“millest riik võtab jälle 70%”
Iseloomustab hästi aktsiat. Minu vaade.
Aktsia võiks maksta välja ka 20% tootlust. Seda aga ei tehta. 6% dividende ja rohkem sa sellest ettevõttest midagi ei näe. Sest:
“millest riik võtab jälle 70%”
Tallinna Vesi näide. Ja see toimus Eestis. Leedus. Ei. Kui 1 aasta peaksid nägema suuremat tootlust, siis on kindel, et seal tehakse korrektuurid. Et rahvas võtaks enamuse…
Mine vaata aktsia planeeritavaid investeeringuid. Kõik raha läheb taastuvenergiasse järgmised 5 aastat. Sügavalt kahtlen, et need on tulusad investeeringud. Pigem tehakse 0 tootlusega investeerinuid. Näide: Lätti tegid ülisuure päikesepargi. Mine vaata praegu, mida teeb elektrihind börsil kui päiksepaisteline hind on. 0 või miinus. Ja see tootmine POLE VEEL TÖÖLE LÄINUDKI.
Minu arvates on riikliku tasemel tehtud Ignitisele järgmine plaan:
Ainus eesmärk on toetada oma PUMP HÜDROJAAMA. Mis tähendab järgmist.
Sagedusturult teenitakse raha, mille riik topib enda tasku.
Tehakse järgmine 5 aastat meeletult investeeringuid 0 tootlusega. Et igasugune muu (loe tuumajaam, gaasijaam vms) oleks Baltiturul võimalikult kahjumlik. Et toetada oma PUMPHÜDRO/tuul/päike kooslust.
Siit ka järeldus. Balti turul käib hetkel meeletu võitlus, kus Ignitis ja Leedu on üle kavaldanud 10 aasta perspektiivis Eesti ja Läti. Sest meie energeetikud ja valitsus on olnud väga saamatud.
Veel lollim oleks, kui Ignitis teeb Eestisse investeeringuid, millele Eesti riik toetuste näol peale maksab. Aga noh. Norrakatele maksti 500 milkut Nelja Energia eest, mille kasum oli Eesti riigi enda toetused.
Mina tunnene end puhtalt isiklikult halvasti, kui nüüd ostan seda aktsiat ja peaksin peksa saama. Sest reguleerivad kõik raha “rahva” tasku. Niigi Valitsuse/Eleringi/Eesti Energia on nii peksa saadud, et halb hakkab!
Sagedusturg jaguneb FRC, aFRR ja mFRR turuks. Mina saan aru, et riik võtab oma osa vaid mFRR turult. mFRR tulusus kõige madalam neist, samas stabiilseim.
Pumpla töötab aFRR ja mFRR turul, mis tähendab, et osa raha riik ei näpi. FRC turul osalemise osas ei ole kindel.
Akupargi töösse saamise kuupäeva ei leia. See oleks praegu vaja kiiremast kiiremini töösse saada. Võimsus küll vaid 20MW aga abiks ikka ebatervel turul.
Lisaks EBIDA kasv järgneva nelja aastaga 100m€, milles ei ole üldse arvestatud sagedusturul tekkivat käivet.
Dividendi kasv minimaalselt 3% aastas. Sellest siiani kenasti kinni hoitud ja hoitakse ka edasi.
Minu arvates on siin paari aastases perspektiivis võimalust näha.
Kuna analüütikute hinnangul on Ignitise aktsia väärtus sinna 30 ligi, siis mina ostan Ignitist rahulikult juurde. Praegune hinnatase on põhjustatud mitmetest teguriteks (hetke hind ongi ju reaalne tegelik hind), millest peamised kaks on minu arvates need, et ta on Leedu aktsia ja sõda Ukrainas. Aga kuna hind on madal ja kaks korda aastas laekuvad dividendid teevad tuju heaks, siis ma ei näe põhjust, miks ma ei peaks seda selle väärtusest ligi kolmandiku võrra odavamalt juurde ostma. Lisan juurde, et mu Ignitise portfell on suht väike, alla 10k ja oma palgast pigistatud raha panen eelkõige ikka III sambasse ja indeksfondi. Ignitis ongi pea ainuke üksikaktsia (ok seda leedu panka on ka mikrokoguses) mida oman ja juurde ostan. Dividendi pärast.
Silvanost väljusin. Tulevik on endiselt segane ja võtsin Ignitist ning Arteat juurde.
Näis kui kaua Merko ralli jätkub. pärast divikat võiks olla ostu koht. Huvitav on LV Delfin gr.
Silvano pakub potentsiaalset suuremat upside limiteeritud downside’iga. Samas kui turg ei saa aru selle väärtusest, siis ta jääbki sinna book cashi juurde kauplema… mis on lihstalt huvitav, aga võimalik, sest müügipoolt tundub olevat vb russian discount liiga suur ja teised ei taha lihtsalt näppida. aga kui earnings peab, siis iga aasta teenib juurde pea 25% aktsia hinda ikka. Usun, et millalgi üks mitmest potentsiaalsest katalüsaatorist võib hinna kõrgele viia. Samas olen seda juba mõnda aega oodanud.
Mulle tundub, et tt tegemistel ja selle taustal on kuidagi turvalisem mõnest kohast väljuda, see on minu isiklik mõte. Absoluutset tõde ei tea keegi kunagi.
Ma täitsa nõus, et kui div tuleb, siis ikka kindlasti üle 10%. me ei tea seda hetkel. Delfiin laieneb, eks näis. Investment soovitusi ei anna.
Suurematel fondidel võis tekkida umbes samasugune mõte nagu minul enda osaga, et vähendaks baltikumi riske portfellis. Eks mingi osa retaili jääb ikka siia börsile ka.
Leedu foorumis räägitakse, et valitsuse tasandil mängitakse mõttega mingil moel ja mingis perspektiivis osakute taas riigi kätte koondamisega. Üheks variandiks olevat, et lõpetataks dividendide maksmine ja selle asemel hakataks osakuid turult ostma-tühistama. Kuna loen automaattõlke vahendusel, jääb mingi osa arutelust ka segaseks.
Leedu Delfis on täna suurepärane artikkel Kruonisest. Ignitis plaanib laiendada Kruonise hüdroakumulatsioonielektrijaama (HPP). HPP on Balti riikides suurim ja üks Euroopa suurimaid „akujaamu“. Kruonis tasakaalustab tuule- ja päikeseenergia tootmist, tagab võrgu stabiilsuse ning teenib tulu süsteemsete teenuste ja elektrienergiaga kauplemise kaudu Leedus, Lätis ja Eestis. 2024.a. kasvas Ignitis Gamyba korrigeeritud EBITDA 12,4% 198 MEUR-ni, peamiselt tänu Kruonise hüdroelektrijaama suuremale tulule, mis tulenes elektrihindade volatiilsuse suurenemisest. Kruonisel on tasakaalustamisteenustes vähe konkurentsi, mis annab Ignitisele peaaegu monopoli, kuni rohkem akusalvestust võrku tuleb. Ignitis plaanib investeerida ca 150 MEUR-i viienda hüdroelektrijaama (110 MW) lisamiseks 2026.a. See suurendaks võimsust 900 MW-lt 1010 MW-ni ja parandab paindlikkust (kiirem käivitamine, laiem tööulatus, suurem efektiivsus). Loomulikult tugevneb Ignitise võime teenida tulu tasakaalustamisteenustest Baltikumis ja tagab pikaajalise konkurentsivõime uute akuprojektide ees. Ignitise peaks mõju olema positiivne. Kruonise HEJ annab juba praegu Ignitise EBITDA-st olulise osa ja viies üksus peaks alates 2026.a. EBITDA-d veelgi suurendama. Samas on see kaitsev vara: ainulaadne roll Balti riikide energiasüsteemis annab Ignitisele stabiilse ning reguleeritud tuluga komponendi, millel on kasvupotentsiaal. Laienemine tugevdab Ignitise rolli piirkondliku liidrina energia salvestamise ja tasakaalustamise valdkonnas, toetades pikaajalist aktsionäride väärtust. Riskid on muidugi ka: suur alginvesteering 150 MEUR-i ja potentsiaalne konkurents akude poolt pärast 2030.a.
Kruonist on odav ja lihtne laiendada, sest kogu ehitis on planeeritud 1600MW või 1800MW, sellest on valmis ehitatud 900MW. Vaja lihtsalt olemasolevatele platvormidele lisada uusi generaatoreid ja survetorusid.
Kas aga Ignitis oleks valmis ehitama teise samasuguse Kruonise, alustades täiesti nullist? Kardan, et selleks on vastus “Ei”. See tuleks liiga kallis.
Täpselt samamoodi nagu liiga kallis on meile sügavale maa alla pumphüdroelektrijaama rajamine. Kui me leiaksime sellisest sügavusest hulgim vaske või kulda, siis oleks aga teine jutt.
Äripäevas on artikkel “Leedu valitsus kaalub Ignitise tagasiostu – analüütikud hoiatavad hiigelkahju eest”. Uus peaminister peab plaani, aga analüütikud ütlevad, et see läheks maru kalliks - sest tuleks maksa (oluliselt) üle praeguse börsihinna.
vb russian discount liiga suur ja teised ei taha lihtsalt näppida. aga kui earnings peab, siis iga aasta teenib juurde pea 25% aktsia hinda ikka. Usun, et millalgi üks mitmest potentsiaalsest katalüsaatorist võib hinna kõrgele viia. Samas olen seda juba mõnda aega oodanud.