Räägime ja kommenteerime ainult algallikast pärit infot. Ehk kui probleem on, et "Kui nüüd sellees valuutatsoonis hakatakse rääkima, et raha pole ja seetõttu peab 20% inimesi kodus tööta istuma, siis siin on tegu idiootliku mõtlemisega."Jah, meil oleks tarvis hädasti igasugu investeeringuid teha, aga kahjuks pole meil selleks raha" Sellist juttu räägib muidugi see, kes ise raha välja annab" siis palun esitada oma kommentaar või vastulause kohe kui avaldatakse kõne/statement/kuubülletään/vms. Praegu jääb kogu foorumile arusaamatuks millistest sündmustest käib jutt. Mina ei mäleta küll et ükski oluline valuutatsoon räägiks valuuta puudusest. Lisaks aitab kohene kommenteerimine credibility kasvule kaasa, sest paljastub meeldiv tõsiasi, et tegemist on inimesega kes suudab hoida kätt pulsil ja suudab infomassiividest olulise eristada.
"Mina ei mäleta küll et ükski oluline valuutatsoon räägiks valuuta puudusest."
Mina küll mäletan selliseid statemente "we are on an unsustainable path", Jaapani valitsus tegi hiljuti sellise avaldise, USA valitsus on pidevalt selliseid avaldisi teinud.
Eurotsooni fundamentaalse vea mitte nägijad arvavad, et kogu häda on selles, et ei suudeta järgida konservatiivset fiskaalpoliitikat.
Inflatsiooni põhjustavad pudelikaelad pakkumise poolel. Mainstream saab sellest tegelikult väga hästi aru, kuulates näiteks konjuktuuriinstituudi poolt öeldut, võime seda väita. Mainstream ei saa muidugi üldse aru rahandussüsteemi toimimisest. Sellepärast astuvadki Pajula sugused avalikke ämbreid. Ma olen ise ülikoolis õppinud majandust ja tean mida seal räägitakse rahandusest. Kommertspangandusest veidi mikro tasandil ja kommertspankade riskide juhtimissest, püütakse mingisugune definitsioon leida rahale ja ongi kõik. Makro peaks algama ja lõppema rahandusega.
Ma räägin järgnevalt kahest kõige kuulsamast hüperinflatsioonist ja mille poolt need põhjustatud olid.
Weimari Saksamaal algasid probleemid pikalt enne hüperinflatsiooni, mis algas 1923l aastal. Esimese Maailmasõja järgsed reparatsioonid, millega nõustuti Versailles rahul, pigistasid Saksamaa valitsust niivõrd, et nad defaultisid lõpuks. (muuseas paljud on veendunud, et se viiski 2. Maailmasõjani hiljem, vähemasti kaudselt).
Prantsuse ja Belgia armeed okupeerisid peale defaultimist Ruhr piirkonna Saksamaal, mis oli Saksamaa tootmise ja kaevanduste südameks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Occupation_of_the_Ruhr
Sakslased peatasid vastuseks töötamise ja tootmine seiskus suures osas täiesti. Sakslased maksid töölistele kohalikus valuutas hoolimata sellest, et tootmine oli piiratud nüüd. Pauk saabus, kui eksporti polnud enam ja valitsus oli sunnitud kulutama reparatsioonidele. Järgnes hüperinflatsioon.
Nüüd mõtleme järgi, kas tegu oli tavapärase situatsiooniga, kus iseseisev valitsus finantseeris erasektori tahet säästa ja püüdis tööhõive ning tootmise taset kõrgel hoida????
Mis juhtus Zimbabwes? Mina ütleksin, et siingi on analoog Saksamaaga. Nagu Saksamaal oli selle tegelik põhjustaja Versailles rahu, enne 1980 oli võimul rassistlik valge režiim Zimbabwes. Valged moodustasid 1% elanikkonnast ja omasid 70% tootlikust maast. Peale 70date kodusõda ja iseseivuse tunnustamist 1980 oli Zimbabwes ehk pisut heitlik majandus, aga mingisugusest krahhist küll märke polnud.
http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/1995/04/21/000009265_3961019095856/Rendered/PDF/multi0page.pdf
2000l aastal tegi Mugabe maareformi. Milles see seisnes? Revolutsioonilised võitlejad, kes kunagi olid Zimbabwele vabaduse võitnud, läksid nüüd valgetelt lihtsalt farme ära võtma,. Majanduslikust seisukohast oli see katastroof. Toomine peatus, tööpuudus 80%. Tänu sellissele maareformile tõmbus tootmine kokku, sellele oleks pidanud kohe järgnema nõudluse vähendamine, aga seda oli võimatu teha, sest 45% toidu tootmisest oli hävitatud.
Keskpank kasutab välisvaluutareserve, et importida toitu. Tööstustootjad kurdavad, et ei saa välisvaluuta eest toorainet ostetud välismaalt. Seal on veel teisigi probleeme. See on näide mittefunktsionaalsest valitsusest
Hüperinflatsioone on olnud ca 100 ringis. Ükski pole alanud nii nagu enamik LHV foorumlasi seda ette kujutab.
Inflatsioon on alati mingisugune risk, aga USA Jaapan UK jne, ma ei näe isegi inflatsiooni, hüperinflatsioonist pole mõtet rääkidagi.
Mina küll mäletan selliseid statemente "we are on an unsustainable path", Jaapani valitsus tegi hiljuti sellise avaldise, USA valitsus on pidevalt selliseid avaldisi teinud.
Eurotsooni fundamentaalse vea mitte nägijad arvavad, et kogu häda on selles, et ei suudeta järgida konservatiivset fiskaalpoliitikat.
Inflatsiooni põhjustavad pudelikaelad pakkumise poolel. Mainstream saab sellest tegelikult väga hästi aru, kuulates näiteks konjuktuuriinstituudi poolt öeldut, võime seda väita. Mainstream ei saa muidugi üldse aru rahandussüsteemi toimimisest. Sellepärast astuvadki Pajula sugused avalikke ämbreid. Ma olen ise ülikoolis õppinud majandust ja tean mida seal räägitakse rahandusest. Kommertspangandusest veidi mikro tasandil ja kommertspankade riskide juhtimissest, püütakse mingisugune definitsioon leida rahale ja ongi kõik. Makro peaks algama ja lõppema rahandusega.
Ma räägin järgnevalt kahest kõige kuulsamast hüperinflatsioonist ja mille poolt need põhjustatud olid.
Weimari Saksamaal algasid probleemid pikalt enne hüperinflatsiooni, mis algas 1923l aastal. Esimese Maailmasõja järgsed reparatsioonid, millega nõustuti Versailles rahul, pigistasid Saksamaa valitsust niivõrd, et nad defaultisid lõpuks. (muuseas paljud on veendunud, et se viiski 2. Maailmasõjani hiljem, vähemasti kaudselt).
Prantsuse ja Belgia armeed okupeerisid peale defaultimist Ruhr piirkonna Saksamaal, mis oli Saksamaa tootmise ja kaevanduste südameks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Occupation_of_the_Ruhr
Sakslased peatasid vastuseks töötamise ja tootmine seiskus suures osas täiesti. Sakslased maksid töölistele kohalikus valuutas hoolimata sellest, et tootmine oli piiratud nüüd. Pauk saabus, kui eksporti polnud enam ja valitsus oli sunnitud kulutama reparatsioonidele. Järgnes hüperinflatsioon.
Nüüd mõtleme järgi, kas tegu oli tavapärase situatsiooniga, kus iseseisev valitsus finantseeris erasektori tahet säästa ja püüdis tööhõive ning tootmise taset kõrgel hoida????
Mis juhtus Zimbabwes? Mina ütleksin, et siingi on analoog Saksamaaga. Nagu Saksamaal oli selle tegelik põhjustaja Versailles rahu, enne 1980 oli võimul rassistlik valge režiim Zimbabwes. Valged moodustasid 1% elanikkonnast ja omasid 70% tootlikust maast. Peale 70date kodusõda ja iseseivuse tunnustamist 1980 oli Zimbabwes ehk pisut heitlik majandus, aga mingisugusest krahhist küll märke polnud.
http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/1995/04/21/000009265_3961019095856/Rendered/PDF/multi0page.pdf
2000l aastal tegi Mugabe maareformi. Milles see seisnes? Revolutsioonilised võitlejad, kes kunagi olid Zimbabwele vabaduse võitnud, läksid nüüd valgetelt lihtsalt farme ära võtma,. Majanduslikust seisukohast oli see katastroof. Toomine peatus, tööpuudus 80%. Tänu sellissele maareformile tõmbus tootmine kokku, sellele oleks pidanud kohe järgnema nõudluse vähendamine, aga seda oli võimatu teha, sest 45% toidu tootmisest oli hävitatud.
Keskpank kasutab välisvaluutareserve, et importida toitu. Tööstustootjad kurdavad, et ei saa välisvaluuta eest toorainet ostetud välismaalt. Seal on veel teisigi probleeme. See on näide mittefunktsionaalsest valitsusest
Hüperinflatsioone on olnud ca 100 ringis. Ükski pole alanud nii nagu enamik LHV foorumlasi seda ette kujutab.
Inflatsioon on alati mingisugune risk, aga USA Jaapan UK jne, ma ei näe isegi inflatsiooni, hüperinflatsioonist pole mõtet rääkidagi.
The Federal Reserve needs to pump at least $6 trillion to $7 trillion more into the U.S. economy to have any meaningful impact on sluggish growth, former Bush economic adviser Marc Sumerlin told CNBC.
http://www.cnbc.com/id/39557679
:-))
http://www.cnbc.com/id/39557679
:-))
Nagu juba räägitud, mida suurem junn, seda rohkem märgatakse. Eriti õnnetu juhus on see, kui ahv korra märgile pihta saab. Siis tekib ühiskondlik tellimus sellele, et ta neid junne edasi loobiks ning ajas peavad need junnid kuulsuse säilitamiseks aina kasvama.
Nüüd tuleb kohe järgmine ahv, kes teatab, et realt X või eesmärgist Y on puudu 15 triljonit. Kes see ikka tahab beeta-ahv olla ja väikesi junne loopida.
Nüüd tuleb kohe järgmine ahv, kes teatab, et realt X või eesmärgist Y on puudu 15 triljonit. Kes see ikka tahab beeta-ahv olla ja väikesi junne loopida.
Viis aastat tagasi oli ka suurem osa kindel, et mingit krediidikriisi ei saa tulla. Fed lasi aga intresse alla ja elu läks aina ilusamaks.
Nüüd aga trükime raha juurde ja hinnad samal ajal ei tõuse. Muutume aina rikkamaks. Saame iga järgnev päev rohkem ja rohkem kokku osta.
Siis oleks ju lihtne viie rikkama riigi hulka saada. Trükime meeletus koguses raha ja ostame näiteks pool maailma varadest kokku.
Mitte millegi eest saame põhimõtteliselt poole maailma omanikuks. Samal ajal mingit inflatsiooni ei kaasne. Ainult nõudlusest põhjustatud varade hinnatõus. Et viimast vältida, siis alustame veerandi kokku ostmisega.
Läbi valuutakursi muutuse ei kaasne ju ometi mingit inflatsiooni ega hinnatõusu?
Nüüd aga trükime raha juurde ja hinnad samal ajal ei tõuse. Muutume aina rikkamaks. Saame iga järgnev päev rohkem ja rohkem kokku osta.
Siis oleks ju lihtne viie rikkama riigi hulka saada. Trükime meeletus koguses raha ja ostame näiteks pool maailma varadest kokku.
Mitte millegi eest saame põhimõtteliselt poole maailma omanikuks. Samal ajal mingit inflatsiooni ei kaasne. Ainult nõudlusest põhjustatud varade hinnatõus. Et viimast vältida, siis alustame veerandi kokku ostmisega.
Läbi valuutakursi muutuse ei kaasne ju ometi mingit inflatsiooni ega hinnatõusu?
Stefani linki kommenteerides.
FED lisab vaid likviidsust, see on QE, sellel pole erilist mõju üldse majandusele.
(Reuters) - Total U.S. consumer credit outstanding declined for the seventh straight month in August as credit card debt continued to fall.
The Federal Reserve said on Thursday total outstanding credit, which covers everything from car loans to credit cards, fell by $3.34 billion after dropping $4.09 billion in July.
Analysts polled by Reuters had forecast consumer credit contracting $3 billion in August.
So-called revolving, or credit-card credit, fell $4.99 billion in August after a $4.98 billion fall the prior month. That marked the 24th consecutive month credit-card debt decreased.
Non-revolving credit, which includes closed-end loans for big-ticket items like cars, boats, college education and vacations, increased $1.65 billion after increasing $888.59 million in July. It was the fourth straight month of gains.
(Reporting by Lucia Mutikani; Editing by Neil Stempleman)
Föderaalne igakuine defitsiit on kuskil 100 miljardit, mis lisab sääste ja sissetulekuid majandusse. See teeb võimalikuks teatud tarbimise kasvu ja võlakoorma vähenemise. Muidugi tööpuudus kahaneb visalt.
FED lisab vaid likviidsust, see on QE, sellel pole erilist mõju üldse majandusele.
(Reuters) - Total U.S. consumer credit outstanding declined for the seventh straight month in August as credit card debt continued to fall.
The Federal Reserve said on Thursday total outstanding credit, which covers everything from car loans to credit cards, fell by $3.34 billion after dropping $4.09 billion in July.
Analysts polled by Reuters had forecast consumer credit contracting $3 billion in August.
So-called revolving, or credit-card credit, fell $4.99 billion in August after a $4.98 billion fall the prior month. That marked the 24th consecutive month credit-card debt decreased.
Non-revolving credit, which includes closed-end loans for big-ticket items like cars, boats, college education and vacations, increased $1.65 billion after increasing $888.59 million in July. It was the fourth straight month of gains.
(Reporting by Lucia Mutikani; Editing by Neil Stempleman)
Föderaalne igakuine defitsiit on kuskil 100 miljardit, mis lisab sääste ja sissetulekuid majandusse. See teeb võimalikuks teatud tarbimise kasvu ja võlakoorma vähenemise. Muidugi tööpuudus kahaneb visalt.
Päris äge debatt CNBCs selle uudise kohta:
"Cnooc Ltd. will pay $1.08 billion for a one-third stake in Chesapeake Energy Corp.’s Eagle Ford shale project in Texas, in the biggest acquisition of a U.S. oil and gas asset by a Chinese company"
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-11/cnooc-unit-to-pay-1-08-billion-in-cash-for-stake-in-gas-project.html
=> Jällegi, hiinlased peavad midagi tegema oma dollaritega, enne kui dollarite väärtus kukub. Samas, kui osta liiga kiiresti, siis varahinnad tüsevad kiiresti.
Nagu juba "Austrian economics" räägib monetizing kohta - need kes alguses saab raha kätte ikka arvavad, et raha väärtus on endine. Lõpuks on aga raha lisandumine nii suur et inflatsioon hakkab jooksma. Kellel oli võimalus varakult oma raha reaalvara vastu vahetada on võitja.
"Cnooc Ltd. will pay $1.08 billion for a one-third stake in Chesapeake Energy Corp.’s Eagle Ford shale project in Texas, in the biggest acquisition of a U.S. oil and gas asset by a Chinese company"
http://www.bloomberg.com/news/2010-10-11/cnooc-unit-to-pay-1-08-billion-in-cash-for-stake-in-gas-project.html
=> Jällegi, hiinlased peavad midagi tegema oma dollaritega, enne kui dollarite väärtus kukub. Samas, kui osta liiga kiiresti, siis varahinnad tüsevad kiiresti.
Nagu juba "Austrian economics" räägib monetizing kohta - need kes alguses saab raha kätte ikka arvavad, et raha väärtus on endine. Lõpuks on aga raha lisandumine nii suur et inflatsioon hakkab jooksma. Kellel oli võimalus varakult oma raha reaalvara vastu vahetada on võitja.
Investeerimine inflatsiooniaastal (kui ta nüüd tuleb 2011) võib osutuda keeruliseks.
- Rahaomanik 1) saab kõrgemat intressi, aga 2) raha kaotab reaalväärtust veel kiiremini
- Aktsiaomanik 1) saab kõrgemat kasum/aktsia, aga 2) kasumite diskonteeritud nüüdisväärtus ikkagi langeb. Eriti kui ettevõttel on suuri laene.
- Kulla omanik 1) saab rikkamaks rahas mõõdetud, aga 2) raha reaalväärtus kukub.
- Kinnisvaraomanik saab 1) kõrgemat üüri, aga 2) intressikulud tõusevad
Võitjad on palgatöölised, kes võrreldes kapitalomanikega saavad osta suhteliselt rohkem tarbekaupu ja varasid oma iga kuu teenitud raha eest. Kullaomanikud riskivad et nende (küll stabiilne) vara on mullis.
Eesti kuld = Vanalinna kinnisvara
Vanalinna kinnisvara pole tõenäoliselt nii nagu kuld üles spekuleeritud. Küll vähem likviidne kui kuld, ent see-eest teatud tootlusega.
Börsil võiks olla huvitavad aktsiad mille all on palju reaalvara, ja vähe võlgu. Ehk siis Merko (disclaimer: long).
- Rahaomanik 1) saab kõrgemat intressi, aga 2) raha kaotab reaalväärtust veel kiiremini
- Aktsiaomanik 1) saab kõrgemat kasum/aktsia, aga 2) kasumite diskonteeritud nüüdisväärtus ikkagi langeb. Eriti kui ettevõttel on suuri laene.
- Kulla omanik 1) saab rikkamaks rahas mõõdetud, aga 2) raha reaalväärtus kukub.
- Kinnisvaraomanik saab 1) kõrgemat üüri, aga 2) intressikulud tõusevad
Võitjad on palgatöölised, kes võrreldes kapitalomanikega saavad osta suhteliselt rohkem tarbekaupu ja varasid oma iga kuu teenitud raha eest. Kullaomanikud riskivad et nende (küll stabiilne) vara on mullis.
Eesti kuld = Vanalinna kinnisvara
Vanalinna kinnisvara pole tõenäoliselt nii nagu kuld üles spekuleeritud. Küll vähem likviidne kui kuld, ent see-eest teatud tootlusega.
Börsil võiks olla huvitavad aktsiad mille all on palju reaalvara, ja vähe võlgu. Ehk siis Merko (disclaimer: long).
Kuid ega see võit palgatöölistelgi mitte kergelt ei tule.
Koheselt tõusevad kulud ja kõik hinnad ja alles nihkega tõusevad hiljem palgad järgi.
Maa ja eriti metsamaa võiks olla ka äkki hea investeering riskide hajutamiseks?
Koheselt tõusevad kulud ja kõik hinnad ja alles nihkega tõusevad hiljem palgad järgi.
Maa ja eriti metsamaa võiks olla ka äkki hea investeering riskide hajutamiseks?
Investeerimine põllumajandusmaasse, põllumajandusettevõttesse?
Friday, June 24, 2005, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://goldprice.org/news/2005/06/hyperinflation.html
December 15, 2008, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.marketskeptics.com/2008/12/how-deflation-creates-hyperinflation.html
December 2nd, 2009:, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.shadowstats.com/article/hyperinflation
Nad ei väsi enda müütide rääkimisest ka aastal 2010, 2011,2012 jne.
Järgmisel aastal võime LHV foorumis umbes samasuguse jutulõime leida, sest nad jätkavad idioodi järjekindlusega-raha koguse suurenemine =inflatsioon.
http://goldprice.org/news/2005/06/hyperinflation.html
December 15, 2008, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.marketskeptics.com/2008/12/how-deflation-creates-hyperinflation.html
December 2nd, 2009:, nad räägivad hüperinflatsioonist seoses raha koguse kasvamisega
http://www.shadowstats.com/article/hyperinflation
Nad ei väsi enda müütide rääkimisest ka aastal 2010, 2011,2012 jne.
Järgmisel aastal võime LHV foorumis umbes samasuguse jutulõime leida, sest nad jätkavad idioodi järjekindlusega-raha koguse suurenemine =inflatsioon.
oot, meil nagu inflatsiooni ei ole ega olnud buumi ajal kui rahapakkumine taeva lendas?
Miks see rahapakkumine taeva lendas. Sest oli nõudlus, mis ületas pakkumise.
Kui siit keegi arvab, et raha kogusega saab inflatsiooni ohjeldada, siis oleks ju asi väga lihtne, nii peaksidki keskpangad toimima. Keskpankurid, erinevalt siin sõna võtvatest geeniustest, seda miskipärast ei tee.
Kui siit keegi arvab, et raha kogusega saab inflatsiooni ohjeldada, siis oleks ju asi väga lihtne, nii peaksidki keskpangad toimima. Keskpankurid, erinevalt siin sõna võtvatest geeniustest, seda miskipärast ei tee.
Teevad küll. Lithstalt jälgitakse M3 mitte M0 kasvu. Kui pangad laenamist koomale tõmbavad ja võlakirjaturul valitseb hirm siis võib M3 vabalt edasi kukkuda vaatamata M0i kasvule.
Kui Kristjan1 arvab, et raha pakkumise suurendamisega saab toopuudust ohjeldada siis oleks ju asi vaga lihtne, nii peaksidki keskpangad tegema. Keskpangad, erinevalt siin sona votvast geeniusest Kristjan1-st, seda miskiparast ei tee.
Kristjan1 aga miks nõudlus ületas pakkumise?
Kas nõudluse kasvu ei põhjustanud mitte raha koguse suurenemine?
Kas nõudluse kasvu ei põhjustanud mitte raha koguse suurenemine?
To mavep: sest erasektor laenas rohlkem, kui ressursse oli saadaval.
To mykoloog: Keskpank saab tegelikult lisada süsteemi vaid likviidsust, vahetab ühe finantsvara teise vastu. Muuseas QE selleks ongi. QE ei töötanud Jaapanis ja ei tööta ta ka USAs. Mine ütle seda Bernankele ja monetaristidele.
Should the Fed increase “excess reserves and they just sit there on the asset side of commercial banks’ balance sheets NOT BEING RELENT, you’ve merely gone through an interesting bookkeeping exercise,” Greenspan said. “You’ve got to break that psychology that prevents that current trillion” in reserves from being relent, he said. -
Sellist juttu räägib Alan Greenspan: Reserves being relent. Et tema arvates laenatakse reserve erasektorile, mis on absoluutselt võimatu.
To mykoloog: Keskpank saab tegelikult lisada süsteemi vaid likviidsust, vahetab ühe finantsvara teise vastu. Muuseas QE selleks ongi. QE ei töötanud Jaapanis ja ei tööta ta ka USAs. Mine ütle seda Bernankele ja monetaristidele.
Should the Fed increase “excess reserves and they just sit there on the asset side of commercial banks’ balance sheets NOT BEING RELENT, you’ve merely gone through an interesting bookkeeping exercise,” Greenspan said. “You’ve got to break that psychology that prevents that current trillion” in reserves from being relent, he said. -
Sellist juttu räägib Alan Greenspan: Reserves being relent. Et tema arvates laenatakse reserve erasektorile, mis on absoluutselt võimatu.
Majesteetlik etteaste defitsiitse kulutamise teemal.
http://www.economicpopulist.org/content/there-no-economic-justification-deficit-reduction-galbraith-deficit-commission
http://www.economicpopulist.org/content/there-no-economic-justification-deficit-reduction-galbraith-deficit-commission
Tihti süüdistatakse Ameerika selles, et maailma inflatsioonirisk on kasvanud. Ent minu meelest on süü hoopis Hiina poliitika. Lihtne aru saada:
1) Kui Hiina hakkab oma akkumuleeritud USD KASUTAMA, siis pole Fed-il vaja rahatrükkimist, ja USA valitsust poleks vaja nii suurtt eelarvedefitsiiti. Nimelt tekitaks Hiina nõudlus Ameerika toodete vastu.
2) Kui Hiina aga EI KASUTA oma USD, vaid muudkui akkumuleerib, siis peab lõpuks Fed/USA valitsus lisama raha/võlakirju turule.
=> Ehk siis, Hiina (+Jaapani, Naftaeksportöörid) käitumine otsustab mis USA teeb.
=> Seega võib arvata et Hiina viimase aja tugevnev CNY näitab, et nad on hakkanud aru saama millist olukorda on tekkinud.
Hiina võiks tekitada USD kukkumist ja kiire inflatsiooni AMeerikas homme kui nad seda tahaksid. Ja siis hakataks süüdistama hoopis Fed'i. Aga kes oleks tegelikult süüdi, kas mitte Hiina kauaaegne valuutapoliitika.
Nii või naa, oleme kus me oleme, ja arvatavasti õnnestub USA-l ja Hiinal aeglaselt olukorrast välja libiseda. USA inflatsioon tõuseb 3-4%-ni, ja CNY lubatakse tugevneda equilibriumile (või tekib suur inflatsioon Hiinas).
1) Kui Hiina hakkab oma akkumuleeritud USD KASUTAMA, siis pole Fed-il vaja rahatrükkimist, ja USA valitsust poleks vaja nii suurtt eelarvedefitsiiti. Nimelt tekitaks Hiina nõudlus Ameerika toodete vastu.
2) Kui Hiina aga EI KASUTA oma USD, vaid muudkui akkumuleerib, siis peab lõpuks Fed/USA valitsus lisama raha/võlakirju turule.
=> Ehk siis, Hiina (+Jaapani, Naftaeksportöörid) käitumine otsustab mis USA teeb.
=> Seega võib arvata et Hiina viimase aja tugevnev CNY näitab, et nad on hakkanud aru saama millist olukorda on tekkinud.
Hiina võiks tekitada USD kukkumist ja kiire inflatsiooni AMeerikas homme kui nad seda tahaksid. Ja siis hakataks süüdistama hoopis Fed'i. Aga kes oleks tegelikult süüdi, kas mitte Hiina kauaaegne valuutapoliitika.
Nii või naa, oleme kus me oleme, ja arvatavasti õnnestub USA-l ja Hiinal aeglaselt olukorrast välja libiseda. USA inflatsioon tõuseb 3-4%-ni, ja CNY lubatakse tugevneda equilibriumile (või tekib suur inflatsioon Hiinas).
"Kui Hiina hakkab oma akkumuleeritud USD KASUTAMA, siis pole Fed-il vaja rahatrükkimist, ja USA valitsust poleks vaja nii suurtt eelarvedefitsiiti. Nimelt tekitaks Hiina nõudlus Ameerika toodete vastu."
Jah, hakkaks USA Hiinasse eksportima, või ostaksid hiinlased USAs paiknevaid varasid, viimastega tuleb arvestada, et need varad paiknevad USA territooriumil(USA võib ebasoodsaid makse kehtestada või muid trikke korraldada). Hiinlaste importimisega USAst tuleb arvestada sellega, et USA saaks igal ajal osa nende ostujõudu lihtsalt "röövida" eksporditollide kehtestamise näol.
Seda, et dollarid hiinlaste käes on või neile nii palju võlgu ollakse, ei tasu üldse põdeda. Kui hiinlased tahavad, siis nii olgu. Tõeline maksmine impordi eest toimub ekspordiga, USA pole maksnud mingit osa, kui raha või võlakirjad hiinlaste käes on. Tegelikud riskid on ikkka hiinlaste kanda.
Jah, hakkaks USA Hiinasse eksportima, või ostaksid hiinlased USAs paiknevaid varasid, viimastega tuleb arvestada, et need varad paiknevad USA territooriumil(USA võib ebasoodsaid makse kehtestada või muid trikke korraldada). Hiinlaste importimisega USAst tuleb arvestada sellega, et USA saaks igal ajal osa nende ostujõudu lihtsalt "röövida" eksporditollide kehtestamise näol.
Seda, et dollarid hiinlaste käes on või neile nii palju võlgu ollakse, ei tasu üldse põdeda. Kui hiinlased tahavad, siis nii olgu. Tõeline maksmine impordi eest toimub ekspordiga, USA pole maksnud mingit osa, kui raha või võlakirjad hiinlaste käes on. Tegelikud riskid on ikkka hiinlaste kanda.