Oodatud interssitõus on siis tegelikkuseks saanud.
ECB tõstis intressi 3,0%-ni
Huvitav on võrrelda inflatsiooni erinevates Euroopa riikides. Eurotsooni keskmine siis praegu 2,5%, kõrgeim Lätis 6,3%, Slovaakia 4,5% ja Eestis 4,4%. Madalaim Soome ja Poola mõlemad 1,5%. Arvata võib, et Eesti on põhjustanud Soome madalat inflatsiooni (kaupade liikumine), ja Soome on põhjustanud Eesti kõrge inflatsiooni (tööjõu liikumime). Soomes arvan ka et Lidl on suuresti põhjustanud madalat inflatsiooni viimastel aastatel.
Allgruppides on ka mõningaid huvitavaid numbreid. "Riietus" näitab näiteks et Eurotsoonis on rõivaste hinnad aasta jooksul tõusnud 0,4%. Kui vaadata erinevaid riike aga, selgub et viimasel aastal on Portugalis hinnad langenud 12,9%, Eestis aga tõusnud 4,4%. Tundub siis, et on tüük maad minna, enne kui riikide majandused on konvergeerinud.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-NJ-06-015/EN/KS-NJ-06-015-EN.PDF
Allgruppides on ka mõningaid huvitavaid numbreid. "Riietus" näitab näiteks et Eurotsoonis on rõivaste hinnad aasta jooksul tõusnud 0,4%. Kui vaadata erinevaid riike aga, selgub et viimasel aastal on Portugalis hinnad langenud 12,9%, Eestis aga tõusnud 4,4%. Tundub siis, et on tüük maad minna, enne kui riikide majandused on konvergeerinud.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-NJ-06-015/EN/KS-NJ-06-015-EN.PDF
Läti on müstika
Lõplik juuli HICP 2,4% (esialgne oli 2,5%). Core üllatavalt stabiilne 1,4% (1,4%). Koos asjaoluga et augusti flash-estimate avaldatakse samal päeval kui ECB governing council järgmine istung (31 august) siis peaks tõenäosus, et tõstetakse intressi seepäev olema väga madal, kuigi SKP-numbrid olid kõrged. Istung 5 oktoober on siis uus lugu, ent arvata võib et septembriinflatsioon jääb suhteliselt rahulik arvestades "base-effects" ehk Katrina eelmisel aastal.
Ikka veel hoiab inflatsiooni madalana langevad kommunikatsioonikulud. Ilmselt need telekomi-teenused mis ostetakse ei ole mitte kaubad ega tööjõu poolt osutatavad teenused, vaid pigem kapitali intress. Järelikult need hinnad võivad sisuliselt nullini langeda, millele aitab kaasa näiteks Skype. Hetkel pidurdavad langevad kommunikatsioonikulud HICP 0,18pp võrra aasta baasil. Ilmselt võivad telekomifirmade kasumid veel langeda, ehk nende teenuste hinnad ka, ilma et keegi telekomifirma pankroti läheks. Uued teenused võimaldavad ka sisuliselt igavesti langevad hinnad selles sektoris. Arvutite hinnad mõjuvad inflatsiooni sarnaselt. Kuna nüüd aga ka mobiiltelefoniteenuseid võib osta kuulise fikstasuga, siis on äkki siiski oodata telekomihindade languse pidudumist võrreldes sellega mis on viimastel aastatel olnud.
Ikka veel hoiab inflatsiooni madalana langevad kommunikatsioonikulud. Ilmselt need telekomi-teenused mis ostetakse ei ole mitte kaubad ega tööjõu poolt osutatavad teenused, vaid pigem kapitali intress. Järelikult need hinnad võivad sisuliselt nullini langeda, millele aitab kaasa näiteks Skype. Hetkel pidurdavad langevad kommunikatsioonikulud HICP 0,18pp võrra aasta baasil. Ilmselt võivad telekomifirmade kasumid veel langeda, ehk nende teenuste hinnad ka, ilma et keegi telekomifirma pankroti läheks. Uued teenused võimaldavad ka sisuliselt igavesti langevad hinnad selles sektoris. Arvutite hinnad mõjuvad inflatsiooni sarnaselt. Kuna nüüd aga ka mobiiltelefoniteenuseid võib osta kuulise fikstasuga, siis on äkki siiski oodata telekomihindade languse pidudumist võrreldes sellega mis on viimastel aastatel olnud.
Toiduainete ja mittealkohoolsete toodete hinnad tõusid rekordkiirusega septembris, ehk 7,5% yoy. Mainitud toodete inflatsioon on tõusnud stabiilselt viimastel kuudel. Arvan et bensiinihinna langus on mõjutanud, ent sama tootekategooria inflatsioon Rootsis oli vaid 1,6% (viimane number august). Kaubamaja aktsia rallib, Kesko aktsia rallib.
Tundub et rahapakkumise tõus Eesti majanduses pole enam vaid näha varade turul, vaid ka kaupade (ja teenuste) turul. Kui toit kallineb kiiremini kui kinnisvara, siis on lõpuks majandusbuum jõudnud kõigile, mis on muidugi hea uudis. Ent mis tuleb edasi.
Tekstiiltöötajad lähevad töötama poodides, tööstusetöötajad ehitussektorisse - ehk jooksevdefitsiit halveneb. Üha rohkem laenamist on vaja et pidu jätkuks, aga kinnisvaraturul tuntakse et hinnad on ohtlikud kõrged. Soov laenata peaks kunagi vähenema.
Kõigepealt nõrkus kinnisvaraturul, ja hiljem jaekaubanduses. Ostubuum lõpeb. Kiire inflatsioon poodides on võib-olla lühiajaline nähtus.
Tundub et rahapakkumise tõus Eesti majanduses pole enam vaid näha varade turul, vaid ka kaupade (ja teenuste) turul. Kui toit kallineb kiiremini kui kinnisvara, siis on lõpuks majandusbuum jõudnud kõigile, mis on muidugi hea uudis. Ent mis tuleb edasi.
Tekstiiltöötajad lähevad töötama poodides, tööstusetöötajad ehitussektorisse - ehk jooksevdefitsiit halveneb. Üha rohkem laenamist on vaja et pidu jätkuks, aga kinnisvaraturul tuntakse et hinnad on ohtlikud kõrged. Soov laenata peaks kunagi vähenema.
Kõigepealt nõrkus kinnisvaraturul, ja hiljem jaekaubanduses. Ostubuum lõpeb. Kiire inflatsioon poodides on võib-olla lühiajaline nähtus.
Glasuurisõõrik maksis poes 5 krooni aasta aega tagasi nüüd 10 EEK
Minu analüüs olukorrale - :(
Minu analüüs olukorrale - :(
Ma ei saa aru miks üldse keegi on viitsinud varem toiduainete tootmisega tegeleda. Enamus valdkondi on tulusamad.
Süüa tahad ju iga päev:)))
Süüa tahame kõik, aga põllumehe tööd sellise tasu eest on kui paljud meist nõus tegema?
Piisab, kui 1-2% on.
On inimesi, kes oskavad näiteks sigu kasvatada paremini, kui midagi muud teha.
On inimesi, kes oskavad näiteks sigu kasvatada paremini, kui midagi muud teha.
Innerts.
Eesti majandus keeb. Aga kuna minusugused krahhiennustajad hakkasid liiga varakult krahhidest rääkima, ei usu keegi enam sellesse.
Stefan
Mina usun. Allhanget tegevad tootmisettevõtted on juba raskustes, tunnen mõnda lähemalt. Otsin märke millal see võiks laieneda. Kaubandusettevõtete edu jätkub kuniks muu edu jätkub.
Ehitushindades suur kõikumine, otsitakse juskui vastupanu- ja toetustasemeid. Samas euroraha toel veel programme avanemas. Korteriturg - kel osa kulusid juba tehtud, see ei raatsi pooleli jätta.
Aga kõige ilmekam näide ennustustest - Warren Buffet ja tema mängud dollari langusele mõni aeg tagasi. Ennustas ta siis õieti või valesti?
Mina usun. Allhanget tegevad tootmisettevõtted on juba raskustes, tunnen mõnda lähemalt. Otsin märke millal see võiks laieneda. Kaubandusettevõtete edu jätkub kuniks muu edu jätkub.
Ehitushindades suur kõikumine, otsitakse juskui vastupanu- ja toetustasemeid. Samas euroraha toel veel programme avanemas. Korteriturg - kel osa kulusid juba tehtud, see ei raatsi pooleli jätta.
Aga kõige ilmekam näide ennustustest - Warren Buffet ja tema mängud dollari langusele mõni aeg tagasi. Ennustas ta siis õieti või valesti?
Usun, et tagasilöök algab kas tootmisest - kui ettevõtteid ikka päriselt kinni panema hakatakse või siis ehitusest, kui hinnad jätkavad samas tempos kasvu ja mingil hetkel tellijad lihtsalt ei suuda seda enam vastu võtta (äriplaan ei tule kuidagi välja) või euroraha järsul pidurdumisel ametnike saamatuse vms tõttu.
Aga kes teab - ma pole mingi spets.
Aga kes teab - ma pole mingi spets.
Krahh tuleb enamasti siis kui ka kõige negatiivsem ennustaja positiivseks pöördub.
Euroraha järsk pidurdumine ametnike saamatuse tõttu tuleb üsna varsti. Gap lõppeva viisaastaku ja algava seitseaastaku vahel tuleb masendav ja lööb nii mõneski kohas jalad alt.
Mingit euroraha pidurdumist ei tule. Üleminekureeglid 2004-2006 perioodilit (siis kolmaastak, mitte viisaastak) 2007-2013 finantsperioodile on olemas ja töötavad. Vastupidi, alates järgmise aasta algusest toimub oluline euroraha suurenemine, kordades kusjuures mitte protsentides.
Vaidlen vastu, üleminekureeglid ei tööta, täpsemini töötavad teoorias, mitte praktikas.
Kuna üleminek ühelt finantsperioodilt ei ole veel toiminud, siis ei saa hetkel kindlalt öelda, kas üleminek toimub sujuvalt või mitte. Samas on üleminekuks välja töötatud oma kindlad reeglid, mis arvestavad nii teooriat kui senist liikmesriikide praktilist kogemust ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, miks üleminek ei peaks toimima. Minu meelest on pisut küüniline väita lihtsalt, et reeglid ei tööta, toomata välja ühtegi põhjust selle väite kinnitamiseks. Olles lähemalt tuttav põllumajandus- ja maaelu fondidega, siis julgen väita et selles valdkonnas toimub üleminek suuremate probleemideta. Eksisteerib spetsiaalne rakendusmäärus, mis reguleerib üleminekut EAGGF fondilt EAFRD fondile järgmise aasta alguses. On olemas selged reeglid, kuidas võetakse üle käimasoleva perioodi kulukohustusi, mida rahastatakse järgmise perioodi vahenditest. Tegelikult juba täna on võimalik järgmise perioodi vahendite arvelt võtta kohustusi käimasoleva perioodi projektidele. Samad reeglid kehtivad üldjuhul ka struktuurivahendite puhul (Regionaalfond, Ühtekuuluvusfond, Sotsiaalfond). Ametnike saamatus on eraldi teema, aga pole ühtegi põhjust miks peaks ametnikud järjest saamatumaks muutuma, pigem vastupidi. Liitumiseelsed fondid (SAPARD, ISPA) ja 2004-2006 perioodi programmeerimine on andnud ametnikele kogemuse, millele tuginedes ma usun, on järgmise perioodi programmeerimine oluliselt sujuvam.
Arvestades, kui "vähe" on Eestis ametnikke, võiks kindluse mõttes ja võimaliku saamatuse kompenseerimiseks ametnike armeed suurendada. Pikemaajalisem eesmärk võiks olla kogu Eesti tööealise elanikkonna koondamine KOV ja riigisektorisse, kus kõik 3-kordset keskmist palka saaksid (oleks hea eksponentsiaalse ja lõpmatu palgakasvu allikas) ja hoogsalt erinevate toetusmehhanismide rakendusmehhanisme konstrueeriks ja implementeeriks. Ideaalolukorras suhtlevad ametnikud omavahel ainult erinevate struktuuride, fondide, mehhanismide, tõukesüsteemide ja reeglistike lühendeid ja minimaalselt side- ja omadussõnu kasutades.
A: "KGFIM ja PRIA MoU A, kui SAPARD RM EAGGF võrreldes"
B: "Haha! MoU PRIA ning SAPARD RM oluliselt vähem TPTF ja EAFRD IR-st, seega EU MGFM seisukohalt"
A: "KGFIM ja PRIA MoU A, kui SAPARD RM EAGGF võrreldes"
B: "Haha! MoU PRIA ning SAPARD RM oluliselt vähem TPTF ja EAFRD IR-st, seega EU MGFM seisukohalt"