Võibolla lihtsalt raha väärtus langes 30%. Mulle näiteks tundub ,et raha eest ei saa enam üldse eriti midagi. Kui vaadata isiklikke kulusid siis on 70% kulutamis võimalus hetkel vähemalt kadunud.
Kuhu see raha läheb? Kinnisvarasse ja tõstab seal hinda. See ongi inflatsioon.
Võti ei ole koroonas. Võti on ikka inimeste peas. Oskamatus majandust reguleerida toob suurema kahju kui viirusega otseselt teh
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Istu varades, lahku rahadest - ütleb loogika.
krüpto
farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Vastan sulle modifitseeritud tsitaagiga filmist The Graduate
Mr. McGuire: I want to say one word to you. Just one word.
Benjamin: Yes, sir.
Mr. McGuire: Are you listening?
Benjamin: Yes, I am.
Mr. McGuire: Gold.
Benjamin: Exactly how do you mean?
Mr. McGuire: There’s a great future in gold. Think about it. Will you think about it?
abesiki
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2020/03/19/euroopa-keskpank-kaivitab-750-miljardi-eurose-varaostukava
This is no limit buying.
Kuidas see meede peaks aitama laevaomanikul ja hotelliomanikul,äri omanikul suuremat EPS-i teenida. Kui on äri üles ehitatud suure võimendusega ja nüüd on hotell kinni ja laevad seisavad?
svennu21farmer
Kuidas kindlustada ennast hüperinflatsiooni vastu?
Istu varades, lahku rahadest - ütleb loogika.
Mida arvata metsast ja maatulundusmaast? Põllumajandustootmisest?
Metsa ja maad sa kaasa ei võta, kui tekib vajadus põgeneda. Kulda ja hõbedat saab kaasa võtta. Tõenäoliselt põgenemiseks meil ei lähe, seega üks korralik metsatukk võiks ju enda nimel olla küll. Põllumaa on kallis ja keegi peab seda ka harima et see võssa ei kasvaks. Aga sinu kasutajatunnus annab vihje, et sul riistad olemas selleks :)
Kuidas see ütlus oligi - põllumees põline rikas.
Kuidas see ütlus oligi - põllumees põline rikas.
On ka teistsuguseid arvamusi:https://www.cnbc.com/2020/03/19/fund-managers-cash-is-the-best-safe-investment-during-coronavirus.html
Põllumehed on võitjad juba mõõdukas inflatsioonis, eriti Eesti omad, kuna meil sektoris suur laenukoormus, mida inflatsioon aitab lahjendada.
Eelmise masu ajal FED lausa sundis panku raha neile vastu võtma. Turule tuli tohutu kogus raha. Aga majandus reageeris sellele deflatsiooniga, mille süvenemist üritati, hambad ristis, ära hoida.
Samuti ei suudetud ära hoida börside kukkumist.
Mismoodi nüüd teisiti oleks ja mismoodi nädal hilinemist on põhjustanud kaose? Kas nädal varasem Euroopa Keskpanga poolne varaostukava otsus oleks börside langust peatanud?
Samuti ei suudetud ära hoida börside kukkumist.
Mismoodi nüüd teisiti oleks ja mismoodi nädal hilinemist on põhjustanud kaose? Kas nädal varasem Euroopa Keskpanga poolne varaostukava otsus oleks börside langust peatanud?
Siin on mainitud ka väärismetallidesse investeerimist, aga praegu on olukord selline, et isegi kulla ja hõbedaga kauplev Tamming ei soovita neid näppida. Tsitaat 16.03 äripäeva artiklist
Kuhu hetkel ise investeerite ja kuidas kriisiks valmistute?
Ei investeeri kuhugi ja valmistun selleks, et kriis tuleb pikem ja sügavam, kui arvatakse, ja sellega kaasnevad sündmused, mida isegi ette kujutada ei oska.
https://tavid.ee/uudised-alar-tamming-kriisist-ja-uutest-valjavaadetest/?fbclid=IwAR2iuM04KMHQow4HYQmaDII7WKvp0-UcU2laWUEjkiXbDqh3oZYKbrth9_s
See hõbemüntide business tundub üldse huvitava loogikaga. Müüakse münti nii 20€ eest ja tagasi ostetakse 12€ eest. Kes soovib hüperinflatsiooni kogeda võib käia sealt ostmas münte ja kohe hetke pärast need tagasi müüa. Huvitav, kui hõbeda untsi hind 60dollari peale tagasi tõuseks, et kui paljuga tavex selle 20 eurose mündi tagasi ostaks?
Kuhu hetkel ise investeerite ja kuidas kriisiks valmistute?
Ei investeeri kuhugi ja valmistun selleks, et kriis tuleb pikem ja sügavam, kui arvatakse, ja sellega kaasnevad sündmused, mida isegi ette kujutada ei oska.
https://tavid.ee/uudised-alar-tamming-kriisist-ja-uutest-valjavaadetest/?fbclid=IwAR2iuM04KMHQow4HYQmaDII7WKvp0-UcU2laWUEjkiXbDqh3oZYKbrth9_s
See hõbemüntide business tundub üldse huvitava loogikaga. Müüakse münti nii 20€ eest ja tagasi ostetakse 12€ eest. Kes soovib hüperinflatsiooni kogeda võib käia sealt ostmas münte ja kohe hetke pärast need tagasi müüa. Huvitav, kui hõbeda untsi hind 60dollari peale tagasi tõuseks, et kui paljuga tavex selle 20 eurose mündi tagasi ostaks?
normaalajal oli neil kulla spread ka mingi 8%, praegu on päris räige, mingi 15+% spread
ttrust
Eelmise masu ajal FED lausa sundis panku raha neile vastu võtma. Turule tuli tohutu kogus raha. Aga majandus reageeris sellele deflatsiooniga, mille süvenemist üritati, hambad ristis, ära hoida.
Samuti ei suudetud ära hoida börside kukkumist.
Mismoodi nüüd teisiti oleks ja mismoodi nädal hilinemist on põhjustanud kaose? Kas nädal varasem Euroopa Keskpanga poolne varaostukava otsus oleks börside langust peatanud?
sest tookord polnud probleemiks mitte pakkumise ära kukkumine vaid likviidsuskriis, mis tekkis usalduse kaotusest turuosaliste vahel, mis jooksutas süsteemi kinni ja siis kukkus ka nõudlus ära.
Nüüd piirab koroona tootmist e. pakkumist, aga raha taha asi ei jää, s.t. kõik makstakse kinni, KÕIK, siis see suurenev rahahulk otsib üha vähenevat kaubahulka ergo inflatsioon.
Tõsi, teatud kaubagruppide ja teenuste osas kukub (on juba kukkunud) ka nõudlus ära, sealt tekib hunnik töötuid ja pankrotis ettevõtteid, mis kõik makstakse kinni. Ravimid ja toidukaubad või sees, infla hakkab sealt pihta. Krüpto ja kuld tundub lahendus.
ozbot
normaalajal oli neil kulla spread ka mingi 8%, praegu on päris räige, mingi 15+% spread
Kui mina ostsin umbes kuu tagasi oli spread märksa parem. Sai küll kallilt ostetud aga noh............
Rootsi teleuudistes Aktuellt (svtplay.se/aktuellt) oli täna õhtul päris kõva vestlus, kus osales endine Rootsi keskpanga asejuht Kerstin Hessius ja hoiatas hüperinflatsiooni eest. Ta rääkis, et lahendus praegu pole raha viskamine, vaid majandusliku tegevuse taastamine. Ta rõhutas, et ettevõtjatel peavad teadma millal praegune "eriolukord" lõpeb, vastasel juhul on paljude inimeste tulevikku hävitatud. Samas ta rõhutas, et veel pole häda, aga häda tuleb kui ei ole selge LÕPP erimeetmete osas.
Võin vaid nõustuda, aga tuleb öelda ka, et Rootsis ametlik eriolukord pole, vaid inimesed valivad (on hirmutatud) mitte osaleda tavalises igapäevaelus.
Rääkisin samuti täna tuttavaga kes elab Stockholmis, tema pilt oli aga pigem et restoranides ikka mingi 50% täituvus oleks. Pole äkki oluline täpselt KUI halb on.
Hüperinflatsiooni riski osas on see tõenäoliselt Euroopa poliitikutele päris tundmatu asi, ehk nad äkki ei oska seda riski ette näha. See mis hüperinflatsiooniga on "mugav" on muidugi see, et kõik laenude väärtused sisuliselt kustuvad. Ainult reaalvara säilitab oma väärtust. Näiteks oleks selline ettevõte nagu Tallink kohe äärmiselt rikas, samal ajal kui pankade reaalne väärtus kukuks.
AGA, äkki ei ole see mida nüüd kirjutasin kõige olulisem. Kõige olulisem on see, et sellest nüüd räägitakse avalikult. Corona vs Majandus. See tähendab ka, et on tõenäolisem, et hakatakse tegutsema, selleks er normaliseerida elu. JUHUL KUI Stockholmi haiglavoodid ei täitu hirmutava kiirusega sel nädalavahetusel, hakkavad ilmselt inimesed ise ja vabatahtlikult elu normaliseerima. Eks mõni istub endiselt kodus ja kardab coronat, aga aina rohkem hakkavad ringi liikuma ja tarbima.
Võin vaid nõustuda, aga tuleb öelda ka, et Rootsis ametlik eriolukord pole, vaid inimesed valivad (on hirmutatud) mitte osaleda tavalises igapäevaelus.
Rääkisin samuti täna tuttavaga kes elab Stockholmis, tema pilt oli aga pigem et restoranides ikka mingi 50% täituvus oleks. Pole äkki oluline täpselt KUI halb on.
Hüperinflatsiooni riski osas on see tõenäoliselt Euroopa poliitikutele päris tundmatu asi, ehk nad äkki ei oska seda riski ette näha. See mis hüperinflatsiooniga on "mugav" on muidugi see, et kõik laenude väärtused sisuliselt kustuvad. Ainult reaalvara säilitab oma väärtust. Näiteks oleks selline ettevõte nagu Tallink kohe äärmiselt rikas, samal ajal kui pankade reaalne väärtus kukuks.
AGA, äkki ei ole see mida nüüd kirjutasin kõige olulisem. Kõige olulisem on see, et sellest nüüd räägitakse avalikult. Corona vs Majandus. See tähendab ka, et on tõenäolisem, et hakatakse tegutsema, selleks er normaliseerida elu. JUHUL KUI Stockholmi haiglavoodid ei täitu hirmutava kiirusega sel nädalavahetusel, hakkavad ilmselt inimesed ise ja vabatahtlikult elu normaliseerima. Eks mõni istub endiselt kodus ja kardab coronat, aga aina rohkem hakkavad ringi liikuma ja tarbima.
Pankade väärtuse kohta veel:
Kuigi pankade bilansside reaalväärtus kukuks hüperinflatsiooni ajal nulli lähedale, ei tähenda see seda, et pankade teenuste väärtused kukuksid nullini. Kindlasti oleks neil mõistlik maksta dividendi rohkem kui kord aastas, ja kindlasti oleksid marginaalid head. Aga tugev bilanss kui "entry barrier" uute konkurentide vastu ei toimiks.
Kuigi pankade bilansside reaalväärtus kukuks hüperinflatsiooni ajal nulli lähedale, ei tähenda see seda, et pankade teenuste väärtused kukuksid nullini. Kindlasti oleks neil mõistlik maksta dividendi rohkem kui kord aastas, ja kindlasti oleksid marginaalid head. Aga tugev bilanss kui "entry barrier" uute konkurentide vastu ei toimiks.
stefan
Pankade väärtuse kohta veel:
Kuigi pankade bilansside reaalväärtus kukuks hüperinflatsiooni ajal nulli lähedale, ei tähenda see seda, et pankade teenuste väärtused kukuksid nullini. Kindlasti oleks neil mõistlik maksta dividendi rohkem kui kord aastas, ja kindlasti oleksid marginaalid head. Aga tugev bilanss kui "entry barrier" uute konkurentide vastu ei toimiks.
Just, hetkel eluke nagu siin videos 3:21 min https://www.youtube.com/watch?v=jvgx5SjcfLI
Las riik pritsib raha ära, midagi paremaks ei lähe ja siis kõik inimesed ellu tagasi koos selle rahaga ja võiks nagu hinnad vähe liikuda küll.
Midagi asjalikemate numbrite moodi ka.
via the FT
The country home to the phrase "schwarze Null" (black zero) in reference to its balanced budget commitment is set to unveil a €600B bailout fund to deal with the economic fallout from the coronavirus pandemic. As a reference, a U.S. plan on the same scale in relation to the economy would be north of $3T.
As part of the German package, the government is planning on raising more than €350B in debt (about 10% of GDP).
Private corporations ... welcome to your new partner. Included in the fund is €100B to take direct equity stakes in what might otherwise be bankrupt companies. There will also be €400B to help back the debt of troubled companies.
via the FT
The country home to the phrase "schwarze Null" (black zero) in reference to its balanced budget commitment is set to unveil a €600B bailout fund to deal with the economic fallout from the coronavirus pandemic. As a reference, a U.S. plan on the same scale in relation to the economy would be north of $3T.
As part of the German package, the government is planning on raising more than €350B in debt (about 10% of GDP).
Private corporations ... welcome to your new partner. Included in the fund is €100B to take direct equity stakes in what might otherwise be bankrupt companies. There will also be €400B to help back the debt of troubled companies.
Aga teeme sellise mõtteeksperimendi:
Oletagem, et Eesti riik laenas raha, et kõik Tallinna Börsi aktsiad väja osta, näiteks hinnaga 1 000 MEUR. Mida meie börsiaktisionärid seejärel selle rahaga teeksime. Ilmselt me ei käiks poes ja ostaksime kõik leiva ära, tõenäoliselt me üldse rohkem leiba ei ostaks.
Sisuliselt oleks järgmisi alternatiivi (ma jätan välja investeeringud välismaale, kuna see mis praegu toimub, toimub igal pool):
1) istuda selle rahaga ja loota, et riik kunagi müüks need aktsiad meile sama hinnaga tagasi,
2) osta kinnisvara
3) osta väärismetalle jms
Kui tuleb squeeze paremale võrrandis:
aktsiad<=>raha
Siis tuleb squeeze paremale ka
raha<=>kinnisvara
ja
raha<=> väärismetallid jms
Muidugi on täitsa võimalik, et investorid tahavad mitte ainult seda raha mis riik pakub, vaid tahavad teha raha ka teistelt investeeringutelt. Ja kuigi suurinvestorid ei ehita rahareserve toitu ostmiseks, siis võivad väikeinvestorid seda teha, ja koos nad suruvad siis ikka raha hinda alla.
Aga siiski: Sellised suured riiklikud meetmed peaksid vähendama raha atraktiivsust, ja siis raha peab minema aktsiatesse/kinnisvarasse/väärismetallidesse. Äkki olen muid alternatiivegi unustanud.
Aja aspekt on oluline ka. "Piiramatu hulk raha" peal istumine võib ühel nädalal olla atraktiivne, järgneval nädalal aga järsku täiesti mõttetu.
Oletagem, et Eesti riik laenas raha, et kõik Tallinna Börsi aktsiad väja osta, näiteks hinnaga 1 000 MEUR. Mida meie börsiaktisionärid seejärel selle rahaga teeksime. Ilmselt me ei käiks poes ja ostaksime kõik leiva ära, tõenäoliselt me üldse rohkem leiba ei ostaks.
Sisuliselt oleks järgmisi alternatiivi (ma jätan välja investeeringud välismaale, kuna see mis praegu toimub, toimub igal pool):
1) istuda selle rahaga ja loota, et riik kunagi müüks need aktsiad meile sama hinnaga tagasi,
2) osta kinnisvara
3) osta väärismetalle jms
Kui tuleb squeeze paremale võrrandis:
aktsiad<=>raha
Siis tuleb squeeze paremale ka
raha<=>kinnisvara
ja
raha<=> väärismetallid jms
Muidugi on täitsa võimalik, et investorid tahavad mitte ainult seda raha mis riik pakub, vaid tahavad teha raha ka teistelt investeeringutelt. Ja kuigi suurinvestorid ei ehita rahareserve toitu ostmiseks, siis võivad väikeinvestorid seda teha, ja koos nad suruvad siis ikka raha hinda alla.
Aga siiski: Sellised suured riiklikud meetmed peaksid vähendama raha atraktiivsust, ja siis raha peab minema aktsiatesse/kinnisvarasse/väärismetallidesse. Äkki olen muid alternatiivegi unustanud.
Aja aspekt on oluline ka. "Piiramatu hulk raha" peal istumine võib ühel nädalal olla atraktiivne, järgneval nädalal aga järsku täiesti mõttetu.