Inflatsioon

Räägime parem ERDF-st. Seal on olukord katastroofiline. RM peaks suutma töötada välja käesoleva aasta lõpuks uue struktuuritoetuse seadus, mille alusel saaks hakata uusi OP-e rakendama. OK, ilmselt tuleb homme Eesti EK-le vastu ja vähendab OP-de arvu 4-lt 3-le, meetmete arv jääb samaks, aga ettevõtluse tugiprogrammide käivitumist ma 2007 aastal küll eriti ette ei näe. Kui see pole haldusssuutmatus, eriti just RM ja MKM vallas, siis mis see on?
Offtopic - kui ma alguses arvasin, et suffiks paneb mingit segast / idiooti, siis Velikijst sai uue dialekti tekkimine tõeks.

P.S.
Mõni akronüüm on isegi tuttav. Olnud seal, teinud seda.
OK, saab näha, kas kõik OPd käivituvad või mitte. Kuna RM/MKM siseinfot ei oma, siis ei oska vaielda. Avaliku info põhjal tundub, et kõik on graafikus (checkisin jus RM kodulehekülge). Arvan, et kui mingi seaduse või rakenduskava puudulikkuse tõttu jääks Eestil paar miljardit saamata, oleks see suurusjärgu võrra suurem ämber kui mingi suhkrutrahv vms. Üldiselt, kuna kõik rakenduskavad läbivad ka EL Komisjoni poolse heakskiidu, siis surve sealtpoolt on tugev ja "ei jõudnud valmis" - tüüpi vabandus ei lähe lihtsalt läbi. Siiani pole minu teada ükski EL eelarvest pärinev kroon jäänud puuduliku seadusandluse tõttu saamata.
Hüpoteeklaenude käive viimasel aastal on olnud miljardites kroonides (www.eestipank.info, ümardatult):
03.2005. #2,9 Mrd. (28% laenudest)
04.05 #3,6 (43%)
05.05 # 3,7 (32%)
06.05 #3,8 (33%)
07.05 #4,0 (43%)
08.05 #4,1 (36%)
09.05 #4,7 (38%)
10.05 #5,4 (58%)
11.05 #5,5 (52%)
12.05 #6,1 (56%)
01.06 #4,4 (51%)
02.06 #4,6 (50%)
03.06 #6,2 (37%)
04.06 #5,6 (60%)
05.06 #7,6 (64%)
06.06 #7,3 (51%)
07.06 #5,9 (26%)
08.06 #7,3 (62%)
Seega julgen arvata, et paari miljardi eurotoetuse ärakukkumine on laenude ärakukkumise kõrval tühi-tähi.
Uus dialekt :-))

Ma ei arvagi, et eriti palju saamata jääks, kuid gap lõppeva RAK ja algava RES vahel võib venida aasta-kaheseks. Ja kui sinna perioodi jääb ka talv (meenutan, "ta" tuleb talvel), siis on asjad topelt hapud.
Eraisikute pangakontodel (nõudmiseni hoiused) oli 31 augustil 35 % rohkem raha kui aasta tagasi (27,4 mrd vs 20,4 mrd). Kütus nii imporditõusuks, kui inflatsiooniks.



Rootsis soovivad toiduainete tootjad alates uuest aastast 3-5% hinnatõstmist, ja eluasemete üürileandjad keskmiselt 3,5% tõstmist. Kuna eelmisel aastavahetusel oli rahulik hinnamuutuste suhtes, on teatud hüpe võimalik jaanuarikuu inflatsiooninumbris, ma arvan. Rootsi keskpank arvatavasti tõstab 0,25% detsembri keskel, ja siis äkki isegi 0,5% veebruari alguses. (Praegu on keskpanga baasiintress 2,75%). Kevadel on tulemas palgaläbirääkimised paljude tööandjate ja ametiühingute vahel.

Rootsi "track record" inflatsioonivõitluses oli kaua päris nõrk. Ainult viimaste aastate Aasia deflatsioonischoki ajal, on Rootsi suutnud hoida inflatsiooni väga madalana. Hirmutav on aga praegune M3-tõus suurusjärgus 19%. Võimalik siis, et inflatsioon hakkab jooksma 2007, intressid korralikult tõusevad, ja kinnisvarahinnad vastavalt kukkuvad.
Päris asjalik kommentaar Ameerika viimaste inflatsiooninumbrite kohta:
http://www.morganstanley.com/views/gef/index.html#anchor4157

Jaanuar on huvitav inflatsioonikuu ka Euroopas. Saksamaa 3%-punkti käibemaksutõus jõustub, ja kuna Saksamaa number moodustab 30% Eurotsoonist, siis peaks mõju olema märgatav, isegi kui mõned tooted kindlasti juba kallinesid detsembris, ja paljud tooted on sellest numbrist päris sõltumatud.

Traditsiooniliselt langeb kiiresti jaanuaris rõivaste hinnad, ei tea kuivõrd 2007 jaanuari võib erineda 2006 omast. Arvan et üürihinnad tõusevad tunduvalt rohkem see jaanuar kui viimane. Naftahind mullu tõusis mõned dollarid dets->jaan, nii et sealt ei peaks tulema inflatsioonisurve ülespoole tuleval jaanuaril. Kokkuvõttes tundub mulle ikkagi loogilne ennustada teatud aastast inflatsioonitõusu Eurotsoonis dets->jaan.
Tundub, et inflatsioon on igal pool maailmas ärkanud. Jaapanis on hakatud muretsema tõusvate maahindade pärast. Ma ei kujuta ette kui palju võiks maa seal kallineda, kui inimesed panevad oma raha liikuma. Hiinas on toiduhinnad hakkanud tõusma, keskpank tõstab intresse, aga inflatsioon kiiresti tõusnud viimastel kuudel. Ameerikas ei aita majanduse jahtumine inflatsiooni vastu, ja Fed ei saa (veel) langetada. Saksamaalt täna oodatust suurem märtsiinflatsioon. Aprillis on langus võimalik, kuna naftahinnad mullu tõusis tol kuul kiiresti - ent samuti kiire langis sügisel. Suurbritannias inflatsiooniprobleem. Baltimaadel muidugi kiire inflatsioon ka. Rootsis täna uus M3-number +17,3%, tarbijahinnaindeks seal samuti oodatust kõrgem veebruaris.

Võimalik, et 2007 on aasta kui majanduskasv muutub inflatsiooniks, ja lõpuks maailma rahaprintimine annab tunda mitmetel riikidel.
Stefan, kust selle info leidsid? Mingi kindel sait kokkuvõttega?
Sir_Erki
Mu enda kokkupanek. (peaks aga olema kontrollitav :) )
Ma absoluutselt usun sind, lihtsalt pigem huvitas selline macro overview kirjutis viidete ja stuffiga! ;)
From Dow Joens: February broad M3 money supply growth jumped 10.0% on the year, up from a revised 9.9% in January, which was originally reported as 9.8%. February's 10.0% growth rate is the strongest in 17 years, and the highest on record since the changeover to the euro.
Arvan, et eriti Hiina inflatsioon on huvitav nähtus. On seal potentsiaali tarbida rohkem toiduaineid, ja rahapakkumine kiiresti tõuseb. Riis võiks äkki saada paremaks hoiuseks kui nõrgeneva reaalväärtusega CNY - ja siis inflatsioon juba jookseks.
Mida panna kolme suurima inflatsiooni põhjustaja nimekirja globaalsel tasandil? Hiina nõudluse tõus, tooraine hindade kallinemine, USD printimine?
Kuue Saksa liidumaade märtsiinflatsioon m/m ja y/y (sulgudes veebruarinumbrid)
Nordrhein-Westfalen 0,5 (0,4) 1,8 (1,6)
Bayern 0,3 (0,4) 2,1 (1,8)
Baden-Württemberg 0,3 (0,4) 2,0 (1,9)
Hessen 0,1 (0,4) 1,9 (1,8)
Sachsen 0,3 (0,4) 2,5 (2,3)
Brandenburg 0,1 (0,4) 1,9 (1,9)
Terve Saksamaa harmoniseeritud CPI märtsis 2,1% võrreldes 1,9%-ga veebruaris.
Tõusvad/langevad maahinnad on vägev makromajanduslik indikaator. Jaapanis on hetkel elamumaahinnad 50% madalamad kui aastal 1990. AGA, trend pöördus juba 2005, ja 2006 tõusid ärimaahinnad Tokyos 9,4%. Peaks olema hea bet, et tõus jätkub ja mõjutab kõikvõimalikke muid Jaapani majandusindikaatoreid.
http://news.bbc.co.uk/1/hi/business/6478769.stm
- Venemaa rahapakkumise tõus eelmisel aastal: +49%.
- Rootsis umbes +18% - kaotatakse makse, keskpank nõrk, edasilaenamine Baltimaadele
- Inglismaal endiselt kõrge inflatsioon, võimalik intressitõus jälle sel nädalal
- Saksamaa lõpuks kasvab, tohutu potentsiall krediidinõudluses, ja kasvamises
- India M3-kasv +20%
- Hiina M3-kasv 15-20%
- Jaapani maahinnad on hakkanud tõusma
- Ameerika, endiselt tugev jaekaubandus ja kõrge inflatsioon
- Eurotsooni M3: +10%
- Baltimaadel endiselt kõrge inflatsioon ja rahapakkumiskasv.

Oli kunagi kaks stsenaariumi:
1) Kõrged varahinnad->intressitõusud->varahinnad langevad tagasi.
2) Kõrged varahinnad->kõrged tarbimishinnad->intressitõusud->varahindade järsk langus.

Nüüd vist ainult 2) võimalik. Infatsioon->Intressitõusud->Veel inflatsioon->Veel intressitõusud on lähitulevik, ma arvan. Nii mõnigi turg krahhib selles protsessis, am pakun.
Milles siis raha hoida?

a) raha - kaotab väärtust
b) aktsiad - turud kukuvad
c) võlakirjad - vt. b
d) kinnisvara - hinnad kukuvad
e) kuld - on selle hind seni majanduskriiside ajal drastiliselt tõusnud? ei mäleta nagu.

nii et jama värk :P