Tänases PM-s on IMF-i Eesti ülevaate baasil maalitud suhtpositiivne pilt.
Pangadussüsteem on tugev. SKP kasvab ja inflatsiooni pole. Jooksevkonto defitsiit on kontrolli all ja välisvõlg pole kasvanud.
Probleeme on vaid eelarve, pensionireformi ja tööhõivega.
Tegelikult jääb IMF-i jaoks saladuseks, et import on hakanud jälle ekspordist kiiremini kasvama.
Samuti on kasvamas inflatsioon.
Tootjahinnaindeksite aastane kasv liigub juba 5% ligidal.
Aga pilt ongi ju tegelikult üsna positiivne! Niimoodi võttes pole ju midagi väga halvasti. Jooksevkonto defitsiidi katteks laekub endiselt otseinvesteeringuid ja inflatsiooni kasvamine kaasneb majanduse elavnemisega. Valitsus hoiab suht ranget eelarvepoliitikat ja nuputab mingeid reforme välja. Mina näiteks küll ei oska öelda, mida saaks riiklikul tasemel praegu teha, et midagi parandada.
Minu arusaamine on, et IMF ütleb, et Eestil on olemas eeldused eduks. Ja sellega ma olen ka päri. Iseasi, kas eeldused suudetakse eduks realiseerida. Sellele, kust edu tulema peaks, pole IMF proovinudki vastata. Mina pole kusagilt ühtegi selliseid prognoose tegevat kirjutist leidnud, kui leiaks, loeks meeleldi.
Minu arusaamine on, et IMF ütleb, et Eestil on olemas eeldused eduks. Ja sellega ma olen ka päri. Iseasi, kas eeldused suudetakse eduks realiseerida. Sellele, kust edu tulema peaks, pole IMF proovinudki vastata. Mina pole kusagilt ühtegi selliseid prognoose tegevat kirjutist leidnud, kui leiaks, loeks meeleldi.
EP hetkel viimasest pressiteatest (klõpsa siin) on sellele raportile ka otseviide (klõpsa siin)
Dokumendiga tutvumise (ja tutvumine valitsuse poliitikadokumendiga, millele IMF oma okay on öelnud) järel jääb mulje, et IMF on nõus sellega, mida Eesti Valitsus teeb. Laias laastus teevadki nad ju õigeid asju, eelarve kokkuhoid ja reformimine. Valitsus on pakkunud inflatsiooniks 4% ja jooksevkonto defitsiidiks 5.5% - kui aasta lõpuks nendes numbrites püsida, ütlebki IMF, et kõik on OK.
Samas on eestlased asja kommenteerides jätnud tähelepanuta kommentaari selle kohta, et investeeringute ja säästmise tasakaalu tuleks jälgida ning krediidikasvu piirata. Ja töötuse kohta rõhutati ka minu lemmik-probleemi ehk tööjõu oskuste mittevastavust hetkevajadustele. Nii et pole midagi nii roosa nende meeste arvamus (samas - ilu on vaataja silmades).
Samas on eestlased asja kommenteerides jätnud tähelepanuta kommentaari selle kohta, et investeeringute ja säästmise tasakaalu tuleks jälgida ning krediidikasvu piirata. Ja töötuse kohta rõhutati ka minu lemmik-probleemi ehk tööjõu oskuste mittevastavust hetkevajadustele. Nii et pole midagi nii roosa nende meeste arvamus (samas - ilu on vaataja silmades).
Majanduspoliitika memorandumis kinnitab Vabariigi Valitsus, et 2000.a. üldeelarve puudujääk ei ületa 1 miljardit krooni.
Poolaasta seisuga oli puudujääk kasvanud 700M kroonini.
Poolaasta seisuga oli puudujääk kasvanud 700M kroonini.
küsiks, et kas elektrijaamade ja raudtee müügist saadav tulu ei peaks korvama 1mlrd. suurust puudujääki või on see raha juba eelarvesse sisse arvatud?