päevas. Järgmine päev paned 300 õuna lauale, tarbijate käitumine ei muutunud, sest hinda sa ei muutnud, nüüd laod lauale 400 õuna, siis 500 jne, hind ikka sama-see on minu arvates QE.
Hiljuti ütles Greenspan nii: Should the Fed increase “excess reserves and they just sit there on the asset side of commercial banks’ balance sheets not being relent, you’ve merely gone through an interesting bookkeeping exercise,” Greenspan said. “You’ve got to break that psychology that prevents that current trillion” in reserves from being relent, he said.
"reserves being relent"- neid reserve ei saa kuidagi majandusse laenata, need on elektroonilised numbrid keskpanga kontol, mille eest ei saa poest midagi osta. Me ostame küll poest elektroonilste numbrite eest, aga mitte nende keskpangas olevate elektrooniliste numbrite eest. Mine nüüd orienteeru, kui nii vastuoluline informatsioon tuleb rahanduses kõrgetel kohtadel inimestelt. Reservid pole mingisugused kuldmüntide reservid kommertspanga keldris, või paberraha mäed tagaruumis.
Küsi inimestelt, kes töötavad panganduses, kas nad muretsevad reservide pärast, kui laene väljastavad? Nad ütlevad sulle, et ei. Nad näevad maksevõimelist kasulikku klienti ja väljastavad laenu.
Võib olla on asi selles ka,. et keskpangad ei taha poliitilistel põhjustel tunnistada, et neil mingeid relvi pole jäänud majanduse ergutamiseks, aga neil pole. Veidi pikaks läks nüüd ja pisut teemast välja.
Printing money toimub tegelikult ainult sularaha puhul, ülejäänud on elektrooniline krediteerimine. Kui QEst rääkida, siis vahetatakse veidi vähem likviidsem finantsvara rohkem likviidsema finantsvara vastu. Mõlemitel puudub krediidirisk. Erasektori netofinantsrikkus ei suurene. Rahavoog ja sissetulek võeti erasektori käest nüüd ära. See rahavoog jagab erasektoris rikkust ümber, aga ei pea tulema maksumakja taskust, kui valitsus elektrooniliselt arveid krediteerib ja võlga järgmistesse perioodidesse rullib. Väga raske on öelda milline mõju sel QEl on üldse, igal juhul mitte selline nagu nad alguses lootsid, kui selle QE eufooriaga alustasid, nüüd saavad juba paljud aru. Selles virrvarris ongi raske orienteeruda. Bernanke rääkis hiljuti, et kui kasulikuks investeeringuks ikka osutus see kõnts, mis bailoutiga kokku osteti. No kui osutus, siis on tegu maksustamisega, sest keskpank ei ole kommertspank, mis teeb investeeringuid majandusse ja lähtub kasust-ta on sisuliselt valitsuse osakond.
Ahjaa, enne kui meelest läheb: Lühiajaline võlakiri on tõesti ligilähedane pankade reservidele(kindlasti oled kuulnud, et läbi avaturuoperatsioonide hoiab FED oma target intressi paigas nende ostude-müükidega)FEDi pikaajalise võlakirja ostuga kaasneb ka deposiidi loomine(lisaks reservidele) kommertspanga arvele. Et siis see põhjustab inflatsiooni??? Ei põhjusta. It has no propensity to consume. Seda viimast ma siin niimoodi ära tõestada ei suuda, aga see nii on, seda on QE näidanud ennegi. Mis puudutab seda algset ideed seoses QEga, et reservidest laenud, siis see lollus enam kaua ei lenda-FEDist endast tulevad juba sellevastased avaldused.
http://www.federalreserve.gov/pubs/feds/2010/201041/201041pap.pdf
Alan Greenspan rääkis 13 aastat tagasi
http://www.minneapolisfed.org/publications_papers/pub_display.cfm?id=3629
There is a key policy issue that we must confront in the process of maintaining financial stability in a global economy. That is the division of responsibilities for containing systemic risk between the public and private sectors. This division of responsibilities in turn rests on the scope of sovereign credit extension and the private hurdle rate for the cost of capital.
Let me begin with a nation's sovereign credit rating. When there is confidence in the integrity of government, monetary authorities—the central bank and the finance ministry—can issue unlimited claims denominated in their own currencies and can guarantee or stand ready to guarantee the obligations of private issuers as they see fit. This power has profound implications for both good and ill for our economies.
Central banks can issue currency, a noninterest-bearing claim on the government, effectively without limit. They can discount loans and other assets of banks or other private depository institutions, thereby converting potentially illiquid private assets into riskless claims on the government in the form of deposits at the central bank.
That all of these claims on government are readily accepted reflects the fact that a government cannot become insolvent with respect to obligations in its own currency. A fiat money system, like the ones we have today, can produce such claims without limit. To be sure, if a central bank produces too many, inflation will inexorably rise as will interest rates, and economic activity will inevitably be constrained by the misallocation of resources induced by inflation. If it produces too few, the economy's expansion also will presumably be constrained by a shortage of the necessary lubricant for transactions. Authorities must struggle continuously to find the proper balance.
T h a t a l l o f t h e s e c l a i m s o n g o v e r n m e n t a r e r e a d i l y a c c e p t e d r e f l e c t s t h e f a c t t h a t a g o v e r n m e n t c a n n o t b e c o m e i n s o l v e n t w i t h r e s p e c t t o o b l i g a t i o n s i n i t s o w n c u r r e n c y.
Alan Greenspan võiks seda võlakirja ratingu agentuuridele öelda.
If it produces too few, the economy's expansion also will presumably be constrained by a shortage of the necessary lubricant for transactions.
Keskpanga otsustada see tegelikult eriti pole. Keskpank teeb seda kaudselt läbi intresside määramise.
Nüüd on intressid nullis ja tuleb QE. Võrdlus: Istud turu peal ja müüd õunu 5 EEKi tükk. Müüd sada õuna iga päev. Ühel päeval otsustad lauale panna 200 õuna, aga hinda ei muuda, müüd ikka 100 õuna päevas. Järgmine päev paned 300 õuna lauale, tarbijate käitumine ei muutunud, sest hinda sa ei muutnud, nüüd laod lauale 400 õuna, siis 500 jne, hind ikka sama-see on minu arvates QE.
Hiljuti ütles Greenspan nii: Should the Fed increase “excess reserves and they just sit there on the asset side of commercial banks’ balance sheets not being relent, you’ve merely gone through an interesting bookkeeping exercise,” Greenspan said. “You’ve got to break that psychology that prevents that current trillion” in reserves from being relent, he said.
"reserves being relent"- neid reserve ei saa kuidagi majandusse laenata, need on elektroonilised numbrid keskpanga kontol, mille eest ei saa poest midagi osta. Me ostame küll poest elektroonilste numbrite eest, aga mitte nende keskpangas olevate elektrooniliste numbrite eest. Mine nüüd orienteeru, kui nii vastuoluline informatsioon tuleb rahanduses kõrgetel kohtadel inimestelt. Reservid pole mingisugused kuldmüntide reservid kommertspanga keldris, või paberraha mäed tagaruumis.
Küsi inimestelt, kes töötavad panganduses, kas nad muretsevad reservide pärast, kui laene väljastavad? Nad ütlevad sulle, et ei. Nad näevad maksevõimelist kasulikku klienti ja väljastavad laenu.
Võib olla on asi selles ka,. et keskpangad ei taha poliitilistel põhjustel tunnistada, et neil mingeid relvi pole jäänud majanduse ergutamiseks, aga neil pole. Veidi pikaks läks nüüd ja pisut teemast välja.
pikk puterdamine lühidalt: Valitsuse pikaajaline võlakiri on tähtajaline hoius sisuliselt-sääst. See vahetatakse nüüd nõudmiseni hoiuse vastu. M2 on tähtajaline hoius ja meie arvates on see raha. Kui me hakkame massiliselt M2e M1e vastu vahetama, kas see on raha trükkimine? Inflatsiooniline? Kas raha kogus suureneb, kui erasektor teeb sellist QEd :)? Mina arvan, et see pole inflatsiooniline.
http://www.newdeal20.org/2010/10/26/what-does-it-mean-to-live-beyond-our-means-24435/
"Papaconstantinou, speaking at a conference in Limassol, Cyprus, said Greece has “serious tax compliance issues,” while the country’s budget shortfall last year as a percentage of gross domestic product after a revision by European Union authorities will be above 15 percent, more than Prime Minister George Papandreou indicated on Oct. 7."
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-27/greek-bonds-drop-as-tax-collection-falls-short-of-government-revenue-goal.html
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-27/greek-bonds-drop-as-tax-collection-falls-short-of-government-revenue-goal.html
Kristjan1, kas siis QE põhimõtteliselt toimib nii: Turumüüa (kommertspangad) müüb õunu (pakuvad reservide ulatuses rahvale-ettevõtjatele laene). Turuvarustaja (keskpank) on senini varustanud turumüüjaid 100 õunaga. QE läbi nüüd suurendatakse õunte hulka turumüüale, kes tegelikult neid tavatarbimisse (letile) ei saada. Sest probleemiks onju see, et kommertspangad hoiavad kinni ja suuna laenudeks seda mida keskpank pakub? Panin ma selle näite näol enamvähem täppi? Kui nii, siis kuidas kommertspangad kasumit teevad? Carry trade? Saavad keskpangalt (varustajalt tasuta õunu) 0% ja laenavad neid teistel turgudel 0+x% (laenavad omakorda naaber linna-riigi turgudele 0+1%)? Sain ma asjast enamvähem õigesti aru?